Rubriik: Ühiskond ja kultuur

Meie juured on paikades, millest igaühel on oma nimi ja ka triipkood – need on meie kodukülade ja kihelkondade nimed ning värvid. Neis kohanimedes ja triibustikes peitub topeltkood, mis Eesti inimesi ühendab. Kokku tulemine, koos tähistamine ja tegutsemine ongi EV100 juubelisuve keskmes. Just seetõttu sümboliseerivad ka Eesti kihelkondade värvid EV100 kevadsuviseid sündmusi.

 

Kust pärinevad Eesti kihelkondade värvid?

Meie esivanemad on kihelkondade värve hinnanud ja need rahvariiete seelikutesse jäädvustanud. Triipude paigutus pole juhuslik ja ka värvidel on oma tähendus. Palju on kasutatud punast, mida peeti maagiliseks ja ravivahendiks ning halba tõrjuvaks värviks.

Metsataimedest ja lilledest osati välja võluda palju värvitoone, mida vanarahvas oskas peenelt eristada. Kihelkondlikud seelikud ei sarnanenud kunagi teisega, kuid siiski säilitasid oma paikkondliku tunnetuse. Nii on ka meie inimestega, kes ei pruugi teada oma kihelkondliku päritolu, kuid siiski on seotud oma juurte ja päritoluga. Niisiis jutustavad kihelkondade värvid meie ajalugu, päritolu, uskumusi ja kohaliku looduse mõju, mis on talletatud kõige kirkamalt just Eesti rahvaseelikute värvides.
 

Millisest kihelkonnast ma pärit olen?

Kihelkonnad on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi aluseks ja inimesed tunnevad endiselt huvi oma juurte vastu. Oma värvide leidmiseks tuleb alustada kodukihelkonna leidmisega. Allolevalt kaardilt saab sünnikohale vajutades leida kunagise kihelkonna piirid ja nime. Täname maa-ametit kihelkonna kaardikihi eest!

Igas paigas on just sellele kohale iseloomulik värvigamma, mis sõltub kunagisest kohalikust taimestikust, aga ka inimeste värvimeelest. Eesti Rahva Muuseumi kuraator Reet Piiri on raamatusse „Eesti kihelkondade värvid“ koondanud ERMi kogudest valitud seelikute mustrid ja värvitoonid. Just see raamat on abiks oma värvide leidmisel.

„Eesti kihelkondade värvid“ igal kihelkonna lehel on värvikoodidega varustatud värvide ja mustriga näidis. Raamatu saab soetada Rahva Raamatu, Bauhofi, Prisma, Selveri ja Apollo kauplustest üle Eesti. Raamatut saab lehitseda ka veebis.

Kuidas kinkida oma kodukohale kirev värvirüü?

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul sobib kihelkonnavärvidesse värvida kõike, mis värskendamist vajab: bussiootepaviljon, postkastialus, piirdeaed või külamaja istepink, kuuri- ja aidauks, lillekastid või köögikapp.Oma kodukoha kaunistamine kihelkonnatriipudega algas juba Teeme Ära talgupäeva raames 5. mail 2018.

„Eesti kihelkondade värvid“ raamatus on iga kihelkonna värvikombinatsiooni juures värvilahendus ja –koodid. 

Esimesed kaks numbrikombinatsiooni iga värviruudu juures on mõeldud pigem trükitööstusele, disaineritele ja kujundajatele. 

Alumine ehk kolmas number on värvitoonide saamiseks Tikkurila värvilehviku järgi. Neid värve saab lasta toonida Vivacolori ning Tikkurila värvitoodetest ehituskauplustes üle Eesti. Toonikoodid on valitud sedavõrd lähedased algsele seelikutoonile, kui seda värvikaart võimaldab.

10 nippi värvijale

1. Vali pinnale sobiv toode ja toonid. Pea nõu kaupluse värvimüüjaga, võta abiks brošüürid, kodulehekülje info, livecha’t või helista värviliinile 12011.
2. Planeeri tööd põhjalikult. Mõtle läbi, kuidas tööga alustada, kuidas see lõpuni viia ja milliseid tooteid kasutada. Arvuta välja, kui palju igat tooni kulub, osta vajalikud maalritarbed ning abivahendid. Kontrolli tooni enne väikesel pinnal. 
3. Kasuta kvaliteetseid maalritarbeid. Sõltumata värvi headusest ei ole võimalik head tulemust saada kehva töövahendiga. Pane pintsel või rull kilekotti ning sulge see korralikult, nii saad neid järgmisel päeval uuesti kasutada.
4. Kasuta tööks sobilikku riietust ja teisi kaitsevahendeid.
5. Kata ümbrus, et kaitsta seda pesuvahendi ja värvipritsmete eest.
6. Kontrolli, et värvitav pind oleks puhas ja tugev. Ära suhtu eeltöödesse kergekäeliselt, sest näiteks määrdunud pinnale ei jää viimistlusvärv külge. Hallitanud pinda tuleb puhastada ja töödelda hallitusvastase ainega ja värvimata puitpinnad töödelda puiduimmutusainega.
7. Loe hoolikalt kasutusjuhendit värvipakendilt. Sega värve enne kasutamist ja kasutamise ajal.
8. Tööta rahulikult ja korrektselt. Ära värvi liiga paksult.
9. Vaata, et värvimistingimused oleks sobivad. Kui sa värvid liiga niiskes, külmas või kuumas keskkonnas, siis värv ei kuiva normaalselt ja ei moodusta ühtlast kaunist pinda. Vaata soovitusi tooteselgitusest ja etiketilt.
10. Puhasta töövahendid hoolega. Hoiusta või hävita värvijäägid keskkonnaohutult.

