Rubriik: Ühiskond ja kultuur

EV juubeliaastal ilmub uus majandusõpik, mille abil saavad targemaks Eesti koolinoored, aga miks mitte ka kooli juba lõpetanud inimesed. Targad kodanikud on Eesti peamine taastuv ressurss.

Junior Achievement Eesti, SEB ja EBS koostöös mitmete teiste edukate Eesti ettevõtetega pühendavad oma 2018. aastal ilmuva majandusõpiku Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Õpiku abil saavad majanduse algteadmisi omandada noored üle terve Eesti. Teadmiste omandamise muudavad huvitavamaks ja elulisemaks lood meie edukate ettevõtete tegemistest. Majandusteadmised aitavad teha paremaid igapäevaelu otsuseid, mõista meie ümber toimuvat ning planeerida oma tulevikku. Targad kodanikud on meie isamaa peamine taastuv ressurss ning iga selle ressursi hoidmiseks ja suurendamiseks kulutatud euro toob nii inimesele endale kui ka riigile tuhandekordset tulu.

Iga rahaline toetus on õpiku väljaandmisel abiks.

24. septembril toimus uue majandusõpiku esitlus ja autoritele ja toetajatele anti kätte uhiuued õpikud. Õpik valmis JA Eesti, SEB Panga ja EBSi ühise kingitusena Eesti suurjuubeliks. Lugusid ja näiteid kirjutasid ning rahaliselt toetasid veel Skype, Taxify, Graanul Invest, Coca Cola, Infotark, Tallinna Sadam, Ridango, Tallink, PWC, Manpower, Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitseamet, Elisa, Baltika Grupp, Eesti Kindlustusseltside Liit, Sorainen, Southwestern Advantage,  Valio, Viking Windows ja Vitamine Well. Sisulise panuse eest tänavad kingituse tegijad ka Eesti Panka ja disainibürood Velvet.

Peatükkide autorid olid Kirke Altrov, Jaan Aps, Ingrid Ermann, Anne-Mai Helemäe, Mart Jesse, Ene Kohtla, Liina Kulu, Kristiina Kägu, Heli Lehtsaar-Karma, Lauri Luiker, Peeter Luikmel, Elbe Metsatlau, Raul Omel, Ülle Pihlak, Leonore Riitsalu, Janno Siimar, Villu Zirnask, Tiina Tšatšua, Epp Vodja. Õpiku toimetasid Kersti Loor ja Elbe Metsatalu, kujundas Kersti Tuhkru ning korrektse eesti keele eest hoolitses Bärbel Luhari-Err. Majandusõpiku retsenseeris Karmo Kurvits. 

Public architecture competitions began in the fall of 2014 and ended by 2016. The Estonian Association of Architects led 15 architecture competitions for renewing the town centres in Põlva, Tõrva, Võru, Rapla, Kärdla, Valga, Rakvere, Viljandi, Narva, Kuressaare, Põltsamaa, Elva, Tallinna, Jõhvi, and Kuremäe town centres.

ESTONIA 100 ARCHITECTURE PROGRAMME COMPETITION RESULTS: (SEE ALSO HERE)

PÕLVA TOWN CENTRE

Project: „Puulinn“. See project
Bureau: Stuudio 2 Arhitektid OÜ and Metusala Arhitektid OÜ joint collaboration
Architect(s): Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal and Vilve Enno

COMPLETION OF RECONSTRUCTION: The renewed Põlva town centre was opened on 23 June 2018, see photo album here

Opening of the renewed Põlva town centre. Photo: Aron Urb/ EV100

TÕRVA TOWN CENTRE

Project: „Mulgi kuurort“. See project
Bureau: AS Novarc Group and OÜ Arhitekt Must joint collaboration
Architect(s): Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving and Ilmar Klammer

COMPLETION OF RECONSTRUCTION: The renewed Tõrva town centre was opened on 24 February 2018. 

VÕRU TOWN CENTRE

Project: „Urban Gadget“. Tutvu tööga
Bureau: OÜ Stuudio Tallinn
Architect(s): Villem Tomiste
Comlpetion of recunstruction: Võru town centre received a corner stone on 13 June 2018. Reconstruction will be completed in 2019. Read more (in Estonian)

KÄRDLA TOWN CENTRE

Project: „KÄRRDAL“. See project and Read more (in Estonian) 
Bureau: MARELD and Bornstein Lyckefors joint collaboration
Architect(s): Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors and Johan Olsson
Enterprise Estonia (EAS) is supporting the reconstruction of Kärdla and Rakvere town centres with approximately 3,6 mln euros.

RAPLA TOWN SQUARE

Project: „Holly“
Bureau: KAVAKAVA OÜ
Architect(s): Siiri Vallner

COMPLETION OF RECONSTRUCTION: The renewed Rapla town square was opened on 17 November 2018. See photos

Opening of the renewed Rapla town square. Photo: Aron Urb/ EV100

VALGA TOWN SQUARE

Project: „Tootem“
Bureau: FRANCHI ASSOCIATI
Architect(s): Gianfranco Franchi, Chiara Tesi and Rea Sepping

COMPLETION OF RECONSTRUCTION: The renewed Valga town square was opened on 22 August 2018. See photos

Opening of the renewed Valga town square. Photo: Aron Urb/ EV100

RAKVERE PIKK STREET

Project: „Pikk muuseum“
Bureau: AS Amhold and KARISMA arhitektid OÜ joint collaboration
Architect(s): Risto Parve and Kai Süda
Completion of reconstruction: 2019
Enterprise Estonia (EAS) is supporting the reconstruction of Rakvere and Kärdla town centres with approximately 3,6 mln euros.

KURESSAARE TOWN CENTRE

Project: „VAIP“
Bureau: Projekt Kuubis OÜ
Architect(s): Häli-Ann Tooms and Mari-Liis Männik
Completion of reconstruction: 2019

ELVA TOWN CENTRE

Project: „Sõstrapõõsaste vahel“. See project
Bureau: AT HOME, NU, ubin pluss and TEMPT
Architect(s): Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre and Taavi Kuningas
Completion of reconstruction: 2019

TALLINN MAIN STREET

Project: „Kevad linnas”. Read more (in Estonian)
Bureau: Linnalahendused OÜ, Extech Design OÜ and KAVAKAVA OÜ joint collaboration
Architect(s): Toomas Paaver, Indrek Kustavus, Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde and Riin-Kärt Ranne

KUREMÄE CONVENT

Project: „Rännak“. See project
Bureau: Doomino Arhitektid and Nüüd Arhitektid
Architect(s): Helen Rebane, Kaie Kuldkepp and Pelle-Sten Viiburg

PÕLTSAMAA TOWN SQUARE 

Project: „Roosilinn”. See project
Bureau: Arhitekt Must
Architect(s): Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass and Kaidi Põder

VILJANDI TOWN SQUARE

Project: „TASA SÕUAB“. See project
Bureau: AT Home OÜ
Architect(s): Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas and Mihkel Urmet

NARVA STOCKHOLM SQUARE

Project: „Narvainen“. Tutvu tööga
Bureau: KOKO arhitektid OÜ
Architect(s): Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso and Tõnis Malkov

JÕHVI 

Project: „Haridusmaastik“
Bureau: Luhse & Tuhal OÜ
Architect(s): Ra Luhse, Tanel Tuhal, Jekaterina Kljutšnik and Helina Niitvähi

Public architecture competitions were launched in the autumn of 2014 and were completed by 2016. See the webpage of Estonian Association of Architects for more information. 

EV100 arhitektuuriprogrammiga „Hea avalik ruum“ taaskäivitatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks 15 linna keskused, peaväljakud, peatänavad ja nendega piirnevad alad. 2018. aastal valmisid Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla linnaväljakud, nurgakivi asetati Võru linna keskväljakule. Kõik linnakeskused loodetakse ümber ehitada 2020. aastaks.

