Rubriik: Ühiskond ja kultuur

„Konkursile laekus kokku viis tööd, mille hulgast sai välja valitud parim ja huvitavaim variant. Võidutöö paistab silma julge ja originaalse lahenduse poolest ning toob uut hingamist ja värskeid värve praegusesse halli vanalinna,” rääkis Narva linnapea Tarmo Tammiste.

„Väljapakutud ideelahendus loob rõõmsa, mitmekesise ja modernse urbaanse linnakeskkonna, kus saab muuhulgas meeldivalt vaba aega veeta. Narvas on selliseid mitmekesiseid keskkondi vähe ja see oleks väga hea algus Narva vanalinna inimkesksemaks muutmisel,“ märkis žürii liige ja Hea Avalik Ruum programmijuht Kalle Vellevoog.

Arhitektuurivõistluse võitjad soovib linn kaasata edaspidi Raamatukogu ja selle lähiala ning Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringute koostamise protsessi. Lisaks soovib linn alustada ka Raekoja platsi projekteerimisjärelevalve teostamisega. Stockholmi platsi projekteerimine algab rahaliste vahendite leidmisel.

Arhitektuurivõistluse esimese preemia suurus on 6000 eurot.

II preemia suurusega 4500 eurot pälvis töö nimega “ESTAMP“, mille autorid on Arhitekt 11 OÜ arhitektid Annika Laidroo, Joanna Kordemets, Illimar Truverk ja TajuRuum OÜ maastikuarhitektid Kerli Irbo ja Liisa Sekavin ning arhitekt Peeter Tambu.

III preemia suurusega 3500 eurot anti tööle nimega “MÄLUPIKSEL“, mille autorid on NÜÜD arhitektid OÜ arhitektid Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Kadi Paluoja.

2000 eurose ergutuspreemia pälvis ideekavand “JÕESÖÖT“, autorid KUU OÜ arhitektid Johannes Madis Aasmäe, Liis Juuse, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Paulina Pähn, Juhan Rohtla, Marianna Zvereva.

Preemiad maksab välja Narva Linnavalitsus.

Kõikide töödega saab tutvuda siit.

Võistluse lõppprotokoll on allalaetav siit.

Žüriisse kuulusid: Narva linnapea Tarmo Tammiste, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti planeeringute spetsialist Tatjana Nikolajenkova, Narva linna peaarhitekt Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja arhitekt dr Lilian Hansar, volitatud arhitekt-eksperdid Siiri Vallner ja Kalle Vellevoog.

Võistlus toimus EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Projekti eestvedajad on Eesti Arhitektide Liit koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.

Narva avaliku ruumi arhitektuurivõistlus oli viieteistkümnes lõppenud võistlus.

EV100 arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum” tegeleb linnakeskuste korrastamisega. Programmi jooksul soovitakse korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, mis annab liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.

Lisainfo:

Kalle Vellevoog EAL, žürii liige, EV100 “Hea avalik ruum” programmijuht

kalle@jvr.ee

506 7586

Ees seisab periood, mille kestel täitub sada aastat tervest reast pöördelistest sündmustest, mis meile omal ajal oma riigi tõid. Loomuldasa on siin kesksel kohal iseseisvuspäev 24. veebruaril 2018. Kogu juubeliperiood lõpeb aga 2. veebruaril 2020, kui möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, millest alates saavutas noor Eesti Vabariik rahvusvahelise tunnustuse de jure.

Selle pika ajaraami sisse jäävad paljud olulised tähised, mille sajandat sünnipäeva tuleb meil, Eesti riigil ja rahval väärikalt tähistada (nt Vabadussõda 100). See on meie kõigi ülesanne. Loodan, et ka meie kõigi südamesoov, ükskõik kus me ei asuks. Sest järgmine võimalus, uus niisama märgiline rajajoon jõuab kätte alles siis, kui Eesti Vabariik saab 1000.

Samas pakub lai ajaraam võimaluse pühitseda Eesti riigi sünnipäeva ettevõtmistega just siin ja praegu – vaatega tulevikku, vaatega lastele ja noortele, ent unustamata inimesi, kes on riigi siiani kandnud ja uuesti üles ehitanud. Loodame riigi sünnipäevaga jõuda iga kaaskodanikuni, igasse külasse, linna ja alevi(ku)sse – valitagu vaid üks päev juubeliperioodist, mil me oma riigi sünnipäev just minu kogukonda jõuab. Loodame, et nii mõneski paigas ja tegelikult igas valdkonnas saadetakse riigi juubeliperioodil korda midagi uut ja vägevat.