* Tekstid põhinevad Reet Piiri koostatud raamatul “Eesti kihelkondade värvid”.

Talletame kihelkonnavärvilise Eesti

Kui oled oma toolile, aiale või mõnele muule esemele juubeliaastaks kihelkonnavärvid kinkinud, siis jaga sellest pilti press@ev100.ee. 
Loome ühe värviküllase pildigalerii!

Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esmakordselt merepäästet tutvustava teemakuu, mis pakub tegevust merepäästjatele kui kõigile huvilistele. Sündmus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Merepääste teemakuu raames toimub rahvusvaheline merepäästekonverents, mis toob kokku nii kutselised kui vabatahtlikud merepäästjad Läänemere piirkonnast, samuti toimuvad avatud uste päevad PPA kordonites ja teenistuskohtades, aga ka vabatahtlike päästejaamades. Teemakuu lõpetab 20. mail Tallinnas toimuv merepääste kutseoskuste võistlus ja perepäev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kuu jooksul pööratakse suurt rõhku mereohutusest ning otsingu- ja päästetööde läbiviimisest rääkimisele.

Estonian Police and Border Guard Board organizes the international search and rescue conference „SAR: Chance Favours the Prepared“, which is held on April 26-27 on board Silja Europa. 

Thursday, April 26, 2018

10.30–11.30 meeting at Passenger Terminal D, Port of Tallinn (Lootsi 13), 2nd floor. Please look for SAR Conference banners at the check-in desks. After receiving your travel documents please proceed to the ship. 11.30–12.00 registration to the Conference on deck 6. Please look for SAR Conference banners. Welcome coffee. 

12.00–14.10 Opening of the Conference. Part I „SAR: what is our direction?“

12.30 Silja Europa departs from Tallinn 14.15–15.15 buffet lunch (Restaurant on deck 8) 

15.15–17.00 Part II „SAR: Hands on!“

16.00 Silja Europa arrives to Helsinki 17.00–17.30 coffee break

17.30–19.45 Part III „SAR: Accidents in/and Incidents“

18.30 Silja Europa departs Helsinki 20.30 buffet dinner (Restaurant on deck 8)  

22.00 Silja Europa arrives to Tallinn

Friday, April 27, 2018 

07.00–8.30 buffet breakfast (Restaurant on deck 8)  
9.00–11.00 Panel discussion „Challenges in search and rescue activities in the changing world“ 
11.00–11.30 disembarkation in Passenger Terminal D, Port of Tallinn (Lootsi 13)

Conference speakers are: 

• Capt Udo Fox (IMRF Chairman)

Udo Fox is Trustee and Chairman of International Maritime Rescue Organization. Udo is a Master Mariner, and a Master of Business Administration. He has been Executive Director of the German Maritime SAR Service (DGzRS) since 2001, and before that Chief of the Maritime Rescue Coordination Centre at Bremen. He has done much work at, and on behalf of, the IMO and the EU, and is a Visiting Professor at the World Maritime University.

• Capt Anthony Popiel (US Coast Guard Liaison to the EU)

Captain Popiel has served on active duty for more than 30 years in a variety of capacities. His experience includes two major operational commands, three years in the US Senate as the Coast Guard’s liaison, deputy director of incident management and preparedness policy at USCG headquarters and two trips to Antarctica on the icebreaker POLAR SEA. His specialty areas include search and rescue, marine environmental response, port security, and contingency planning and crisis management. He has extensive experience as a SAR mission coordinator at a variety of rescue coordination centers around the United States. Captain Popiel earned a Bachelor’s Degree in Management from the US Coast Guard Academy and a Master’s in Public Administration from George Mason University. He also served as a fellow in the Foreign Policy section at the Brookings Institution. He and his wife Jayne have two adult sons. He is originally from Lorain, Ohio.

• Tarvi-Carlos Tuulik (AS Tallink Grupp)

Captain Tarvi-Carlos Tuulik is the head of ship management at AS Tallink Grupp since 2014. He is master mariner, newbuilding’s project manager of the ro-ro pax ferries. Has been with the Group since 2000 and since 2004 as a Captain onboard passenger ferries. Holds a Master’s degree in Naval Science and Operational Studies from St. Petersburg Maritime Academy, 1994.

• Teemu Niemelä (Finnish Border Guard)

Teemu Niemelä is Lieutenant Senior Grade in Finnish Border Guard. He has worked at the Finnish Border Guard over 25 years. His career in the FBG consist different posts at Coast Guard stations and Coast Guard vessels in the Gulf of Finland Coast Guard District 1993-2016. Teemu Niemelä is currently working at the Finnish Border Guard Headquarters as a project advisor and work package leader in the ChemSAR project.

• Petteri Leppänen (Finnish Border Guard)

• Petteri Salli (Finnish Border Guard)

Petteri Salli is Lieutenant Commander in Finnish Border Guard. He has seven years of experience at operative level in FBG, two years of experience at education in FBG. Since 2015 he is the commanding officer of Command center / MRSC Helsinki.