Põlva linna võidutöö (Eesti Arhitektide Liit)

Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel toimunud avalikud arhitektuurikonkursid algasid 2014. a sügisel ja lõppesid 2016. aastaks. Kokku toimus 15 arhitektuurikonkurssi: Põlva, Tõrva, Võru, Rapla, Kärdla, Valga, Rakvere, Viljandi, Narva, Kuressaare, Põltsamaa, Elva, Tallinna, Jõhvi ja Kuremäe linnakeskuste uuendamiseks.

EV100 ARHITEKTUURIPROGRAMMI KONKURSSIDE TULEMUSED LEIAD SIIT

PÕLVA KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „Puulinn“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv
Arhitekt(id): Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno

EHITUSE VALMIMINE: Uuendatud Põlva keskväljak avati 23. juunil 2018, vaata pilte Põlva keskväljaku avamisest 

Põlva uuendatud keskväljaku avamine. Foto: Aron Urb/ EV100

TÕRVA KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „Mulgi kuurort“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: AS Novarc Group ja OÜ Arhitekt Must ühiskollektiiv
Arhitekt(id): Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer

EHITUSE VALMIMINE: Uuendatud Tõrva keskväljak avati 24. veebruaril 2018. 

VÕRU KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „Urban Gadget“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: OÜ Stuudio Tallinn
Arhitekt(id): Villem Tomiste
Ehituse valmimine: Võru keskväljak sai nurgakivi 13. juunil 2018, ehituse valmimine: 2019. aasta. Loe lähemalt.

KÄRDLA KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „KÄRRDAL“. Tutvu tööga ja loe lisaks
Arhitektibüroo: Maastikuarhitektuuribüroo MARELD ja arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsi ühiskollektiiv
Arhitekt(id): Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors ja Johan Olsson
EAS toetab Kärdla ja Rakvere linnakeskuste korrastamist ligi 3,6 miljoni euroga.

RAPLA KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „Holly“
Arhitektibüroo: KAVAKAVA OÜ
Arhitekt(id): Siiri Vallner

EHITUSE VALMIMINE: Rapla uuendatud keskväljak avati 17. novembril 2018, vaata Rapla keskväljaku avamise pilte

Rapla uuendatud keskväljaku avamine. Foto: Aron Urb/ EV100

VALGA KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „Tootem“
Arhitektibüroo: Arhitektuuribüroo FRANCHI ASSOCIATI
Arhitekt(id): Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping

EHITUSE VALMIMINE: Uuendatud Valga keskväljak avati 22. augustil 2018, vaata Valga keskväljaku avamise pilte

RAKVERE PIKK TÄNAV

Projekti nimi: „Pikk muuseum“
Arhitektibüroo: AS Amhold ja KARISMA arhitektid OÜ ühiskollektiiv
Arhitekt(id): Risto Parve ja Kai Süda
Ehituse valmimine: 2019. aastaEAS toetab Rakvere ja Kärdla linnakeskuste korrastamist ligi 3,6 miljoni euroga.

KURESSAARE LINNAKESKUS

Projekti nimi: „VAIP“
Arhitektibüroo: Projekt Kuubis OÜ
Arhitekt(id): Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik
Ehituse valmimine: 2019. aasta

ELVA LINNASÜDA

Projekti nimi: „Sõstrapõõsaste vahel“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT
Arhitekt(id): Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas
Ehituse valmimine: 2019. aasta

TALLINNA PEATÄNAV

Projekti nimi: „Kevad linnas”. Loe lähemalt
Arhitektibüroo: Linnalahendused OÜ, Extech Design OÜ ja KAVAKAVA OÜ ühistöö
Arhitekt(id): Toomas Paaver, Indrek Kustavus, Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde ja Riin-Kärt Ranne

KUREMÄE KLOOSTER

Projekti nimi: „Rännak“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: Doomino Arhitektid ja Nüüd Arhitektid
Arhitekt(id): Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Pelle-Sten Viiburg

PÕLTSAMAA KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „Roosilinn”. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: Arhitekt Must
Arhitekt(id): Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder

VILJANDI KESKVÄLJAK

Projekti nimi: „TASA SÕUAB“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: AT Home OÜ
Arhitekt(id): Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas ja Mihkel Urmet

NARVA STOCKHOLMI PLATS

Projekti nimi: „Narvainen“. Tutvu tööga
Arhitektibüroo: KOKO arhitektid OÜ
Arhitekt(id): Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov

JÕHVI HARIDUSLINNAK

Projekti nimi: „Haridusmaastik“
Arhitektibüroo: Luhse & Tuhal OÜ
Arhitekt(id): Ra Luhse, Tanel Tuhal, Jekaterina Kljutšnik ja Helina Niitvähi

Lisainfo EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea Avalik Ruum“ kohta on leitav Eesti Arhitektide Liidu kodulehelt. Arhitektuurikonkursside tulemused leiad ka siit. 13. veebruaril 2019 toimus EV100 arhitektuuriprogrammi tänuüritus. Vaata fotoalbumit siit (Autor: Aron Urb/ EV100). 

Kõik ühiskingitused

The Estonian Philharmonic Chamber Choir performs at the world-renowned music festival Sagra Musicale Umbra in Perugia, Italy.

The Estonian Philharmonic Chamber Choir is well-known abroad for its interpretations of Arvo Pärt’s music. This time the programme combines masterpieces by two geniuses of different periods, Johann Sebastian Bach and Arvo Pärt. Their music is performed together with the festival orchestra at the Sagra Musicale Umbra in Basilica di San Francesco in Assisi, Perugia.

Arvo Pärt. ‘Berliner Messe’ Johann Sebastian Bach. Magnficat BWV 243

Arvo Pärt. Magnificat

Estonian Philharmonic Chamber Choir Perugia Chamber Orchestra

Conductor Filippo Maria Bressan

The concert is produced by Sagra Musicale Umbra Festival, www.perugiamusicaclassica.com

The Estonian Philharmonic Chamber Choir (EPCC) is the Estonia’s best-known professional music group abroad. Its repertoire ranges from Gregorian Chant to the 21st century music, focusing on Estonian music (Veljo Tormis, Arvo Pärt etc).

The choir gives 60–70 concerts per season and tours regularly in Europe and the United States, giving concerts at such famous venues as the Royal Albert Hall, the Sydney Opera House, Wiener Konzerthaus, Carnegie Hall, the Walt Disney Concert Hall etc. The EPCC has worked with famous conductors and orchestras including Claudio Abbado, Marc Minkowski, Sir Colin Davis, Gustavo Dudamel; London Symphony Orchestra, Mahler Chamber Orchestra, Salzburg Camerata, Philip Glass Ensemble, Los Angeles Philharmonic etc.

The EPCC recordings (for labels ECM, Carus, Harmonia Mundi) have won several prizes including two Grammy Awards. The EPCC was founded in 1981 by Tõnu Kaljuste, who was followed by Paul Hillier and Daniel Reuss. Since the year 2014 the chief conductor has been Kaspars Putniņš.

Kingituse tegemine Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul

Kes võivad EV100 kodulehele ev100.ee kingitusi lisada?
Siia lehele võivad kingitusi üles seada kõik, kes soovivad Eestile 100. sünnipäeva puhul midagi kinkida. Lisa oma kingitus siit. 

Mida tähendab „kingituse tegemine“ Eestile? Kellele ma kingituse üle annan?
Eesti riigi 100. sünnipäev on meie kõigi pidu ja annab meile võimaluse anda ja saada sünnipäevakingitusi! Kingituste all mõeldakse eriilmelisi sündmusi ja algatusi, mis toovad rõõmu ja õnne inimestele, kogukondadele või kogu rahvale ning kujundavad paremat tulevikku. Kõik Eestile pühendatud ettevõtmised, mida nimetame ühiselt kingitusteks, on tähtsad ja EV100 programmi oodatud. Kingitusi valmistavad juba ette sõpruskonnad, vabaühendused, ministeeriumid, ettevõtted, liidud, seltsid. EV100 kodulehel on juba üleval üle 400 kingituse. Tutvu kõigi EV100 puhul tehtavate kingitustega siin. 