Kingitusi Eestile tema sünnipäevaks saavad teha kõik.

Kingitus Eestile – mis on ju kingitus meile endale – võib olla kui tahes väike või suur asi, mida keegi meist juubeli puhul teeb ja mis aitab Eestit edendada. Just selles on EV100 tegelik sisu ja tugevus.

Kinkijaks võivad olla üksikisikud, organisatsioonid, seltsid, aga ka (riigi)asutused või äriühingud. Kutsutud on kõik, nii kõik Eestimaa rahvad kui ka väliseestlased, aga samuti Eesti sõbrad.

Millised võivad kingitused olla?

Selle kohta mõned näited. Eesti muusikutelt pärineb kingiidee «Igal lapsel oma pill», arhitektidelt «Hea avalik ruum», teatritelt ühisprojekt «Sajandi lugu», muinsuskaitseametilt «Eesti 100 aaret», niisamuti valmib hulk uusi filme, igasse maakonda jõuab «Laste Vabariik», Valtrik Pihl on kudunud maailma suurima Eesti lipu, Eesti Pank annab välja juubelimündi, siseministeerium kingib turvalise idapiiri, ehitatakse kiige- ja külaplatse jpm. Eesti ise aga kingib oma sünnipäeva puhul teistele riikidele maailmakoristuse – üleilmsed talgud «Teeme ära!» 15. septembril 2018.
Tere tulemast meie oma riigi 100. sünnipäevale!

Toomas Kiho EV100 juhtrühma esimees

(tekst ilmus EV100 erilehes 18. aprillil 2017)

SAJA LUGU
Variatsioonid Eesti inimestest

Iga riik on eeskätt inimesed ja paigad, kus sa neid kohtad. Kohtumistest algab kõik. “Saja lugu” on Eesti vabariigi 100ndaks sünnipäevaks valmiv žanriülene suurteos Eesti inimestest. Nad on väga erinevad, nad elavad kõige erinevamates Eestimaa paikades. “Saja lugu” portreteerib neid fotodel ja muusikas ning nende endi sõnadega. “Saja lugu” on dokumentaalsus, mis kasvab üle poeetikaks.

Fotograaf Kaupo Kikkas jäädvustab saja eestlase näod ja paigad ning loob sellest koos dramaturg Laur Kaunissaarega ainulaadse fotoraamatu. Helilooja Erki Pärnoja kirjutab mitmeosalise piiridele püüdva teose, mille lavastab Jaak Prints ja kus laval on “Saja loo” peategelased – sada eestlast. Meelis Muhu loob kogu protsessist dokumentaalfilmi. Kontsertlavastuse “Saja lugu” maailmaesiettekanne toimub festivali Jazzkaar avasündmusena 20. aprillil 2018.

Kaupo Kikkas: “Olen viimased aastad väga palju mõelnud eestlase olemuse üle. Vahel mõtlen, et seda võetakse kui mingit kuiva fakti, mida niikuinii muuta ei saa. Ometigi tundub mulle see ühe ütlemata tähtsa küsimusena uurimaks endalt, kes olen mina ja kes on mu kaasteelised,“.

Erki Pärnoja: “Minule on “Saja Lugu” on väljakutse kirjeldada Eesti inimest muusikas. Variatsioonivorm on varieerimisel põhinev muusikaline vorm, kus ühte ideed pidevalt pisut muudetud kujul korratakse — midagi jääb ajas alati samaks, midagi lisandub, muutub, kaob, asendub.”

Jaak Prints: “Inimene on olnud minu ainus objekt, materjal, aines. Inimesel, igaühel meist, on oma lugu – see pole iseenesest teab mis avastuslik tõdemus. Saja inimese kohtumine loob võimaluse üldistuse tekkeks, aga veelgi haaravam tundub mulle võimalus püüda samaaegselt ning –paikselt jutustada saja lugu, kaotamata tähelepanu üheltainsaltki nende seast. Ootan huviga Kaupo ja Erki loomingut. Ootust täitmas mõtted, kuidas nende loodut üheks siduda.”

sajalugu.ee

Raamat kirjeldab põhjaliku päeviku vormis, kuidas pisike purjejaht, pardal 16 eestlast, lapsed-naised nende seas, purjetas teise maailmasõja järel Rootsist üle Atlandi ookeani Ameerika Ühendiriikidesse. Ajendiks oht, et Rootsi annab kommude eest Eestist üle mere põgenenud eestlased Venemaale välja.