• Jori Nordström (Finnish Lifeboat Institution)

For the moment Jori works as a Head of Operations and Deputy Director at The Finnish Lifeboat Institution. He is responsible for the safe and efficient operations of the Institutions 135 rescue vessels manned by 1 400 volunteer crewmembers. Prior to this he worked on a fixed term contract for the Finnish Safety Investigation Authority as a Maritime Safety Investigator, where he has been working also as a part-time expert since 2012. Before this Jori had recently returned to the Finnish Lifeboat Institution after his secondment to the Finnish Border Guard, Project Managing the Vessel TRIAGE Project. Even before this he worked as a Head of Training for five years, managing the building of the new revised training system for the volunteer crewmembers. From 2006 to 2009 he was also responsible for the planning, building and deployment of the Institutions new Operations and Training Centre on Bågaskär Island on the Gulf of Finland. The Centre was taken into operational use in May 2009. Jori studied at the Kymenlaakso University of Applied Sciences, Marine Technology and gained his Master Mariners degree 2002. Prior to this he had a short, but intensive merchant navy career onboard Ro-Pax vessels and product tankers operating in the Baltic and the North Sea, before stranding in The Finnish Lifeboat Institution, year 2000. Jori is also a member of The National SAR Coordination Committee and an active asset for The Gulf of Finland Coast Guard District Search and Rescue Sub-Region (SRS) Management Board. In 2014 he was elected as the IMRF Regional Coordinator for Europe. This entails keeping regular contact with Maritime SAR organizations across Europe. In addition to the work mentioned Jori has still been an active volunteer and served as a lifeboat coxswain for more than 25 years, following in his father’s footsteps.

• Marit Mätik (Ministry of the Interior)

• Gerrit Veeberg (Estonian Police and Border Guard Board)

After graduating from the Estonian Academy of Security Sciences in 2006, Gerrit went to work as an investigative intelligence officer at Paide Police Station. He worked there until 2015 when he was offered to become Head of Internal Control Division of West Prefecture. 

• Dan Heering (Estonian Maritime Academy)

Eesti Meremuuseumi ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöös toimub põnevust täis mereperepäev Lennusadamas!

VÄLIALAL toimub:12.00 Politsei- ja Piirivalveameti orkester12.00-19.00 Merepääste kutseoskustevõistlused14.00 Lõuna-Eesti veepäästekoerte grupp “Märjad käpad” demoPäästekopteri ja jeti demonstratsioonidKogu päeva:- saab tutvust saab teha päästekoertega- Eesti Mereakadeemia maskott Triibert õpetab tegema meremehesõlmi- avatud on ennetustelk

Osalemine tasuta.

MUUSEUMIS (vesilennukite angaaris) toimub:12.30 ekskursioon lastele koos Lõvi Leoga13.00 Eesti laevanduse aastaraamatu ja „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades“ raamatu esitlus14.00 avatud meremeeste vestlusringKella 12-16 avatud meisterdamisala!

Sissepääs muuseumipiletiga.

Lisainfo: sündmuse leht Facebookis

Politsei- ja Piirivalveamet ootab kõiki huvilisi oma jaoskondadesse, kordonitesse ja teenistuskohtadesse tutvuma merepäästevarustuse ja merepäästjate tööga. Teemakuu algab rahvusvahelise merepäästekonverentsiga “SAR: Chance Favours the Prepared” ning selle lõpetab perepäev ja merepääste kutseoskustevõistlus Tallinnas Lennusadamas.

MIS TOIMUB? KUS TOIMUB?

26.-27. aprill rahvusvaheline merepäästekonverents

20. mai mereperepäev ja merepääste kutseoskustevõistlused Lennusadamas

LÄÄNE PREFEKTUUR:

28. aprillil toimub Hiiumaal Salinõmmes Avatud sadamate päev , kus on väljas ka PPA merepäästeüksus

4. mai päästevesti kandmise kampaania TS Laevad parvlaeval (Virtsu-Kuivastu)

4. mail tutvustavad merepäästjad oma tööd Kuivastu sadamas koostöös vabatahtlike merepäästjatega (samal ajal kui Kuivastu-Virtsu vahelisel liinil kampaania, kellaaeg täpsustamisel)

18. mai päästevesti kandmise kampaania TS Laevad parvlaeval (Rohuküla ja Heltermaa)

19. mail toimub Haapsalus kordonis punase raketi ja merepääste üritus. Osalejateks on politsei, pääste ja vabatahtlik merepääste. Kellaaeg täpsustamisel.