Miks ma pean oma kingituse EV100 lehele üles panema?
EV100 lehel on sul võimalus saada tähelepanu, kaasalööjaid ja küsida abi kingituse elluviimisel. Kuid ka siis, kui sul on kingituse elluviimiseks kõik vajalik olemas, oled oodatud lisama oma kingitust teistele innustuseks. Nii näeme kõik, milliseid kingitusi Eestile sünnipäeva puhul tehakse ning mine tea – võib-olla just Sinu kingitus annab kellelegi ajendi ise midagi oma Eestile kinkida! 

Kas ev100.ee lehele lisamiseks sobivad ka need algatused, mis on pühendatud Eesti sünnipäeva tähistamisele välisriikides?
Jah, EV100 lehele on oodatud ka need kingitused, mis leiavad aset väljaspool Eestit.

Miks minu kingitust peab keegi heaks kiitma?
Kingituse idee sisestamisel kinnitab selle esmalt EV100 korraldustoimkond. Loodame, et see väike vaheetapp ei pahanda kedagi. See on vajalik selleks, et EV100 lehelt eemal hoida pahatahtlikult sisestatud infot. Teiselt poolt saab just nii iga kingitus EV100 toimkonna tähelepanu ning saame pakkuda nõu, kontakte, kommunikatsioonituge või muud vajalikku, et kingituse elluviimisele hoogu juurde anda.

Kuidas minu kingituse elluviimist rahastatakse?
Kingituste elluviimine toimub kinkijate poolt. EV100 leht annab võimaluse saada oma kingitusele suuremat tähelepanu ja vajadusel küsida elluviimiseks teiste tuge. EV100 lehel olevatele kingitustele suuname ka ettevõtete tähelepanu ning palume neil võimaluse korral kingituste elluviimist toetada. Kindlasti soovitame algatada rahastuskampaania Hooandja EV100 rubriigis. EV100 kingituste ideede elluviimiseks toimuvad regulaarselt ka spetsiaalsed taotlusvoorud. Infot taotlusvoorude kohta leiab EV100 lehelt. Liituge ka EV100 igakuise uudiskirjaga, et olla varakult olulise infoga kursis. Uudiskirjaga saab liituda, vajutades EV100 lehe üleval asuvale ümbriku ikoonile. 

Milline üritus sobib EV100 sünnipäeva kavasse?
Sobivad kõik üritused, mis on korraldatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul, on avalikud ja pakuvad võimalust Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamiseks. Üritused peaksid pakkuma rõõmu, rahulolu ja positiivseid emotsioone nii tegijatele kui osalejatele. Kavasse pole oodatud üritused, mis õhutavad viha ja vaenu. 

Kas ma saan kasutada EV100 logo oma ürituse reklaamimisel?
Kui üritus on korraldatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja on pääsenud sünnipäeva kavasse, saab kasutada ka EV100 logo. 

Kas ma saan kasutada EV100 logo oma toodete peal?
Ettevõtetele ja organisatsioonidele kommertseesmärgil logo kasutamine on võimalik juhul, kui sama organisatsioon või ettevõte toetab ka mõne kingituse elluviimist sellel lehel.

EV100 programmis on koht ka mereharidusel ja veemõnudel. Nii alustab juuni kaheksas Eesti erinevas paigas koolituspäevi pop-up merekool «Meresõber»​, et anda nii lastele kui täiskasvanutele võimalusi proovida omal käel erinevaid merespordivahendeid, saada vahetu kogemuse merel käimisest ning tutvuda merega seotud vaba aja veetmise võimalustega. Kuid kas veekogemuse saavad ka need lapsed, kelle kodukandis mereranda pole?

Pole midagi paremat, kui järjepidevus. Üks vahva näide sellest on EV100 programmi kuuluv sündmustesari Meresõber. See liikuv pop-up merekool alustas oma teekonda siis, kui Eestis oli merekultuuriaasta. Ning jätkab tänavu, mil 2017 aasta on pühendatud lastele ja noortele. Eesti on ju teadagi mereriik, ent mereharidusega on meil siiani pisut nigelad lood. On ju meie rahva ajaloos aeg, mil isegi niisama randa jalutama minemise soov asja piirivalvuri ärevile. 

Kuidas aga vee ääres käituda, mida ja kuidas teha või tegemata jätta? Milliste vahenditega seilama ja seiklema tohib minna – seda kõik lapsed merekoolis «Meresõber» õpivadki.

Suve jooksul jõuab «Meresõber» kaheksasse maakonda ja sel aastal käiakse ka neis kohtades, kus merd küll pole, ent korralikum siseveekogu on ometi. Nii saavad sajad noored vahetu kogemuse veekogu ääres ja lainetel vaba aja veetmise võimalustest.

Pop-up merekooli asukohad:

• 5. – 11.06 Pirita
• 12. – 18.06 Tilgu
• 26.06 – 09.07 Kärdla
• 10. – 16.07 Kakumäe, Tallinn
• 17. –30.07 Eisma
• 31.07 –06.08 Räpina
• 07. – 20.08 Võru
• 21. – 31.08 Viljandi

Meresõber annab võimaluse veele minna kahel erineval viisil:

I Eelregistreerimisega 5-päevane merekool noortele

5-päevase koolituse raames antakse ülevaade merel käitumise põhimõtetest ning omandatakse algteadmised purjetamisest, kajakiga sõitmisest, SUP-lauaga sõitmisest ning lohesurfist.

5-päevane merekool on mõeldud 8–16-aastastele noortele ning osalustasu on 15 eurot osaleja kohta.
Olenevalt asukohast moodustatakse kaks kuni neli 18-liikmelist gruppi: Kärdlas, Eismas, Võrus ja Viljandis neli gruppi ning Pirital, Tilgus, Kakumäel ja Räpinas kaks gruppi. NB. Viljandi teise nädala kursused on erandina 4-päevased.

5-päevase kursuse kava, iga päev kaks tundi:

1. päev: sissejuhatav loeng veeohutusest ja spordivahenditest 2. päev: purjetamine 3. päev: kajakiga sõitmine 4. päev: SUP-lauaga sõitmine

5. päev: lohesurf / purjetamine

Kuna osalejate arv 5-päevasel kursusel on piiratud, on vajalik eelregistreerimine. Registreerimine on alanud ja kestab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehel. NB! Registreerimise kinnitab osalustasu maksmine.

II Kiirkursus “Esimest korda veele!”

Õhtuti kell 16.00–19.00 ning nädalavahetuseti kell 10.00–19.00 on pop-up merekool «Meresõber» avatud kõikidele huvilistele, kes soovivad proovida erinevaid veespordivõimalusi.

1-tunnisele kiirkursusele võetakse elava järjekorra alusel ning ühekordne osalustasu on 5 eurot.

Pop-up merekooli instruktorid on Eesti oma ala professionaalid, kes puutuvad veespordiga kokku igapäevaselt. Üks neist,  meie vaneminstruktor Elise Umb on Eesti koondislane purjetamises ning kuulub paadiklassi 470 naiste arvestuses maailma paremiku.

Purjetamisega alustas ta juba 5-aastaselt Optimisti klassis ning tänaseks on saanud sellest tema elukutse. Lisaks merel praktiseerimisele õpib ta Tartu Ülikooli kehakultuuri magistrantuuris purjetamise erialal.

