- veebruaril tähistab Eesti rahvas oma rahvusliku riikluse sünnipäeva, meenutades sündmusi, mis viisid Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. See päev märgib ajahetke, mil esimest korda ajaloos võis Eesti rahvas välja kuulutada oma iseseisvuse.
Sissejuhatus
Ajaloo keerdkäikudes on hetki, millest saavad alguse uued ajastud. Eesti rahva jaoks oli selliseks hetkeks 1918. aasta 24. veebruar, mil Tallinna Pärnu maantee majas, mis praegu kannab aadressi Pärnu maantee 67, kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Sellesse sündmusesse on koondunud eesti rahva püüdlused, lootused ning unistused.
Sisu
Eesti rahvuslik ärkamine 19. sajandil ja võitlus enesekehtestamise eest viisid rahvusliku teadvuse kasvule, mis kandus edasi 20. sajandi alguse poliitilistesse liikumistesse ja parteidesse. Esimese maailmasõja keerises ja Vene impeeriumi lagunemise järel tekkis ainulaadne ajalooline võimalus – iseseisva riigi loomiseks.
- aasta oli murranguline: toimusid veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal, mis lõhestasid impeeriumi ja avasid ukse rahvuslikele liikumistele. Eestis panid riigimehed, nagu Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja Jüri Vilms, aluse Maapäevale, mis võttis järk-järgult üle kõrgema võimu rolli alal.
Saksa okupatsiooni ajal valmisid Eesti iseseisvuse alustalad: Eesti ajutine valitsus ja olulised seadusaktid. Kõik see sillutas teed sisepoliitilisele otsusele – iseseisvusmanifesti vastuvõtmisele ja avalikule ette lugemisele.
- veebruaril 1918 õhtul loeti Pärnu maantee rõdul ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Tänavail lehvitasid sinimustvalged lipud ja rahva hulgas valitses elevus. Manifesti tekst, mis kuulutas Eesti sõltumatust võõrvõimudest, sõnastati lootuse ja kindla tõotusena. Esialgu ei saanud Eesti Vabariik siiski kohe täiel rinnal hingata, sest Saksa okupatsiooni järel algas kohe Vabadussõda läheneva Nõukogude Venemaa ohu vastu.
Kokkuvõte
Iseseisvuspäeva tähistades kommemoreerime me mitte üksnes riigi väljakuulutamist, vaid ka kõiki neid, kes on andnud oma panuse Eesti vabaks ja iseseisvaks muutmisel. See on päev, mille jooksul meenutame mineviku kangelasi ja mõtleme tuleviku väljakutsetele. Eesti Vabariigi sünnipäev ei kõnele üksnes ajaloolisest manifestist, vaid eelkõige meie rahva püsivusest, eneseusust ning kindlameelsusest seista oma riigi ja rahva eest.