26. mail toimub Hiiumaal Orjaku sadamasTuulekalafestival , kus on väljas ka PPA merepäästeüksus

26. mail on PPA merepäästeüksus Pärnu Jahtklubi kai ääres, kellaeg täpsustamisel

27. mail algusega kell 12 on PPA merepäästeüksus oma tööd tutvustamas Pere-Merepäeval Virtsu kalasadamas koos Pärnumaa vabatahtlikega

LÕUNA PREFEKTUUR:

5. mai Mustvee sadamas – veesõidukid Piiri-Liisu, hõljuk, M-78 ning varustus, võimalus õppida viskeliini ja päästerõnga viskamist

5. mai Varnja teenistuskoha esine – veesõidukid Boomeranger ja M-75, päästevarustus

5. mai Mehikoorma teenistuskoha esine – veesõidukid Boomeranger ja M-76, hõljuk, päästevarustus

19. mai kell 10.00 – 16.00 näidatakse Setomaa vallas Väike-Rõsnas Värska teenistuskohas tehnikat ning päästevarustust, kaasatud on ka kohalik päästekomando oma vahenditega

IDA PREFEKTUUR:

12. mai kell 10.00-11.00 Narva Kevadregatt 2018 raames Kulgu sadamas PUNASE RAKETI PÄEV

12. mail alates kella 10 ootab külalisi Alajõe teenistuskoht. Näha saab politsei mootorpaati, hõljukit ja jetti, päästevarustust

19. mai kell 10.00-15.00 Narva-Jõesuus SAR teemapäev – uued veesõidukid, päästejett, päästevarustus, võimalik harjutada viskeliini ja päästerõnga viskamist

Ajakava ja infot täiendame jooksvalt!

Trad.Attack! tähistab Eesti riigi ajaloo ümmargusemat sünnipäeva kontserttuuriga “ALL AROUND EUROPE”. Bänd esineb igas EL riigis – sealhulgas Ibizal, Hispaanias Costa del Folk festivalil.

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev, mille puhul viib Eesti üks silmapaistvamaid bände Trad.Attack! oma unikaalse lähenemise Eesti pärimusmuusikast igasse Euroopa Liidu (EL) riiki.Eestit tutvustavad sündmused välisriikides algavad 2017. aasta teisel poolel, kui Eestist saab EL eesistuja ning vältavad läbi 2018. aasta, mil jätkub Eesti 100. sünnipäeva tähistamine. Trad.Attack!’i tuur kestab 1. juulist 2017 – 31. detsembrini 2018. Bänd jõuab oma värske lähenemise ja säravate esinemistega mitmetele festivalidele ja kontserdisaalidesse. Kontserdid toimuvad igas Euroopa Liidu liikmesriigis ja esinemiste täpne kava avaldatakse jooksvalt Trad.Attack!’i kodulehel.Trad.Attack! on juba esinenud 26 riigis üle maailma, olles n-ö Eesti visiitkaart. Nende esinemised on tekitanud huvi nii Eestimaa, siinse muusika kui ka kultuuri vastu.

Trad.Attack!’i kitarristi Jalmar Vabarna sõnul koosneb bändi repertuaar ainult eesti muusikast, kusjuures mõned loomingus kasutusel olevad arhiivisalvestised pärinevad ka saja aasta tagusest ajast. „Oma kontsertidel tutvustame publikule arhiivisalvestisi, lauluemasid ja traditsioone. Tuuri raames viime läbi ka õpitubasid, kus räägime Eestist, pärimusmuusikast ja rahvapillidest, et avada inimestele Eestit kui müstilist ja põnevat maad, kus hoitakse traditsioone au sees. Selle kontserttuuri soovime spetsiaalselt pühendada kahele ajalooliselt olulisele verstapostile meie riigi ajaloos – Eesti riigi 100. sünnipäevale ja Eesti esimesele EL Nõukogu eesistumisele, ja kavatseme läbi rännata kõik Euroopa Liidu riigid,“ räägib Vabarna.

Trad.Attack!’i üle-euroopaline kontserttuur sai toetust EV100 ja EL eesistumise ühise välisprogrammi sündmuste taotlusvoorust, millega otsiti sündmusi 2017. ja 2018. aastatel välisriikides toimuva Eestit tutvustava programmi sisustamiseks.

Võimalused, kuidas tähistada 16. aprillil Eesti riigi juubeli avasündmust:

# Matka endisaegsel kubermangupiiril, et see üheskoos sümboolselt kustutada. Vajalik on eelnev registreerimine: http://www.jooks.ee/et/ev100matk/registreerimine

# Naudi pidustuste algust Eesti Televisiooni vahendusel, mis toob kõigile avasündmuse koju kätte. Mängime Eesti Mängu, tutvume EV100 juubeliprogrammiga ja jälgime meeleolukaid otselülitusi matkadele.

# Lae 16. aprilliks alla EV100 ametlik äpp Google Play’st või iTunes’ist. 16. aprillil äpis südamenuppu vajutades annad märku, et hoolid oma Eestimaast. Kõiki vajutatud südameid kuvatakse ETV ekraanil. Veel saad äpis panna kokku oma EV100 sündmuste kava. Kellel nutitelefoni ei ole, saab oma asukohast märku anda, helistades tasuta numbril 800 8100 või vajutades südame nuppu veebilehel http://ev100.telia.ee/

# Suurel pidupäeval saavad kaasa lüüa ka kõik televaatajad. Selleks tuleb laadida oma fotod teemal “Mina ja minu Eesti” lehele minupilt.err.ee/ev100 ning ETV näitab seda loomingut uhke saatepäeva jooksul televiisoris. Samuti leitakse pildid üles sotsiaalmeediast, kui fotode kirjeldamisel on kasutatud tunnust #ev100pidualgab. Võimalusel tasub pildi juurde kirjutada, missugusest vahvast Eestimaa paigast see on saadetud.