Meresõbra sõbrad Meresõbra projekti on 2016. aastal ellu kutsunud Kultuuriministeeriumi poolt algatatud Merekultuuriaasta 2016. «Meresõber» on jätkuprojekt, mida toetab EV100. Et mereharidus jõuaks võimalikult paljudeni ja ka siseveekogude äärde, selleks on abikäe ulatanud Tallinna linn, Harku vald, Hiiu vald, Vihula vald, Räpina vald, Võru linn, Viljandi linn. Erilist hoolt meie eest kannab ka 4Energia.

Merelaagri projekti veab Eesti Jahtklubide Liit, projektijuht on Indrek Ilves.

Who may upload gifts to the website?

All who want to make a gift to Estonia for its 100th birthday may upload the gift to this website.

What does it mean “making a gift” for Estonia? Who is the recipient of the gift?

By making a gift for Estonia you really make a gift for the people of Estonia. Such activities, ventures and items are suitable, which offer joy to our countrymen, change their life for the better and happier and create a more secure future for our children. It does not matter whether it is a big or small gift, it is more important that this gift comes from the heart and creates some kind of a positive change.

Why do I have to upload my gift to this website?

This page provides you with an opportunity to attract attention, contributors and assistance in realising your gift. However, when you already have all you need for the realisation of the gift, just upload the gift idea here to inspire others. This way we can all see what kind of gifts are made for Estonia for its birthday and who knows, perhaps your gift serves as an inspiration source for someone!

Is it possible to also add initiatives dedicated to the celebrations of the birthday of the Republic of Estonia, which take place in foreign countries?

Yes. Here you can let us know about your gift idea also in case the initiative takes place outside of Estonia.

Why does someone have to approve my gift?

We hope that this little intermediate phase does not upset anyone. On one hand, it is necessary to keep away malicious people. On the other hand, this is precisely the way each gift attracts the attention of the organising committee of the EV 100 and we can offer you advice, contacts or other necessary means to encourage the realisation.

How is the realisation of gifts financed?

The organisers will be responsible for carrying out the gifts. At the same time, this website provides an opportunity to attract attention and ask for help. We are also about to draw the attention of the companies towards the gifts and ask them to support the realisation of gifts, if possible. We strongly recommend to initiate a funding campaign in the EV 100 column in Hooandja. Also, special application phases are being prepared to carry out the EV 100 ideas. Join the newsletter to be informed at an early stage.

What kind of event is suitable for the EV 100 birthday programme?

All events are suitable that are organised to celebrate the 100th birthday of the Republic of Estonia, are public and offer a chance to celebrate the birthday of the Republic of Estonia. The event should offer joy, satisfaction and positive emotions both for the organisers as well as participants. Events that incite hatred and hostility are not welcomed in this programme.

Can I use the EV 100 logo when I advertise my event?

If the event is organised for the 100th birthday of the Republic of Estonia and has been approved and made it to the programme, the EV 100 logo can be used. The logo will be ready by the beginning of 2016, at the latest.

Can I use the EV 100 logo on my products?

Companies and organisations can use the logo for commercial purposes only if the same company or organisation also supports the realisation of any gift on this page. The EV 100 logo accompanied by a more detailed user manual will be ready by the beginning of 2016, at the latest. Join the EV 100 newsletter to be informed about the completion process of the logo.
 

EV100 ÜHESLAULMISE LAULUSÕNAD:

Lehitsetav lauluvihik 
Laulusõnad allalaadimiseks

Kuula Üheslaulmise laule siit

EV100 üleilmse Üheslaulmise repertuaar 

1. eesti lipulaul : eesti lipp
2. eesti isamaalaul : isamaa armas
3. eesti rahvalaul : laulu võim
4. eesti emalaul : ema süda
5. eesti isalaul : maa tuleb täita lastega
6. eesti onulaul : mutionu
7. eesti söögilaul : kungla rahvas
8. eesti kerjuselaul: kõik roosid ma kingiksin sulle
9. eesti kevadelaul : juba linnukesed
10. eesti päevitamiselaul : kauges külas
11. eesti jahimehelaul : metsa laksid sa 
12. eesti rongilaul : rong see sõitis 
13. eesti unelaul : väikesed lapsed kõik magavad juba
14. eesti merelaul : mere pidu 
15. eesti armastuslaul : tuulevaiksel ööl 
16. eesti inimestelaul : minu inimesed 
17. eesti palvelaul : looja hoia maarjamaad 
18. eesti tantsulaul : kaera-jaan 
19. eesti õllelaul : õllepruulija 
20. eesti sünnipäevalaul : ta elagu 
21. eesti meestelaul : mats alati on tubli mees
22. eesti koorilaul : munamäe otsas
23. eesti laulupidude lõpulaul : ärkamisaeg
24. eesti laulupidude lõpulaul : mu isamaa on minu arm
25. eesti laulupidude lõpulaul : ta lendab mesipuu poole
eesti vikerraadio õnnesoovid EV100 hällipäevaks
26. eesti soovilaul : viljandi paadimees

Kuula laule:

1. EESTI LIPULAUL: EESTI LIPP

Muusika Enn Võrk, sõnad Martin Lipp, orkestriseade Rasmus Puur

Kaunistagem Eesti kojadkolme koduvärviga,mille alla Eesti pojadühiselt võiks koonduda.Ühine neil olgu püüeühes venna armuga,kostku võimsalt meie hüüe:

„Eesti, Eesti, ela sa!“

Sinine on sinu taevas,kallis Eesti, kodumaa;oled kord sa ohus, vaevas,sinna üles vaata sa.Must on meie mullapinda,mida higis haritud,must on kuub, mis Eesti rinda

vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valgekaunistagu Eestimaad;vili võrsugu siin selge,paisugu tal täieks pead!Vaprast meelest, vennaarmust,Eesti kojad kõlagu,kostku taeva poole põrmust:

„Eesti, Eesti, ela Sa!“

2. EESTI ISAMAALAUL: ISAMAA ARMAS

Saksa rahvaviis, eestikeelsed sõnad Martin Körber („Mu isamaa armas“), orkestriseade Rasmus Puur

Mu isamaa armas, kus sündinud ma, 
:,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: 

Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; 
:,: meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: 

Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; 
:,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: 

Oh õitse veel kaua, mu isade maa! 
:,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: 

3. EESTI RAHVALAUL: LAULU VÕIM

Kuusalu rahvaviis, sõnad rahvalaul/Lauri Õunapuu

Eeslaulja Lauri Õunapuu

Kui mina hakkan laulemaie,

laulemaie, luulemaie,

siis jääb küla kuulamaie,

valda see jääb vaatamaie:

„Kust see laps need laulud saanud,

sõnad viisile vedanud?“

Sõnad sain mina sue suusta,

kahe karu kaendelasta.

Küll on laulu, kui mina lasen,

küll on viisi, kui veeretan.

Kui mina laulan, maa müriseb,

võtan viisid, vald väriseb.

Laulan mõõgad mõtelema,

sõjad aga servi seisemaie.

Ei nüüd saa mehed magada,

küla neiud natukesta!

Küla aga tõuseb kütiselle,

valda vainu veere pääle,

tuleb aga ühte ütlemaie,

kargab kaasa karjumaie.

Meil aga tuleb tulda suusta,

sädemeida silmadesta.

Laulame poole päeva aani,

teise päeva õhta aani.

Õhta aal hääli heleda,

hommikul kurku kareda.

Kes on laiska laulemaie,

laulemaie, laskemaie,

võtku pilli pingi päälta,

teine pill toa taganta,

lasku lugu lustipilli,

teine lugu tantsupilli.

