Sissejuhatus
- august 1991 on kuupäev, mis on iga Eesti inimese mälus talletatud kui erakordselt oluline hetk meie riigi ajaloos. Sel päeval, aastal 1991, kuulutas Eesti Ülemnõukogu välja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise. See dramaatiline ja võidukas hetk ei saabunud kergelt ega ootamatult, vaid oli pikalt ettevalmistatud ja bravuurikate sündmuste kulminatsioon.
Sisu
Eesti ajalugu on täis keerdkäike ja keerulisi aegu, kuid Nõukogude Liidu mõjuvõimu all oldud aastakümned olid tõeliseks proovikiviks rahvuslikule identiteedile ja enesemäärangule. Glasnost ja perestroika, mida juurutas Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov 1980. aastate keskel, said katalüsaatoriteks, mis vallandasid Balti riikides, sealhulgas Eestis, iseseisvuspüüdlused.
Märgilisteks hetkedeks olid 1988. aasta suur rahvarohke laulupidu ja 23. augustil 1989 toimunud Balti kett, kus umbes kaks miljonit inimest ühendasid oma käed, moodustades inimketi üle Baltimaade, et protesteerida Nõukogude okupatsiooni ja Molotov-Ribbentropi pakti vastu.
Eesti püüdlusi oma riiklikuks iseseisvuseks toetasid ka mitmed rahvusvahelised tegurid ja eelkõige teiste Nõukogude Liidu vabariikide samalaadsed püüdlused. Olukord eskaleerus 1991. aastal augustiputši ajal, mil konservatiivsed kommunistid üritasid Moskvas võimu haarata, et peatada Nõukogude Liidu lagunemist. Eestis võeti see sündmus vastu otsusekindlust ja iseseisvusmeelt suurendava jõuna.
Putš nurjus kiirelt ja juba 20. augustil 1991 toimus Eesti Ülemnõukogu istung, kus vastu võeti otsus nr 1 “Eesti riiklikust iseseisvusest”. Eestist sai taas iseseisev riik, astudes välja Nõukogude Liidu koosseisust.
Eesti taasiseseisvumise järel järgnesid sammud diplomaatiliste suhete taastamiseks teiste riikidega ning ühinemist taotlevad protsessid rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO, Euroopa Liit ja NATO.
Kokkuvõte
Taasiseseisvumispäev ei kätke endas ainult ametlikku deklaratsiooni, vaid sümboliseerib vabaduse, enesemääramise õiguse ja demokraatia võitu. Taasiseseisvumine on rõõmupäev, mida peetakse meeles tänutunde ja austusega kõigi nende vastu, kes võitlesid selle nimel, et Eesti saaks taas omal jõul oma tulevikku kujundada. Nüüd, aastakümneid hiljem, oleme jätkuvalt tunnistajaks selle päeva jõule ja tähtsusele, mis kinnistab Eesti positsiooni vaba ja iseseisva riigina maailmakaardil.