# Süüta 16. aprilli õhtul pere, sõprade või oma kogukonnaga lõke, et valgustada teed läbi kevade XII noorte laulu- ja tantsupeo poole ja tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevapeo algust:http://2017.laulupidu.ee/laulupidu/pane-tuli-polema/

EV100 sündmuste proloogina toimus 8. aprillil kontsert-jumalateenistus Peterburi Jaani kirikus, mille eest 100 aastat tagasi eestlaste meeleavaldus liikuma hakkas. Ning proloogi teise osana tähistame 12. aprilli ajaloolist otsust Mihkli kirikus Lääne- ja Pärnumaa piiril kontsert-jumalateenistusega. 16. aprillil rahvamatk endise kubermangupiiri lähistel on ühtlasi ka EV100 avasündmuseks.

Omaaegsele kubermangupiirile saavad minna ainult väikesed, vastavate kogemuste ja eri-ettevalmistusega matkagrupid, sest see ligi 400 km pikkune piiriteekond Peipsist Tõstamaani on raskestiläbitav ja liigub läbi looduskaitsealade, kus pesitsevaid haruldasi linnuliikide ei ole sel perioodil lubatud häirida.

Kõik matkahuvilised saavad aga valida 18 erineva marsruudi vahel, mis toovad nad mööda väiksemaid ja suuremaid teid 9-sse kogunemispaika. Nendeks kohtadeks, kus sel päeval rõõmuga suurt matkajatehulka oodatakse, on Avinurme, Sadala, Päinurme, Oisu, Lelle, Kurgja, Järvakandi, Lõpe ja Tõstamaa. Igaühte neist saabuvad matkajad mööda kaht marsruuti.

Need marsruudid, mis läbivad Eestimaa erinevaid paiku ja maastikke mööda erinevat tüüpi teid asfaldist metsarajani, on ka erineva pikkusega – alates 3-st kuni 23 kilomeetrini. Nii saab kõige lühemat matka teha ka lapsevankriga või ratastoolis, mõnele pikemale marsruudile võib aga minna ka jalgrattaga. On ka üks kanuu-marsruut.

Kõik need 9 kogunemispaika-rahvamaja suudavad vastu võtta siiski piiratud arvu külalisi – väiksemad paarsada, suuremad poole rohkem. Just seetõttu on vajalik eelregistreerimine, nagu suuremate rahvaspordiürituste puhul ju harjumuspärane. Eelregistreerimine kindlale marsruudile tagab stardipunktis nimelise kaelakaardi ja kogunemispaigas kausi sooja suppi. Lisaks saab tualetis käia, pesta ja riideid vahetada. Tutvuda saab ka kohalikke vaatamisväärsustega ja jälgida kultuuriprogrammi. Õhtul süüdatakse lõkked.

Samuti saab ERRi vahendusel ekraanidelt jälgida, kuidas on läinud teistel matkajatel. See silmapilk, kui viimane piiri-meeskond lõpetab ja me võime oma silmaga näha ERRi stuudioekraanil viimase piirilõigu kustumist, on EV100 avasündmuse üks tipphetki, millele tasub koos kogu rahvaga kaasa elada.

Selle tähistamiseks astuvad Kurgjal üles suvise noorte laulu-ja tantsupeo kollektiivid, sidudes nii ühte EV100 avasündmuse sõnumi MEIE MAAst noorte enda sõnastatud laulupeo-lubadusega ’’mina jään’’. Ka selle kontserdi otseülekannet saavad matkajad koos kohaliku kogukonnaga rahvamajades ekraanidelt jälgida.

Kontserdi järel süüdatakse kõigis rahvamatka kogunemispaikades ning seejärel igal pool üle kogu Eesti suured ja väikesed lõkked – südametuled, millega me anname märku, et me oleme ikka veel olemas siin sellel maal, kus me oleme olnud aastatuhandeid – MEIE MAAL.

Avasündmust ja vihjeid kogu eesseisvale EV100 programmile saab terve 16. aprilli jooksul jälgida ETV ekraanilt.

Avasündmuse läbiviimise headeks partneriteks on Leibur, Kalev ja Põltsamaa Felix.

“Kolm noort inimest ütlevad meile 80 minuti jooksul ehk rohkem Eesti viimase 100 aasta ning eestlase hingeelu kohta kui 20 teatrit koostöös sajandi projekti luues.”- Jaak Allik

Lavastaja: Birgit LandbergKunstnik: Illimar VihmarValguskunstnik: Emil KallasHelikunstnik / -tehnik: Sten ArviDramaturg: Paul Piik

Laval: Jaanika Tammaru, Kaarel Targo, Kristjan Lüüs

Lavastus “Peks mõisatallis” on humoristlik sissevaade eestlaseks olemisse, milles vahelduvad laulud ja kannatamine. Me oleme õppinud kannatamist pühaks pidama. Isegi Märt Avandi kriiskas “Tujurikkuja” sketšis Patarei vangla vahitornist laulda: “Kannatame äraaaaaa!” Jah, kannatamegi. Vaikides neelame alla ka kõige suurema ebaõigluse. Ajalooõpikud kinnitavad meile: oleme orjarahvas ning kõige saavutatu hinnaks on higi, veri ja pisarad.

Kas tegelikult on kogu aeg raske? Kui palju me suudame ja tahame ära kannatada?