4. EESTI EMALAUL: EMA SÜDA

Muusika Robert Theodor Hansen, sõnad Lydia Koidula, seade Raun Juurikas

Eeslaulja Maria Listra

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn; :,: kõik, mis nii harv siin ilma peal, 

on pelgupaiga leidnud seal. :,: 

Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, :,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb, 

su õnnetusest osa saab. :,: 

Mõnd’ kallist südant kaotsin, mis järel’ nuttes leinasin, :,: aeg andis teist mul tagasi: 

ei ema südant – iialgi! :,:

5. EESTI ISALAUL: MAA TULEB TÄITA LASTEGA
Muusika Vello Toomemets, sõnad Hando Runnel, orkestriseade Andres Lemba
Eeslauljad Marta Laan ja Jaan Pehk

Maa tuleb täita lastega 
ja täita lastelastega 
ja lastelastelastega, 
maa tuleb täita lastega

ja laulude ja lastega

ja kõige vastu võidelda,

mis võõrastav või vaenulik,

mis vaenulik või valelik

ja võidelda, kus võimalik,

kus võimalik ning vajalik,

sest elu kõik on ajalik

ja lastele jääb tulevik.

Maa tuleb täita lastega

ja lastelastelastega,

kui olev tahab olemist

ja tuleviku tulemist, 

maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega, 

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

Maa tuleb täita lastega 

ja täita lastelastega 

ja lastelastelastega, 

maa tuleb täita lastega.

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

6. EESTI ONULAUL: MUTIONU

Muusika August Kiiss, sõnad Aliide Dahlberg („Mutionu pidu“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Priit Võigemast

Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu.:,: Kadakpõõsa juure all 

eluruum tal sügaval. :,: 

Paistis juba päike ere,

pääsis lumest samblapere.

:,: Välja puges putukas,

tiibu triikis liblikas. :,:

Liginesid kevadpühad.

Laines põllud, laines luhad.

:,: Mutiperes kibe töö,

pühad käes on üle öö. :,:

Onu ise jooksis poodi,

ostis pärmi seitse loodi.

:,: Hakkas õlut pruulima,

tädi saiu voolima. :,:

Lapsed keetsid mune hooga

ja veel mõnda muudki rooga.

:,: Vanaemal süldipott

podises kui vähikott. :,:

Kui siis algas kallis püha,

laual kannus õlu viha.

:,: Süldikausse rida pikk,

vorstirõngas kõverik. :,:

Tuli kokku külalisi,

karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, 

kull ja kaaren nupukas. :,: 

  Vantsis uhkelt karuhärra, veeres siili okaskera,:,: jänes nudisabaga, 

orav kikkis kõrvaga. :,: 

  Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, 

pidurooga maitsesid. :,: 

Karu imes mesijooki, jänes rüüpas õllejooki, :,: Vares mune krõbistas, 

harak sülti lobistas. :,: 

Põder limpsas õunasuppi, orav näris vorstijuppi. :,: Kaarnal kapsapirukas,

kullil lihaviilukas. :,:

Aeti juttu, tehti nalju,

lauldi, joodi õlut palju.

:,: Uimane ju karu pea,

teisedki ei piiri pea. :,:

Jänes tantsis, õlletujus,

siili käpa peale vajus.

:,: Siilikene kiljatas,

linnupere ehmatas. :,:

„Mis sa kilkad, nõelakera!“

tõstis kuri kaaren kära.

:,: „Ole vait, va pigilind,

siin ei karda keegi sind.“ :,:

Riiu sekka segas karu,

joobnult pole kelgi aru.

:,: Näitas hambaid rebane,

puskles põder vagane. :,:

Mutirahva raskeks mureks

riid läks viimaks väga suureks.

:,: Kausid, tassid lendasid,

kisklejad vaid undasid. :,:

Kui siis viimaks lõppes tüli,

siilikasuk lõhki oli.

:,: Karul katki kistud vest,

reinul kadund kõrvalest. :,:

Harakal ei olnud saba,

jänes otsis karku taga.

:,: Kaaren paistes nokaga,

põder jäigi lonkama. :,:

7. EESTI SÖÖGILAUL: KUNGLA RAHVAS

Muusika Karl August Hermann, sõnad Friedrich Kuhlbars, seade Tiit Kikas

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal 

läks kandlelugu lööma. 

Refr: :,: Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga. :,: Läks lauluga, läks lauluga, 

läks lauluga! 

Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu 

ja eesti rahva sugu. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis 

sai eesti rahvas näha. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl 

see põksub minu põues. 

Refr: Läks aga metsa mängima …

8. EESTI KERJUSELAUL: KÕIK ROOSID MA KINGIKSIN SULLE

Muusika Boris Kõrver, sõnad Ardi Liives („Kerjuse laul“ operetist „Ainult unistus“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Mikk Dede

Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsid vaid lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, 

ei tea, mis on murelik meel. 

Kuid sulle ei ole mul anda, mis on sinu ainuke soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okkane rada, ei õisi sealt võtta ma saa,vaid okkaid sull’ pakkuda tahan, 

ei võta mult vastu neid sa … 

Ma tean, et sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, et mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata mina, head õnne sull’ eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna – 

õnn võõras on minule! 

Siis üksinda hulgun maailmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisaraid silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, 

neid hetki ma unelmais näen …

9. EESTI KEVADELAUL: JUBA LINNUKESED

Eesti rahvaviis, sõnad Jakob Hermann, Paul Tekkel („Kevadel“), seade Arno Tamm

Eeslaulja Andero Ermel

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland 

pole ammu murul käind. 

Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad kõik rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, 

kena kevade on käes.

10. EESTI PÄEVITAMISELAUL: KAUGES KÜLAS

Muusika Eeva Talsi, sõnad Kristiina Ehin, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Eeva Talsi

Kauges külas, vanaema juures, elasin kord kogu suve. Vanaema ja mu armas vanaisa, 

aga noorel neiul neist ei piisa. 

Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks. 

Võtan kaasa reketid ja maki,

kuid rannas on vaid üks võrku paikav papi. 

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel. 
Tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Siin ei ole pangaautomaati, on vaid naati, palju naati. Pole noori, pole ühtki poodi, 

miski pole linna moodi.

Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks. Siis on pidu, teise küla pidu,

seal on noored, teised noored.

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel,
tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Korraks vaatan seljataha veel,tühi rand ja nõmmeliivatee.:,: Korraks vaatan seljataha veel,

tühi rand ja nõmmeliivatee. :,:

11. EESTI JAHIMEHELAUL: METSA LÄKSID SA

Eesti rahvalik laul, seade Jaak Lutsoja

Eeslaulja Jan Uuspõld

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,metsa läksid kaks karujahimeest ka.:,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la

ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,:

Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,ja karu lasksid kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Naha müüsid sa ja naha müüsin maja naha müüsid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Raha said sa ja raha sain maja raha said kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin maja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Purju jäid sa ja purju jäin maja purju jäid kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Koju läksid sa ja koju läksin maja koju läksid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Peksa said sa ja peksa sain maja peksa said kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

12. EESTI RONGILAUL: RONG SEE SÕITIS

Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Ellen Niit („Rongisõit“), seade Arno Tamm

Eeslauljad Arno Tamm ja Jaan Pehk

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-taa, ra-ta-taa ja ta-ta-taa. 

Aga seal, rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? 

Seal olid kiisud, seal olid miisud,seal olid väiksed kirjud kiisud. 

Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. 

Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. 

Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. 

Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. 

Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. 

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-taa, 

Piilupart jäi tukkuma. 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai?!

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, kuni kraavi läks – karpuhh!! 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!
Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!

Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid sabad seljas, kutsud jooksid keeled väljas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi. Sarved segi sikkudel, 

sikkudel ja sokkudel 

Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile. Kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse. Sokud ei saand Karjakülla, 

Karjakülla-Marjakülla.

13. EESTI UNELAUL: VÄIKESED LAPSED KÕIK MAGAVAD JUBA

Muusika Heino Jürisalu, sõnad Juhan Saar („Unelaul“), orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Hele Kõrve

Mina ei taha veel magama jääda,tänav ei maga ka veel.Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda,

taevas ei maga ka veel.