Olustikuliselt ehedas loos saame teada nii pika purjetamise üksikasjadest kui ka meeleheitliku, talve hakul ette võetud retke käigus rannasõidujahi «Erma» pardal valitsenud meeleoludest. Teel oldi kokku 127 päeva, neist Atlandil 56. Kui maa paistma hakkas oli 1045. aasta jõuludeni jäänud kümme päeva. Raamatu moto kõlab: «Aut viam inveniam, aut faciam» – «Kas leian tee või rajan selle ise».

Raamatu kaanefoto / apollo.ee

Voldemar Veedami kirjutatud raamatu saatesõnas tsiteeritakse meresõidu eksperte, kes hindavad «Erma» retke põnevamaks ning hulljulgemaks seikluseks kui Kon-Tiki ekspeditsiooni, mis toimus mõni aasta hiljem. Eestlaste, «vabaduse viikingite» lugu, nagu seda nimetati, veenis USA-d leevendama oma viisapoliitikat Ida-Euroopa põgenike jaoks.

«Just sellise teedrajava kindlameelsusega pandi alus ka meie riigile,» ütles USA toonane president Harry Truman Eesti paadipõgenike kohta.

Mõneti kurb, et me oma kangelastest teadsime pikka aega vaid kuulu järgi. Hea on aga see, et vaieldamatult Eesti-aegset õhkkonda ja ka õhku edastav raamat Eesti vabariigi 100. sünnipäeva üritustesarja esimene pääsukesena kodumaale jõudis.

MILLEST JUTT?

• «Purjetamine vabadusse» on Voldemar Veedami  ja Carl B Wall’i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest. See on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid.
• Jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal.
• Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse.
• Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.
• Raamatust sai menuk, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960-ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele.
• Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.
• EV100 juubelitrükk sisaldab hulgaliselt ajaloolisi fotosid mereretkest, teekonnakaarti, arhiivimaterjale, infot autorite kohta ja merendussõnastikku.

Koolipere ja kohalik kogukond ehitasid koostöös maastikuarhitektide ja arboristidega puupakkudest mitmetasandilise väliklassi, kus lastel ja õpetajatel on mugav värskes õhus koolitunde läbi viia ning vahetundide ajal mängida. Õppeklass veel päris valmis ei saanud, tööd lõpetatakse lähinädalatel. Lisaks tellitakse toetuse raames koolihoovi ka uued kiiged ja ronimisatraktsioonid.

Talgupäeval lõi käed külge ka Maiuspala «tibutüdruk» Sonja koos oma perega, jõu- ja eakohast tööd jätkus igaühele. Õueklassi pakkude vahele jääb eraldi ala lillemuru ning pisikeste putukahotellide tarbeks, lisaks tuleb õueklassi juurde väike väliraamatukogu, kus on plaanis hoidma hakata hooajalist kohustuslikku kirjandust ning põnevaid juturaamatuid.

Maiuspala kommipakilt tuttav Sonja koos oma pere ja Kalevi maskotiga. / Kalevi Kommivabrik

«Inspiratsiooni teha Eesti 100. sünnipäevaks kingitus just Pühajärve koolihoovile andis meile Maiuspala kommikarbi kaanetüdruk Sonja, kes õpib koos oma õe Sofiaga Pühajärve Põhikoolis,» selgitas Kalevi juht Kaido Kaare.

«Nende pere lööb aktiivselt kaasa kogukonna elus ning on olnud ka üheks Pühajärve kooli püsimajäämise eestvedajaks. Kui kuulsime, et Eesti juubeli tähistamise raames on plaanis hakata korrastama koolihoove, otsustasime, et meie panus läheb just Sonja koolile,» rääkis Kaare.

Pühajärve Põhikooli direktor Miia Pallase rõõmustab uudse klassi üle.

«Koolipere nimel läheb suur aitäh õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, vilistlastele ning Kalevi kommivabriku kollektiivile, kellega koos ja kelle toetusel valmis loodussõbralik ja huvitav õues õppimise koht,» tänab Pallase.

«Talgupäev möödus imekiiresti, õpiti uusi töövõtteid, kujundati kooliõue ja korrastati kooli ümbrust,» lisab Pallase.

1956. aastast Kalevi valikusse kuulunud Maiuspala kommikarp läbis värskenduskuuri 2011. aastal, mil senine tundmatu tütarlapse foto karbikaanel asendati Valgamaalt pärit, toona 5-aastase Sonja pildiga. Just tema osutus võitjaks ligi 1300 osalejaga Maiuspala kaanetüdruku fotokonkursil, kus otsiti uut, senisega võimalikult sarnast modelli.

Eesti 100. sünnipäevaks tehtava kingituse «Lapsed koolihoovi õppima ja liikuma!» eestvedaja on MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid. Kalevi kommivabrik toetas Pühajärve koolihoovi uuendamist 5000 euroga.