Meile on maalitud pilt minevikust kui mustast august, kus laed olid oi-oi kui madalad, kört oli oi-oi kui vedel. Ent teatrikoolis õpetati esimesel kursusel tantsima Kivikasukat. See on tants eesti talumeestest, kes õmblesid enda kasukate alla kive ja heina, et oma “paar piitsalööki” ära taluda. Pärast silkasid kodu poole ja itsitasid pihku: “Vaat, kus ma seekord ikka karjusin!” Kannatamine oli paratamatu, huumorimeel oli valik. Kumb meid tegelikult päästis?

Trupi ühistööna valminud lavastuses arutleme eestluse teemadel nii nagu meie seda näeme, nagu me näeme teisi seda vaatamas. Küsime, et mis siis teeb eestlasest selle, kes ta on? Mis on meie lemmik-kannatus, milles me kõige osavamad oleme? Kuhu edasi? Kus asuvad tegelikult eestluse juured? Ja kui palju meie näitlejate, publiku või ühiskonnaliikmetena oleme valmis taluma?

EV 100 on lähedal ning sellist heaolu nagu praegu pole Eestil olnud kunagi varem. Ent isegi 25 aastat täielikku vabadust ei ole suutnud kaotada meie rahvuslikku kreedot: “Kes kannatab, see kaua elab.”
Esietendus 24.veebruaril 2017 Tartus, Genialistide klubis.

Vanusele 16+Etenduse kestus 75 minutit, vaheajata.

Kui etendus on halb – kannatad ära. 

Must Kast on väike, aga professionaalne projektiteater, mis tegutseb alates 27. märtsist 2014 põhikohaga Tartus, Genialistide Klubis. Must Kast koosneb neljast lavastajast, kümnest näitlejast, mitmest administratiivtöötajast, kahest tehnikust ja hulgast vabatahtlikest abilistest. Suuremat osa Kastist ühendab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia taust. Must kast kui lavatüüp on midagi sellist, mis on avatud kõigile võimalustele ja kus teatriime võib sündida millest iganes. Sellesse Must Kast kui teater usubki – vormipiiranguteta maagia sündi. Teatrisse, mis ei manifesteeri end sõnades, vaid tegudes, teatrisse, mis kasvab koos oma publikuga, teatrisse, mis kunstilisi allahindlusi tegemata võib kõnetada igaüht.

In March 2018, the Estonian National Male Choir and the Estonian National Symphony Orchestra will perform in China and Hong Kong. The main piece of the tour is Jean Sibelius’ ‘Kullervo’ with text from The Kalevala, which will be performed in both continental China and Hong Kong. Along with our representative collectives, mezzosoprano Monika-Evelin Liiv and baritone Rauno Elp (Estonian National Opera) will be performing as Kullervo’s sister and Kullervo, respectively; the piece will be conducted by Leif Segestram. The destinations of the tour include many places, covering the capital Beijing in the central part of China, coastal cities Shenzhen and Shanghai, Suzhou, and Hong Kong. In Hong Kong, the musicians will perform at the closing show of the Hong Kong Arts Festival and the local male choir will join in on the performance of Richard Wagner’s ‘Das Liebesmahl der Apostel’ (‘The Feast of Pentecost’). At the beginning of the trip, they will co-operate with another local collective: in Suzhou, ‘Kullervo’ will be performed by the National Male Choir, soloists, and the Suzhou Symphony Orchestra. In addition to Sibelius’ magnum opus, a selection of Estonian music (Tubin, Tormis, Pärt) and opera choruses by Wagner and Gounod will be performed. The National Male Choir will also perform a cappella concerts under the direction of Chief Conductor Mikk Üleoja. For the Estonian National Male Choir, this will be the third time playing for the Chinese audience. They first visited Shanghai and Beijing in October 2015 with Schönberg’s ‘Gurrelieder’ (‘Songs of Gurre’) and a cappella performances. The most recent visit was in the spring of 2017, when they performed Peeter Vähi’s oratorio ‘Müstilisel Kaydara-maal’ (‘In the Mystical Land of Kaydara’). ERSO performed five concerts in China’s famous concert halls in December 2016.

Uue taotlusvooruga julgustatakse veelgi rohkemaid inimesi oma piirkonnas või südamelähedases valdkonnas võtma üheskoos ette ja tegema vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestile kingitusi. Toetusi võib küsida erinevatele koostöös valmivatele sündmustele ja ühistegevustele, mis ühtivad EV100 põhiväärtuste ja eesmärkidega. Oodatud on näiteks selliseid ettevõtmised, mis arendavad rahvatervist, kutsuvad üles peredega rohkem aega veetma, säilitavad kultuurilist mälu ning muudavad nii linnades kui külades tänavapilti rõõmsamaks.

„Nüüd, kus oleme EV100 juubeliperioodi suure matkapäevaga avanud, on just õige aeg mõelda, mis on see asi, tegu või sündmus, millega oma kogukonnas Eesti sünnipäeva tähistada,“ rääkis EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe. „Ettevalmistused juubelisünnipäevaks käivad üle Eesti ja paljud kogukonnad on oma tegemistest juba teada andnud. Kutsume kõiki huvilisi üles oma ideid esitama ja üheskoos midagi erilist ette võtma,“ lisas ta.