Ema on köögis ja askeldab alles,ei taha uinuda veel.Autod ei maga ja hüüavad mulletuut-tuut-tuut, tuut-tuut-tuut

akna alt teelt.

Väikesed lapsed kõik magavad juba,minagi magama jään.Head ööd, autod, tuul, kiisud ja tuba;

unes teid, unes teid kindlasti näen.

14. EESTI MERELAUL: MERE PIDU

Muusika ja sõnad Virve Köster

Eeslaulja Kihnu Virve

Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa 

valged lained, mis murduvad teel. 

Refr: Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, 

lained mühinal randuvad siis. :,: 

Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, 

ei tähti seal vilkumas näe. 

Refr: Meri on, meri jääb … 

Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad 

minu ümber sa armutult seod. 

Refr: Meri on, meri jääb …

15. EESTI ARMASTUSLAUL: TUULEVAIKSEL ÖÖL

Muusika ja sõnad Jaan Tätte, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Jaan Tätte

Tuulevaiksel ööl tean, mismoodi lööb udukell su laevaninas. Paigal püsib aeg. Tuulevaiksel ööl süda kiirelt lööb. Oodanud sind olen kaua, 

veidi jäänud veel. 

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel – tuule suund on nord, nüüd on minu kord 

teha tormi sinu südames. 

Tuulevaikne öö, udukell vaid lööb. Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind. Kumer silmapiir lahku meid kord viis. Sina otsid valget purje, 

mina otsin maad. 

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel –tuule suund on nord, nüüd on minu kord 

teha tormi sinu südames. (3x)

16. EESTI INIMESTELAUL: MINU INIMESED

Muusika ja sõnad Jarek Kasar

Eeslaulja Jarek Kasar

osa rahvastuhkelt rohkem kui oskan lugedaühes asjas olen kindelnad on head inimesednad meeldiks sulle kama ei usu et sa kõiki neid tunnedja vaevalt nad üksteistkitunnevadja äkki tõesti ei klapisamas äkki on tegu pelgalthalva esmamuljeganad mõistavad japeavad endast lugu ka siiskui neil puudub kontakt sinugakui teid on okkad sidumasjagades iga mure mõõtmataselle tõsidustja vahel piisab pilgust kakui pole tundeid sõnadessetõlgitudnad ei karda hoolidaei hoia häid emotsioone allakunagi ei soovi nad halbaja kui juhtub siis juhtuskogematajuba möödas unustatudnad on kõigest süngest üleargipäeva mured rõhuvaltümbernende omavahelisi suhteidtegelikult ei mõjuta üldsevõi ma eksin siin? on minu jateiste elud segi läinud?kui päriselt ongi teisitiparem et siis kõik oleks juba mängultkuigi on igal ühel enda asjadajadaon nad kõik selles osamoodustades rahvanad on minu inimesedja mina olen nende oma

ma lähen vooluga kaasa

Refr: mu inimesed minu rahvas museltskondmu inimesed siin seal kõikjaligalpoolmu inimesed teavad ise etnad onmu inimesed minu inspiratsioonmu inimesedüks seis siht ja suundmu inimesed minu eluarmastusnad on mu oma inimesedja kõik mis teen on

neile pühendatud

kui süda on suursiis on vahemaad väiksedhead sõbradvõibolla mujal ongi paremseikle aga ära jää võõrakskoos koos kooskoos vallandame tolguseidkoos palkame spetsialistidkuid keegi ei tee meie eestotsuseidkui puruks kisti verstapostidei lõika keegi läbi meie juuritean kes ma olenkui mäletan kes ma olinelan mitte aint ei võta ruumi!isegi kui tuul rannaliivaltuhtus jäljedinimene ükskõik kui suur kuiväikejärjelt kukkund järjelon inimene ükskõik kuhu lähedja sa võid ju liigitada neidnagu muusikat tema nahavärvivaimu tema religioonirikkust tema haridusemisiganes mille järgisa võid unustada maajättes selle nime ainultuppund laevalesa võid öelda et see sama maamis elab ja hingab tegelikultkuulub pangaleaga kui kuskil raamatus on seeridavõi keegi ütleb laulabja ei hoia ainult endaleet mõtleb nii nagu ka sinaseda teeksiga päev näen mis koht onmaailmtihti millised võivad olla teisedon ikka päris suur õnnet nemad on minultahan et nad teaksid et ka minaolen nendel

et nad on …

Refr: Mu inimesed …

pühendatud minu vanemateleja inimestele kes on ühendatudsee on pühendatud kõigile kestunnevadet see on neile pühendatudotse kontrollkeskusestkasutamata ütleja hääleprivileegepühendatud kõigega mis mus onniipalju kui palju tähendabkõige kõrvalüks inimeneräägin sest nii hakkab kergemkuningatele külakeeles lihtsalttänan võimaluse eest näidatamis mul on meelelsüdamel kirjastoorelt ausalt kui vaja kirjutanverega allasee jääb rahvalemitte ei lähe mehega haudateenin oma inimesija ei tee eranditütlen veelkord minu inimesedja ma ei unustanud mitte kedagi

mitte kedagi

Refr: Mu inimesed … 

17. EESTI PALVELAUL: LOOJA, HOIA MAARJAMAAD

Muusika Tõnis Mägi, sõnad Villu Kangur („Palve“), seade Raun Juurikas

Eeslaulja Riina Maidre

Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, 

peod selleks palveks nüüd sean. 

Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas, Looja, kaitse kodutuid, 

kord nad ehk tulevad taas. 

Kirjas on Aegade Raamatus: „Õndsad on need, kes ei näe!“Uskudes, et see on saamatus, 

kui keegi läeb…

Loon ja hoian Maarjamaad. Loon ja loodan, sest tean, milleks need ladvad on kaarjamad, 

kui peod, mille palveks ma sean –     

et Looja, hoiaks Maarjamaad…

18. EESTI TANTSULAUL: KAERA-JAAN

Eesti ja läti rahvaviis, seade Tiit Kikas

Oi, Kaera-Jaan, oi, Kaera-Jaan, 

karga välja kaema!

19. EESTI ÕLLELAUL: ÕLLEPRUULIJA

Muusika Wilhelm Ernst Karl „Wiga“ Gabriel, eestikeelsed sõnad Johannes (John) Pori, seade Estonian Voices

Estonian Voices

Ma lõbus õllepruulija,hõissa ja hõissa!Ma pruulin õlut lauluga,hõissa ja hõissa!Kui õlu vaadis vahutab,hõissa ja hõissa!Siis tean, et varsti ta valmis saab,siis juua saab,siis juua saab.Mind õlu alati kosutab,

joon kõikide terviseks ma – ahoi!

20. EESTI SÜNNIPÄEVALAUL: TA ELAGU

Muusika Franz Abt, Heinrich Rosenthal, eestikeelsed sõnad Heinrich Rosenthal

Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja teine kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja kolmas kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja tema õnn see õitsegu, see õitsegu, see õitsegu.

Ja klaasid kokku kõlagu, nad kõlagu, nad kõlagu!

