Laulev revolutsioon on kahtlemata üks märkimisväärsemaid peatükke Eesti ajaloos, mil muusika ja meelekindlus põimusid rahvusliku vabadusvõitluse sümboliks. See on lugu, kuidas eestlased lauldes oma iseseisvuse taastasid.
Sissejuhatus
Küünlapäevast Vigala Sassi ja Balti ketist Eestimaa lauludeni – need on vaid mõned märksõnad, mis annavad tunnistust Eesti rahva janust vabaduse ja iseseisvuse järele. 1980. aastate lõpus, kui Nõukogude Liidu haare hakkas lõdvemaks muutuma, hakkasid Eesti, Läti ja Leedu inimesed üha enesekindlamalt väljendama oma rahvuslikku identiteeti ja soovi vabaneda Nõukogude võimust.
Sisu
Laulev revolutsioon sai alguse pealtnäha süütust allikast – laulupidudest. Eesti laulupidude traditsioon ulatub tagasi aastasse 1869, ning need on alati olnud rahvusliku uhkuse ja ühtsuse ilminguks. Nõukogude võimu all olles muudeti kultuuriline väljendusvabadus siiski rangelt piiratuks. Sellele vaatamata leidsid eestlased viisi, kuidas oma rahvuslikke tundeid ja protesti väljendada – läbi laulu.
- aasta septembris toimunud üle-eestiline laulupidu, mis on tuntud kui Eestimaa laul, oli lauleva revolutsiooni üks tipphetki. Üritusele kogunes ligi 300 000 inimest, mis oli toona umbes viiendik kogu Eesti elanikkonnast. Inimesed laulsid eesti keeles rahvuslikke laule ja hümne, mis olid Nõukogude võimu ajal keelatud. Just see ühtsus, ühislaulmine ja ühine rahvustunne olid need, mis aitasid murda režiimi, mis oli Eestit raudses haardes hoidnud.
Sarnaselt võimas oli ka Balti kett – üks suurimaid rahumeelseid meeleavaldusi ajaloos. 23. augustil 1989 seisis üle kahe miljoni inimese käest kinni hoides järjepidevalt üle 600 kilomeetri Tallinnast läbi Riga kuni Vilniuseni. See oli meeleavaldus, mis tõi maailma tähelepanu Balti riikide soovile taastada iseseisvus.
Kokkuvõte
Laulev revolutsioon on ilmekas näide sellest, kuidas kultuur ja muusika võivad olla võimsaks jõuks ühiskondlike ja poliitiliste muutuste ellukutsumisel. 1991. aastal, kui Eesti kuulutas taasiseseisvumispäeval, 20. augustil, välja oma iseseisvuse, oli see laulude ja ühtsustunde triumf. Sündmus ei ole mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma ajaloos tõestus, et vabadusejanune rahvas suudab muutuse saavutada ilma vägivallata, kasutades selleks solidaarsust, meelekindlust ja oma rahvusliku pärandi jõudu.