KÜSKi toetusprogrammide juhi Mari-Liis Dolenko sõnul on KÜSKil väga hea meel olla juba mitmendat korda kaasosaline Eestile vahvate kingituste tegemisel. „Nüüd on hea võimalus juba mõtteis mõlkuvale kingitusele või sündmusele vajadusel veel lisatõuget juurde küsida, et luua järeltulevatele põlvedele veel rohkem rõõmu ja püsivat väärtust. Olgu see siis mõne uue traditsiooni algatamine kogukonnas, linnaruumis atraktsiooni püsti panemine või miskit muud, mis ajas kestma jääb,“ tõi Dolenko näiteid.

Uues taotlusvoorus pakutakse algatustele 300-1500 euro suuruseid väiketoetusi ning selleks on ette nähtud kokku 60 000 eurot. Enne taotlemist peab idee olema lisatud kas EV100 kingituste lehele või EV100 sündmuste kalendrisse.
Täpsemat infot väiketoetuste saamise kohta loe siit.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital on Siseministeeriumi haldusalas olev organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastatega on erinevate konkursside ja taotlusvoorude raames arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud tuhandeid kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti, sealhulgas EV100 kingitusi.

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko KÜSKi toetusprogrammide juht  655 6423

mariliis@kysk.ee

 

Before whether an artwork was interesting or whether it was engagé became important, the main criteria for judging an artwork was its sublimeness. This hard to pin down something that simultaneously touches your feelings and intelligence and lifts one out of mundane mess into the luminousity of abstraction. In an age where emotions are monetized and atomized, the tide is turning again towards the pursuit of the sublime. And nothing is more sublime than music, which, as Plato said, is soul to the universe, wings to the mind, flight to the imagination, and charm and gaiety to life and to everything. “Ein Sommernachtstraum” is the luxurious chef-d’oeuvre of Felix Mendelssohn-Baltholdy, also known as “the Mozart of the 19th century”, “A Midsummer Night’s Dream” is a play by Shakespeare about the vertiginous inconsistency of love and desire. But fueled by the pursuit of the sublime, Ene-Liis Semper’s and Tiit Ojasoo’s production goes bravely beyond the plot. The possibilities of contemporary technology enable man to express the inner world of emotions with hitherto impossible grandiosity. A tear in the corner of the eye, born out of an inner explosion, can have the effect of just as big or even bigger a tsunami than the initial emotion itself. The image is more real than reality itself. Narcissus of the ancient myth looked into the mirror of water, contemporary Narcissus is facing lenses and screens. Direction – Art Direction Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo Conductor Olari Elts Light Artist Pietu Pietiäinen Animation Heta Jäälinoja, Aggie Pak-Yee Lee Live mix Maarja Pärsim Animation live mix Alyona Movko Cameras Jekaterina Abramova, Sanna Maria Rink Dramaturgy Laur Kaunissaare

The Estonian Television Girls’ Choir has developed into one of the world’s best youth choirs under the leadership of the choir’s founder and artistic director Aarne Saluveer. The repertoire ranges from spiritual and secular music of different ages to folk programs with choreography, modern pop and jazz music and innovative crossover projects with 30 singers taking part, all this summing up to a musical experience of undiscovered acoustic scenery.

The choir’s alumni include top Estonian musicians of different styles from classcical to jazz/pop/rock – Maarja, Hanna-Liina Võsa, Kai Rüütel, Lenna, Hanna-Liis and Hando Nahkur, Vaiko Eplik, Nele-Liis Vaiksoo, Maria Valdmaa and many others.

The choir has given concert tours as the cultural ambassador of Estonia around the world. Throughout its musical journey the choir has performed on international TV and radio channels including ERR, WDR, BBC, YLE, MTV3, Danish Radio, RAI, NRK, Russian and Latvian TV channels.

The choir has collaborated for Michael Jackson “HiStory Tour”, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Roxanna Panufnik, Neeme Järvi, Paul Hillier, Imogen Heap, Ona Onabule, Holst Singers, Estonian Philharmonic Chamber Choir and National Male Choir, National Symphony Orchestra, Tallinn Chamber Orchestra, Tõnu Kõrvits, Pärt Uusberg and many others.

Koori repertuaaris on eri ajastute vaimulik ja ilmalik muusika, efektsed liikumisega rahvamuusikatöötlused, modernsed popmuusika- ja dzässikavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid.

Koori vilistlaste hulgas on eri stiile (klassikast džässi-popi-rokini) viljelevad eesti tipplauljad, nagu Maarja-Liis Ilus, Hanna-Liina Võsa, Kai Rüütel, Lenna Kuurma, Vaiko Eplik, Nele-Liis Vaiksoo, Maria Valdmaa jpt.

Koor on käinud kontsertreisidel üle maailma ja neid on mänginud muuhulgas raadiojaamad ERR, WDR, BBC, YLE, MTV3, Taani Raadio, RAI, NRK, Vene ja Läti TV kanalid.

Koor on koostööd teinud paljude nimekate heliloojate, interpreetide ja kollektiividega, nagu Arvo Pärt, Veljo Tormis, Roxanna Panufnik, Tõnu Kõrvits, Pärt Uusberg, Neeme Järvi, Paul Hillier, Michael Jackson, Imogen Heap, Ona Onabule, Holst Singers, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester jpt.