21. EESTI MEESTELAUL: MATS ALATI ON TUBLI MEES

Eesti rahvaviis, sõnad Ado Reinvald, orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Liina Vahtrik

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, 

ei tõmba küüru selga. :,: 

Refr: :,: Jah, kui see laul meil korda lä’eb, 
ei meie kimpu jää. :,: 

Kord astus oma pambuga ta läbi mõisa õue, :,: saks tuli vastu kärkides 

kui kõige kurjem kõue: :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

„Kas sina, tõbras, parunit ei enam tunda taha :,: või on sul munad mütsi sees, 

et mütsi ei võtap maha?” :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab see tal põues. :,: See sünnib kodus, kirikus, 

kuid mitte mõisa õues. :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

22. EESTI KOORILAUL: MUNAMÄE OTSAS
Muusika Karl August Hermann, sõnad Juhan Kunder

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan üle õitsva Eestimaa, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan piksehäälega, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan piksehäälega, hüüan piksehäälega: „Siin on ilus elada, 

siin on ilus elada!“ 

Kulla laineil valendavad väljad, järved hõbeehavad, kaugel kõrged lehemetsad haljad, kõo kombel kohavad, kaugel kõrged lehemetsad haljad, kõo kombel kohavad, 

kõo kombel kohavad: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“  Taeva äärel mürab mere lagi, viskab vahtu pilvepool, läbi luha ruttab tasse jõgi, laulab laentekoori laul. Läbi luha ruttab tasse jõgi, laulab laentekoori laul, 

laulab laentekoori laul: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Õitsval Eesti vainul käivad neiud,

laulvad lusti õite seas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

hüüdvad rõõmuhäälel reas:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kõrged pilved nagu luiged lendvad

üle maa ja mägede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad,

lauldes üle jõgede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad

lauldes üle jõgede,

lauldes üle jõgede:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Siin on enne suurem sugu eland, rõõmsam rahvas häälitsend, siin on võidulauluviisid kõland, kanged mehed keelitsend, siin on võidulauluviisid kõland, kanged mehed keelitsend, kanged mehed keelitsend: „Siin on ilus elada, 

siin on ilus elada!“

Siin on enne hirmutuuled hooland,

laps ja lojus leina näind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

siiski suu on laulu teind:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kui ma võiksin jõed, järved püüda,

püüda tuult ja linnuhäält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

halja Eesti templi päält:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Võiksin taevavõlvi kirjutada

hele välgu valgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

paistma eha palgega:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

23. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: ÄRKAMISE AEG

Muusika ja sõnad René Eespere

Meri siin seisma jäi – keegi peatas ta,kallas veest jagu sai, kaldast algas maa:tasane, kullane, kivine, mullane,

pilvine, tuuline, ootust täis.

Peagi siin kokku said esimemm ja -taat,vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid.Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt,

oli töö, oli vaev sellel maal.

Refr: Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,oled mu hingele lähedal!Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,

oled mu südames sügaval!

Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.Langes taat, memmeke, lapseeas vennake,

pisaraist märjaks sai kogu maa.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal.Taadi maa, memme maa endiselt on ta:tasane, kullane, kivine, mullane,

pilvine, tuuline, ootust täis.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

24. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Lydia Koidula, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, 

mu õitsev Eestimaa,

sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, 

mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma 

seepärast surema,

ja peaksin sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, sa siiski elad südames, 

mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa,su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, 

mu isamaa, mu isamaa!

25. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: TA LENDAB MESIPUU POOLE
Muusika Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, 

ta lendab mesipuu poole. 

Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole 

ja lendavad mesipuu poole. 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – 

kuis ihkad isamaa poole! 

Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole 

ning tõttad isamaa poole! 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – 

:,: kuis ihkad isamaa poole! :,:

26. EESTI SOOVILAUL: VILJANDI PAADIMEES
Muusika Alfreds Vinters, sõnad Johannes (John) Pori, orkestriseade Rasmus Puur
Eeslauljad Evelin Võigemast ja Mait Malmsten

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, 
:,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: 

Kui neiu paadis, algab sõit, täis õnne kõik maailm, 
:,: ja neiu palgeil punab koit ning rõõmust särab silm. :,: 

Refr: Ah silmad, need silmad, ei iial unune, 
need sinised silmad mul võitsid südame.

Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, 
:,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: 

Refr: Ah silmad … 

Hulk aastaid läind’ ja Viljandis järv ikka kohiseb, 
:,: hall paadimees veel ikkagi neid silmi igatseb. :,: 

Refr: Ah silmad …

Sakala andmetel küsis üheksa aastat tagasi ühe Viljandi linna eramu sahvri laest leitud maali omanik linnalt kunstiteose eest 5000 eurot.

“Sellel maalil on meie linna ajaloo seisukohalt erakordne tähtsus, sest ta on ainuke, millel kõnealust ajaloolist südmust kujutatud on,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg BNS-ile.

Linnavalitsus plaanib lasta maal restaureerida ning panna see Eesti Vabariigi 100 aastapäeval avalikult välja mõnda sobivasse saali või halli, kus igaüks seda imetlemas võib käia. „Saagu see ajalooline maal kingituseks Viljandi linnakodanikele Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks,” sõnas Kiviberg.

Viljandi tollane linnapea Gustav Talts kuulutas 24. veebruaril 1918. aastal Viljandi Posti tänaval asuva Rahukohtu hoone trepil iseseisvust, kuid sündmust ei jäädvustanud isegi kõrvalmajas elav fotoäri omanik Jaan Riet.

“Nii ei ole ühtegi fotodokumenti sellest ajaloolisest hetkest ja mõnedki tollased osalejad meenutasid hiljem oma mälestustes sündmusega seotud üksikasju erinevalt,” rääkis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak BNS-ile. “Meenutati, et manifesti ettelugemist oli kogunenud kuulama mitusada inimest, kuid samas teisal mäletati osalejaid olnud vaid mõnikümmend. Ühed teadsid, et päev olnud päikesepaisteline, teised jällegi, et sombune. Ka täpne toimumisaeg  jäi ajaloo jaoks märkimata. See olevat juhtunud kuskil pärastlõunasel ajal nii kella 3 ja 5 vahel.”

Huvi toimunu vastu aga püsis ja Eesti Vabariigi 21. aastapäeva eel, veebruaris 1939 kirjutasid kohalikud ajalehed Oma Maa ja Sakala Juhan Kangilaski peatselt valmivast 185×130 sentimeetri  suurusest õlimaalist. 23. veebruaril 1939 ilmus Sakalas taiesest ka hägune foto. 1939. aasta oktoobris toimus Kasiino saalis Posti tänav 11 majas Viljandi sügiskunsti näitus, kus oli maal eksponeeritud.

Maal kadus 1940. aasta suvel, kui  Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, ja ilmus taas välja 2007. aastal.

Edela tänava 5 asuv maja kuulus 1939. aastal kunstnik Juhan Kangilaskile. Poolelioleva maja müüs ta 1940. aasta kevadel vandeadvokaat Martin Kassile ja kinkis ka maali talle. Martin Kass ehitas maja lõpule ja peitis maali 1940. aastal ära. Vineerile maalitud pildist sai teise korruse sahvri lagi.

Martin Kass suri 11. oktoobril 1984. aastal.

2007. aastal otsustasid Martin Kassi sugulased Edela tänava maja teise korruse müüa  ja otsustasid enne seda maja läbi otsida. “Teadsime, et kuskil peab olema mingi maal, kuid ei midagi täpsemat,” meenutas Martin Kassi tütretütar Ly Harjo. “Mingil põhjusel kujutasime ette, et see on rulli keeratud lõuend.”

14. juuli 2007. aasta hommikul otsustati uurida sahvrit. Kui sahvri laest oli tükk välja saetud, selgus, et selle teisel küljel oli osake maalist. Edasi tegutseti juba ettevaatlikult ja siis selgus, et sahvri lagi oligi kadunud maal.

Allikas: sakala.postimees.ee

1. 07.- 08. august väljalend Tallinnast, saabumine Oshi. Väljumise ja saabumise ajad vastavalt lennuplaanidele. Vajadusel ööbimine 3* hotellis Bishkekis ja Oshis.

