Eesti ajalugu on tulvil murrangulisi sündmusi, mis on kujundanud meie rahva ja riigi nägu. Üks sellistest ajaloolistest hetkedest on Laulva Revolutsiooni aeg, mil eestlased seadsid sammud iseseisvuse taastamise teele, lauldes end vabaks Nõukogude okupatsiooni ikkest. Antud postitus heidab pilgu sellele olulisele perioodile meie ajaloos.
Sissejuhatus
1980ndate lõpuaastad Eestis olid põnevad ja samas ka pingelist täis. Muutuste tuuled puhusid üle kogu Ida-Euroopa, kuid Eestis võttis protestiliikumine erilise vormi — see väljendus lauldes. Toonased sündmused on talletunud meie rahvuslikku mällu kui Laulva Revolutsiooni aeg, mil laulu jõudu kasutati mitte ainult oma rahvustunde väljendamiseks, vaid ka poliitiliseks protestiks.
Sisu
Laulva Revolutsiooni algust võib ajastada aastasse 1987, mil tekkisid esimesed suuremad rahvuslikud liikumised Nõukogude režiimi vastu. Peagi muutusid need regulaarseks ja korraldati mitmeid laulu- ning meeleavaldusi, kus oldi väljas Eesti lipu värvide all ning lauldi eestikeelseid laule, mis olid aastakümneid keelatud.
Üks läbimurdelisi sündmusi oli 1988. aasta suvel toimunud ühiskontsert Tallinna Lauluväljakul, tuntud kui “Eestimaa laul”, kus kogunesid kümned tuhanded inimesed, et laulda Eesti iseseisvusest ja vabadusest. Sellest said alguse mitmed sarnased sündmused üle kogu Eesti.
- aasta augustis sai Laulva Revolutsiooni sümboliks Balti Kett, milles osales eri hinnangutel 600 000 kuni 2 miljonit inimest Eestist, Lätist ning Leedust, kes kõik seiskusid käsikäes, luues inimketi, mis ühendas kolme Balti riiki ning oli nähtavaks protestiks Nõukogude okupatsiooni vastu.
Nende sündmuste kulminatsiooniks oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus taastada Eesti riiklik iseseisvus 20. augustil 1991, mis viis lõpuks täieliku vabaduse ja rahvusvahelise tunnustuse saavutamiseni.
Kokkuvõte
Laulva Revolutsiooni aeg oli Eesti rahva jaoks eneseleidmise ning eneseväljenduse periood, millest on saanud osa meie identiteedist. Need laulud ja sündmused näitasid, et vaatamata välistele rõhumistele, on rahva tahe vaba olla võimas relv. Sellest ajast on jäänud pärand, mida meeles pidada ja mille üle uhkust tunda — me oleme riik, mis laulis end vabaks, ja see on meie ühine lugu, mida järgmistele põlvkondadele edasi jutustada.