Augustikuu 20. päev 1991 on Eesti ajaloos jäädvustunud kui hetk, mil pika võitluse tulemusel taastati Eesti Vabariik. See päev tähistab poliitilisi pöördeid, rahva enesekehtestamist ja õigust eneses määrata oma riigi ja rahva tulevikku.
Kuidas Eesti jõudis taasiseseisvumiseni?
Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Kuid 1940. aastal, Saksa okupatsiooni järel, annekteeris Nõukogude Liit Eesti. Seejärel järgnesid aastakümneid kestnud võõrvõimu ja repressioonid. Hoolimata survele ja vastuseisule kasvas vastupanuvaim ning 1980. aastate lõpus, perestroika ja glasnosti tuules, hakkasid Eesti inimesed nõudma suuremat autonoomiat ja lõpuks iseseisvust.
Ühiskondlikud meeleolud paisusid: toimusid Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine, Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine ja muidugi laulev revolutsioon. Laulupeod muutusid meeleavaldusteks ning 1988. aasta suvel toimus Tartus esimene avalik üritus, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe.
- aasta augustis leidis aset augustiputš Moskvas, millega kommunistliku partei konservatiivsem tiib üritas kukutada Mihhail Gorbatšovi ja takistada Nõukogude Liidu lagunemist. Pöördepunkt saabus, kui Eesti Ülemnõukogu, ärakasutades putšist tekkivat segadust, otsustas välja kuulutada iseseisvuse taastamise.
Eestimaa taas vabana
Oluline oli Toompeal aset leidnud ööistung, mis tipnes 20. augusti hilisõhtul vastu võetud otsusega “Eesti riiklikust iseseisvusest” ja ühehäälse deklaratsiooniga, millega kuulutati Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus taastatuks.
Rahva seas valitses pinge, kuid ka lootus. Toompea ümber oli inimmüür, näidates selget valmisolekut kaitsta oma parlamendi ja riigi iseseisvust. Rahvasaadikutel oli hiiglaslik vastutus ning pinge oli käegakatsutav. Kui Ülemnõukogu otsus lõpuks vastu võeti, oli see rahule ja vabadusele pühendunud eestlaste jaoks väga emotsionaalne hetk.
Taasiseseisvumispäeva tähendus täna
Eesti taasiseseisvumispäev ei ole pelgalt kuupäev kalendris, vaid sümboolne tähis Eesti riigi ja rahva püsimajäämise ning enesemääramise võitlusest. See päev on austusavaldus kõigile, kes on andnud oma panuse Eesti iseseisvuse eest võitlemisel, olgu siis sõnade, teo või lauluga. Ta meenutab meile, et vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetavad – need on väärtused, mille eest tuleb pidevalt seista.
Taasiseseisvuspäeva tähistatakse igal aastal kui rahvuspüha, mil Eesti inimesed heisavad lippe, osalevad pidulikel sündmustel ja meenutavad oma ajalugu. See on päev, mil üle maa kõlavad pidulikud kontserdid ja kõned, kuidas pisikest eesti rahvast ei suudetud murda. Taasiseseisvuspäev on igavene meeldetuletus, et vabadusel on oma lugu, mida tuleb hoida ja edasi jutustada tulevastele põlvedele.