Esileht UUS inglise keel 222

Aarne Saluveer on Eesti koorijuht ja muusikapedagoog. Ta on Eesti üks aktiivseim ja rahvusvaheliselt tuntud muusikahariduse ja koorimuusika arendaja, dirigent ja koolitaja, Lasteekraani muusikastuudio muusikajuht ja peadirigent. Saluveer on alates 1993. aastast olnud tegev laulupidude liigijuhi ja dirigendina; ta oli 2007. aasta X noorte laulupeo „Ilmapuu“ kunstiline juht. Saluveer on alates 2006. aastast Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktor, Eesti Muusikaõpetajate Liidu asutajaliige ja esimene esimees, Eesti Kooriühingu esimees 2000–2012, Europa Cantat juhatuse liige ja muusikanõunik, Eesti Muusikanõukogu ja Maailma Koorimängude ning Koorimuusika Föderatsiooni (IFCM) juhatuse liige.

These terms of use regulate the use of the Estonia 100 website (hereinafter portal) of the organising committee of the 100th anniversary of the Republic of Estonia (hereinafter Estonia 100) by a physical or legal person (hereinafter user). When signing up on the Estonia 100 portal, the user confirms that he or she is familiar with the terms and conditions and agrees to fully comply with them. Only registered users can submit their ideas, add events and support the events of the others on the portal.  

General terms and conditions

• Terms of use do not cover displaying information and processing personal data on websites, which are referred to on the portal, but not administered by the Estonia 100 organising committee (i.e. external links to the services of cooperation partners).
• The user is obliged to use the portal for intended purposes and refrain from damaging the interests of the Republic of Estonia and third parties.
• If the user learns about something during the use of the portal, which may adversely affect the interests of any party, the user will immediately inform the Estonia 100 organising committee.
• The Estonia 100 organising committee is not responsible for any damage or loss of income arising from the use of the portal.
• The personal data processing terms and conditions of the Government Office www.riigikantselei.ee will be extended to the personal data processing on the portal, unless otherwise stated in the portal terms of use.

 
User account The portal user account means a unique account given to the user with accompanying data. Each physical or legal person has the right own only one user account in the Estonia 100 portal and perform actions only under one username. Users who act on the behalf of a legal person are obliged to sign up on the behalf of the legal person on the portal. By registering and entering data in the portal, the user undertakes to only provide accurate information (including the first and last name of a physical person, and parts of user profile and the name of a legal person, address, registry code, and parts of user profile). A physical person signs up as a user either through social media network or by creating a separate user account on the portal. A legal person will sign up as a user by creating a separate user account on the portal by means of the ID card. The portal displays the first and last name, and the user profile parts of a physical person (except for e-mail address, telephone number) and the name and the user profile parts of a legal person (except for e-mail address, telephone number, registry code). By signing up on the portal, the user provides the Estonia 100 organising committee with the right to process entered personal data. The user has the right to withdraw consent at any time, require the termination of processing of personal data and deletion or closing of personal data, accompanied by the deactivation of the user account. Withdrawal of consent does not have retroactive effect. In exceptional cases, the Estonia 100 organising committee reserves the right to act otherwise.  

Technical data on portal visits

Technical data stored in the information system of the portal will be not made available for third parties in a personalised form. Cookies are used to identify the user’s session. The following is stored as technical data:

• the user’s IP address;
• the identifier of the user’s browser;
• the URL of the website visited prior to entering the portal;
• the URL of the portal website which the user entered in;
• authentication method and time;
• data used for electronic identification (personal identification code, first and last name).

Restrictions The Estonia 100 organising committee reserves the right to establish certain restrictions under which it is allowed to use the portal. The restrictions may include, for example, disk space used by the user, input volume specified by time unit, the number of various data elements, insert size of the data item, and other restrictions. The user undertakes to comply with the restrictions imposed on him or her and not to exceed them. In case of infringement (including representing oneself under foreign/false name, submission of incorrect data or other violations) or suspected violation of the terms of use, the Estonia 100 organising committee has the right to close, temporarily disable or delete the user account (including photos, videos, audio files, texts, etc.) without prior notice.  

Copyright

When using the portal, the user undertakes to comply with all valid Acts regulating copyright issues in the Republic of Estonia, as well as good practice.  

Displaying copyrighted works on the portal

  It is not allowed to enter the works of other authors in the portal (including photos, videos, musical works, texts, etc.). The works displayed on the portal will be protected by regular copyright, except for restrictions on these terms of use. The Estonia 100 organising committee has the right to freely use the works displayed on the portal under the activities of the celebrations of the 100th anniversary of the Republic of Estonia (including giving them for use to its cooperation partners).  

Use of the information and works displayed on the portal

 

The information and works displayed on the portal are allowed to be used and reproduced only if it is guaranteed that:

• they have been referred to; when a reference has been submitted in an incorrect context, the content manager and the author have the right to request the removal of the reference or context modification;
• updating of information;
• copyright protection.

 
Changes in terms of use The Estonia 100 organising committee reserves the right to change the terms of use. Information on the changes in the terms of use will be published in the news column of the portal. Portal use after changing the terms of use also means agreeing with the changes to the terms of use. The user who disagrees to comply with the terms and conditions is immediately obliged to stop using the portal.