Linnade kohta vaata rohkem:

Bishkek https://www.youtube.com/watch?v=vytSLjPZmsg

Osh https://www.youtube.com/watch?v=yOAlPjmaBRI

2. 09.08 Transfeer Osh – Atshik – Tashi baaslaager 3600m. Sellel kõrgusel ööbime 3 ööd. Baaslaager toitlustab 3 korda päevas, olemas on elekter, soe vesi, arstiabi, laotelk, majutus on kahestes statsionaartelkides (puidust lavats, madrats). Vaata veel: https://www.youtube.com/watch?v=UtCIwBT4-mE

3.- 4. 10.08 – 11.08 Aklimatiseerumine, radiaalipäevad.

5. 12.08 Tõuseme järgmisesse laagrisse 4400m. Soovijad võivad kahe baaslaagri vahel kasutada kandjate teenust (kuni 15 kg). Kõrgusel 4400m ööbime järgmised 3 ööd ja aklimatiseerume. Baaslaager pakub ööbimist statsionaarsetes laagritelkides, toitlustamist 3 korda päevas, laotelgi kasutust; elektrit saab kasutada õhtuti kella 18 ja 22 vahel. Vaata aklimatiseerumise kohta veel: https://www.youtube.com/watch?v=TFdfD_ZKKro

6. 13.08 Radiaal 4700 m kõrgusele.

7. 14.08 Tõus Juhhini tipule, 5100m. Vaata veel: https://www.youtube.com/watch?v=h8ULc4HFwP8

8. 15.08 Laskumine alumisse, juba tuttavasse baaslaagrisse 3600m. Soovijatel võimalus kasutada kandjate teenust (kuni 15 kg).

9. 16.08 Varupäev: olenevalt ilmast, tervisest, füüsilisest vormist – varume aega, nii et kõigil on võimalus käia 5100m kõrgusel.

10. 17.08 Osh – Bishkek. Valmistumine kojulennuks. Olenevalt sõiduplaanidest ööbimine Oshis ja/või Bishkekis. https://www.youtube.com/watch?v=w75UHgxqccw

11. 18.08 Saabumine Tallinnasse.

Kõrgõstani kohta veel https://www.youtube.com/watch?v=u0ZnChOuF78

Baaslaagrite kohta veel: https://www.youtube.com/watch?v=Ctb7qOCDzgQ

Oluline teada:

1. Registreerimiseks anna oma soovist teada ekspeditsiooni juhile e-kirja teel aadressile raivo.plumer@gmail.com

2. Veendu et Sul on kehtiv reisitõrke kindlustus ja kõrgmäestiku tingimustele vastav tervisekindlustus. Info kindlustuse kohta ain.polma@gmail.com

3. Vaata üle isiklik varustus (link varustuse nimekirjale)

4. Osale grupi kokkusaamisel (kuupäev teatatakse hiljem). Lisainfo treking grupi kohta erika.ader@mail.ee

Treking grupp liigub koos Estonia mäetipu ekspeditsiooni grupiga alates Tallinnast kuni Atshik Tashi baaslaagrini. Seejärel tegutsetakse vastavalt enesetundele ja ilmastikule. Pärast 10 päevast aklimatiseerumist sõidab Estonia ekspeditsiooni grupp Tadžikistani. Treking grupp siirdub kultuurireisile või kojulennule. Eestikeelne reisisaatja liigub koos grupiga baaslaagri aklimatiseerumisel ja kultuurireisil. Ainult trekingul osalejad sõidavad ise Oshist Bishkekki. Transfeerid ja vajalikud ööbimised on organiseeritud.

Treking grupi liikmena saad osa baaslaagri (m)elust 3600 ja 4400m kõrgusel, testid oma füüsilist vormi ja tunned, mida tähendab enese ületamine 5000 meetri kõrgusel üle merepinna. Tule meiega ja toeta Estonia mäetipu ekspeditsiooni!

1. 07.- 08. august väljalend Tallinnast, saabumine Oshi. Väljumise ja saabumise ajad vastavalt lennuplaanidele. Vajadusel ööbimine 3* hotellis Bishkekis ja Oshis.

Linnade kohta vaata rohkem:

Bishkek https://www.youtube.com/watch?v=vytSLjPZmsg

Osh https://www.youtube.com/watch?v=yOAlPjmaBRI

2. 09.08 Transfeer Osh – Atshik – Tashi baaslaager 3600m. Sellel kõrgusel ööbime 3 ööd. Baaslaager toitlustab 3 korda päevas, olemas on elekter, soe vesi, arstiabi, laotelk, majutus on kahestes statsionaartelkides (puidust lavats, madrats). Vaata veel: https://www.youtube.com/watch?v=UtCIwBT4-mE

3.- 4. 10.08 – 11.08 Aklimatiseerumine, radiaalipäevad.

5. 12.08 Tõuseme järgmisesse laagrisse 4400m. Soovijad võivad kahe baaslaagri vahel kasutada kandjate teenust (kuni 15 kg). Kõrgusel 4400m ööbime järgmised 3 ööd ja aklimatiseerume. Baaslaager pakub ööbimist statsionaarsetes laagritelkides, toitlustamist 3 korda päevas, laotelgi kasutust; elektrit saab kasutada õhtuti kella 18 ja 22 vahel. Vaata aklimatiseerumise kohta veel: https://www.youtube.com/watch?v=TFdfD_ZKKro

6. 13.08 Radiaal 4700 m kõrgusele.

7. 14.08 Tõus Juhhini tipule, 5100m. Vaata veel: https://www.youtube.com/watch?v=h8ULc4HFwP8

8. 15.08 Laskumine alumisse, juba tuttavasse baaslaagrisse 3600m. Soovijatel võimalus kasutada kandjate teenust (kuni 15 kg).

9. 16.08 Varupäev: olenevalt ilmast, tervisest, füüsilisest vormist – varume aega, nii et kõigil on võimalus käia 5100m kõrgusel.

10. 17.08 Osh – Bishkek. Valmistumine kojulennuks. Olenevalt sõiduplaanidest ööbimine Oshis ja/või Bishkekis. https://www.youtube.com/watch?v=w75UHgxqccw

11. 18.08 Saabumine Tallinnasse.

Kõrgõstani kohta veel https://www.youtube.com/watch?v=u0ZnChOuF78

Baaslaagrite kohta veel: https://www.youtube.com/watch?v=Ctb7qOCDzgQ

Oluline teada:

1. Registreerimiseks võta ühendust ekspeditsiooni juhiga e-maili aadressil raivo.plumer@gmail.com

2. Veendu et Sul on kehtiv reisitõrke kindlustus ja kõrgmäestiku tingimustele vastav tervisekindlustus. Info kindlustuse kohta ain.polma@gmail.com

3. Vaata üle isiklik varustus (link varustuse nimekirjale)

4. Osale grupi kokkusaamisel (kuupäev teatatakse hiljem). Lisainfo treking grupi kohta erika.ader@mail.ee

Treking grupp liigub koos Estonia mäetipu ekspeditsiooni grupiga alates Tallinnast kuni Atshik Tashi baaslaagrini. Seejärel tegutsetakse vastavalt enesetundele ja ilmastikule. Pärast 10 päevast aklimatiseerumist sõidab Estonia ekspeditsiooni grupp Tadžikistani. Treking grupp siirdub kultuurireisile või kojulennule. Eestikeelne reisisaatja liigub koos grupiga baaslaagri aklimatiseerumisel ja kultuurireisil. Ainult trekingul osalejad sõidavad ise Oshist Bishkekki. Transfeerid ja vajalikud ööbimised on organiseeritud.

Treking grupi liikmena saad osa baaslaagri (m)elust 3600 ja 4400m kõrgusel, testid oma füüsilist vormi ja tunned, mida tähendab enese ületamine 5000 meetri kõrgusel üle merepinna. Paketi hind on 1600€. Paketi hind koos turismireisi paketiga 2600€. Tule meiega ja toeta Estonia mäetipu ekspeditsiooni!