- veebruaril 1918 sündis Eesti rahvale kaalukas ajalooline hetk – Eesti Vabariigi sõltumatuse väljakuulutamine. See päev märgib endas nii rahva tahtejõu kui ka kindla visiooni võitu võitluses oma riikluse eest. Just siin peitub selle sündmuse suurim tähendus – Eesti rahva pikaaegne unistus sai tähistaeva all teoks.
Taust ja kontekst
Eesti rahvuslik ärkamisaeg oli loonud vundamendi, millele toetudes hakkas rahva seas idanema tung oma riigi ja valitsemise järgi. Eestlaste püüdlused võeti kokku 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kui Eesti rahvuslik liikumine sai uut hingamist ja selgust oma sihtidest. Esimese maailmasõja keeristormis ja Vene impeeriumi nõrgenemise taustal avanes võimalus selle unistuse reaalsuseks muutmiseks.
Iseseisvuse väljakuulutamine
- veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas astusid Eesti Maapäeva liikmed ajaloolise sammu, andes välja iseseisvusmanifesti, millega kuulutati välja Eesti Demokraatlik Vabariik. Manifest loeti ette Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis ja Tallinnas linnas Estonia teatri rõdul rahvahulkadele. Tegu oli jõulise ja otsustava žestiga, mis saatis selge sõnumi nii omaaegsele maailmale kui ka aegadele – Eesti soovib olla vaba ja iseseisev.
Manifesti ettelugemine osutas riikluse sünnile, kuigi veel tuli Eestil teha keeruline ja verine teekond iseseisvussõjas, et oma de jure suveräänsust kinnitada. Kuid just 24. veebruari akti peame kui Eesti Vabariigi sünnipäeva, säilitades seda tähtpäeva kui rahvusliku uhkuse hetke.
Kokkuvõte
Tänase Eesti Vabariigi esivanemate julgus ja tahe iseseisvuse poole oli see nurgakivi, mis lubas meil ehitada välja riigi, mida praegu tunneme ja hindame. 24. veebruari sündmus ei olnud mitte ainult suur diplomaatiline ja poliitiline võit, vaid see oli ka ilmekaim tunnistus eestlaste visadusest ja püsivusest. Igal aastal tuletavad erinevad tähistamised meelde, kui väärtuslik on meie riigi iseseisvus ja kui oluline on seda hoida ja väärtustada.