Vaata GALERIIST, mis talgupäeva tulemusena kooliõuele tehti ja kuidas see valmis.

Avaliku hääletuse tulemusena selgus laupäeval, et kosmosesse läkitatakse «Ta lendab mesipuu poole». Just see, Peep Sarapiku loodud laul, millele teksti pärandas Juhan Liiv. Tänavu suvel peetava XII laste- ja koolinoorte laulupeo «Mina jään» kunstiline toimkond valis välja kaheksa peol kõlavat laulu, millest avalikul hääletusel selguski lemmik. Laul saadetakse EstCube ja Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) Mektory satelliidiga kosmosesse.

Kes oli PEEP SARAPIK (1949-1994)? 

Nooremate inimeste arvates oli «Ta lendab mesipuu poole» Gustav Ernesaksa loodud laul, mille maestro kirjutanud suurema sekelduse vältimiseks lihtsal varjunime all. Tegelikult muidugi nii see polnud. 

Helilooja ei kuulnud iial oma laulu ühendkooride esituses, rääkimata laulupeost. Ent seda suurem on lauljate ja publiku austus helilooja vastu, kes kirjutas oma teose otse rahva hinge. 

Sõprade seas Pepena tuntud loojat kirjeldades ütlevad mäletajad peamiselt, et ta oli tõmmu, tumeda pea ja musta habemega ning et ta ei näinud üldse mitte eestimaine välja.

Kuid sõbrad teavad ka, et Peep põles erada leegiga. Kui ta 1994. aastal 45-aastasena suri, jäi temast maha suur hulk kooriloomingut (peamiselt sega- ja meeskoorile), on ka teada mõned instrumentaalpalad (keelpillidele ja orelile). 

Heliloomingu kõrval oli Sarapik pühendunud dirigent – ta juhatas Tallinna Õpetajate Meeskoori, mitmeid koore projektina, kõige pikemalt aga ERKI Kammerkoori – aastast 1981 ehk selle asutamisest kuni oma surmani 1994. aasta detsembris.

KAS TEADSID, ET

• Sarapik kirjutas selle laulu algselt Juhan Liivi ühele teisele luuletusele «Ma lillesideme võtaks». Töö käigus vahetus üks Liivi luuletus teise vastu.
• Liivi kirjutatud luuletus «Ta lendab mesipuu poole» ilmus 1905. aasta pereajakirjas «Linda».
• Samal tekstile on koorilaule loonud ka Miina Härma, Juhan Simm ja Riho Päts.
• Sarapiku loodud «Ta lendab mesipuu poole» laul kõlas laulupeol esmakordselt 1993. aasta noortepeol segakooride esituses.
• Lõpuühendkoorid on laulnud laulu alates 1999. aastast.

Kõik uudised

2018 will mark one hundred years since the establishment of the Republic of Estonia. This will be the greatest and grandest event in Estonia’s history. Estonian band Trad.Attack! will celebrate this important historic milestone in their country’s history by presenting its unique modern vision of traditional Estonian folk music in all EU member states with “ALL AROUND EUROPE” concert tour. The international programme to introduce Estonia abroad will be launched in the second half of 2017 when Estonia holds the Presidency of the Council of the EU and will continue throughout 2018 as part of Estonia’s centenary celebrations. Trad.Attack!’s concert tour will also run from 1 July 2017 to 31 December 2018, taking the band’s fresh approach and energetic performances to many festivals and venues. The schedule of concerts to be held in all EU countries will be announced and updated on Trad.Attack!’s web page. According to Trad.Attack!’s guitarist, Jalmar Vabarna, the repertoire of Trad.Attack! consists exclusively of Estonian music, including some archival recordings which are about 100 years old. “At our concerts we always share facts about Estonian music archives, old times singing mothers and music traditions. As part of the tour, we will also lead workshops on Estonia, traditional music and folk instruments to publicise Estonia as a mystical and enticing country where traditions are held in high esteem. We want to dedicate this concert tour especially to two historic milestones in our country’s history – Estonia’s centenary and Estonia’s first presidency of the EU, as we plan to bring our music to all EU states.” Trad.Attack!’s European concert tour was selected as one of the projects to receive funding from the Estonia 100 and EU presidency joint international program that will include events to promote Estonia abroad in 2017 and 2018.

