Eesti Vabariik on käänulise ajalooga maa, mille rikkalikus ajalooaias leidub nii tumedaid öid kui ka helgeid päevaid. Ühe eriliselt helge peatükina meie rahvaajaloos paistab silma Laulva Revolutsiooni periood. See ei olnud vaid poliitiline sündmus, vaid sügav kultuuriline liikumine, mille kaudu eestlased ühendasid oma soovi iseseisvuse järele. Käesolev postitus pühendub Laulva Revolutsiooni sündmuste meenutamisele ning nende tähtsusele Eesti rahva enesemääramise teekonnal.
Sisu: Laulu ja ühtsuse jõud
Laulva Revolutsiooni tuumikus oli soov taastada Eesti iseseisvus Nõukogude Liidust, mis oli alguse saanud juba Teise maailmasõja päevil. Aastatel 1987–1991 toimunud sündmused said alguse rahumeelsetest massilaulepidudest ja spontaansetest meeleavaldustest, mis omakorda kasvasid üleriiklikeks rahvaliikumisteks. Eesti rahvas kasutas oma koorilaulu traditsiooni ja armastust muusika vastu, et väljendada oma rahulolematust Nõukogude režiimiga ja ihaldust vabaduse järele.
- aasta suvi märkis Laulva Revolutsiooni tuntumaid hetki, kui Tallinna Lauluväljakul toimus massiline laulupidu, tuntud ka kui “Eestimaa laul”. Laulukoore ja üle 100 000 kohalviibinu hääled kõlasid üheskoos lauludes, mis nõudsid eesti keele ja kultuuri austamist ning rõhutasid eestlaste soovi elada vabas ja iseseisvas riigis.
Edasised sammud iseseisvuse suunas leidsid aset Balti keti korraldamisel 23. augustil 1989, kus Eesti, Läti ja Leedu inimesed ühendasid käed ja moodustasid inimketi läbi kolme Balti riigi. See oli märgiline ja meeldejääv sündmus, mis rõhutas Baltimaade solidaarsust ühise eesmärgi – iseseisvuse – nimel.
Kokkuvõte: Vabaduse allegro
Laulva Revolutsiooni edu seisneb tõsiasjas, et vägivallata ja laulude kaudu suutsid eestlased saavutada midagi, mis tundus aastakümneid võimatu. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti Ülemnõukogu välja iseseisvuse taastamise, mida tähistatakse tänapäeval Eesti taasiseseisvumispäevana. See oli kauaoodatud tulemus pikkadele pingutustele ja kindlameelsele vastupanule.
Laulva Revolutsiooni vaim elab edasi meie kultuuris ja iseseisvuse väärtustamises. See on tõestuseks, et ühtsus ja rahumeelne meelsus võivad viia suurte ajalooliste muutusteni ja annavad lootust, et sõna ja laulu vägi pole kaotanud oma jõudu isegi kõige keerulisemates olukordades.