Ten thousand years ago, a Finno-Ugric tribe reached the coast of the Baltic Sea after a long, long journey. They were keen on the place: dense forests interspersed with bogs; rivers and lakes teeming with fish; picturesque valleys; fertile soil; and four seasons. They settled down and started to cultivate the land. It was here that the Estonian language was born. However, the prehistoric counties were one step short of banding together to form a unified country.   The last thousand years before independence passed under the rule of various external powers, but the foreign spirit never took root. A hundred years ago, this nation decided to establish its own country, since it wanted to live in its own way among others. Estonia made a name for itself in the world; set up new universities, theatres, and governmental bodies; created its own unique music, art, and literature; and built up its economy. Soon, Estonia had one of the highest rates of literacy in the world.  

Estonia’s hard-won freedom was lost temporarily, but was taken back by its people standing together and singing – the Singing Revolution. Today, the tribe that was once called “the land people” (maarahvas) has re-built a modern country and become a full-fledged member of Europe. It boasts quick-witted people, a mystical-sounding language, and enchanting landscapes. As a country, we are about to turn 100 – a very good reason to remember all the precious things that have carried us so far. But immeasurably more important is that we think about what to do next.

  Therefore, we dedicate these birthday celebrations to the future. We dedicate it to ventures that will reach the memories of our children and grandchildren, but will also give us all a better life today. We think upon our people, nature, and communities: experience that has been carried forth from our tribe. We do things in our own, uniquely Estonian way. We are simple, but smart; both bold and mysterious.  

Estonia – the whole world in a nutshell!

In the first half of 2017, Estonia will hold the EU presidency and in 2018, Estonia will celebrate its centenary. Both events will provide a great opportunity to draw more international attention towards Estonia. A competition has been launched to find creative ideas and creative solutions for how to promote Estonia in the public spaces of foreign countries in the second half of 2017 and 2018. 

Puidust metsakõlakojad ”Ruup”. Birgit Õiguse joonistus

• attract attention in the public space, be attractive and ”speak to” passers-by;
• arouse the curiosity of passers-by about Estonia;
• have the potential for wide-spread distribution on social media.

The ideas and creative solutions must be:

•   easily transportable, so that they can be used and shown repeatedly in different locations;
•  in English when using text, and must be easily adaptable to other languages; 
• within the budget of the competition;
•  safe and environmentally friendly. 

Preference will be given to ideas and creative solutions that do not require difficult construction, time-consuming approval or 24/7 security.   The following items and documents must be submitted with the description of the idea or creative solution (eg video, sound, space, and/or light installation, sculpture or activity in the public space): 

1. Written conception and implementation plan, which describes the following:

• how does the piece “speak to” passers-by and participants? 
• what is its message? 
• its international dimension – why is it intriguing? 
• what channels and means of communication should be used to best disseminate it? 
• what is the potential for its wide-spread distribution on social media? 
• any specific requirements for exhibiting the work, and all costs related to exhibiting the work in the various locations, including the time, transport and workforce needed to exhibit, assemble and reassemble the piece.

1. A list of possible locations which the applicant considers most suitable for the work or performance (eg parks, squares, pedestrian streets, etc.). A specific location in a particular city may also be proposed, with the reasons for this choice. The aim is to exhibit the work in many different locations, depending on its conception and the difficulty of its implementation. 

       3.Visual material (sketches, plans, animations, models, etc.). 

Prizes:   Winner                                    5 000 euros 2nd place                                3 000 euros 3rd place                                  2 000 euros Special prize                           1 000 euros  

More information and documents for participating in the competition are available (in Estonian) at:  https://riigihanked.riik.ee/register/hange/173385.

 

The deadline for submission: 22 June 2016 at 15.00 (3 pm) Tallinn time (EET) 

 

 For more information on the Estonia 100 international programme:

 

Jorma Sarv, Kontakt, phone +372 502 3343

Heilika Pikkov, heilika@ev100.ee, phone +372 5691 2091  

All contests

“We are looking for a long-term partner to help develop visual solutions and elaborate messages for the centenary which can be used by everyone giving presents or organising events celebrating the 100th anniversary of the Republic of Estonia,” said Anneli Ohvril, Head of Marketing and Communications for Estonia 100. 

The competition also seeks solutions to introduce Estonia as the Presidency of the Council of the European Union. Some thirty thousand visitors from foreign countries are expected to visit Estonia during the presidency and high-level events will attract media attention and hundreds of members of the press from all over the world. “As the presidency holders we will be more visible, both in Brussels and Europe. While preparations for the role of the Presidency are already well underway, we also need to think about how to introduce our country and its people,” said Tiina Urm, Head of Communication for the EU Presidency. 

The Republic of Estonia will celebrate its 100th anniversary from April 2017 to April 2020. Estonia is scheduled to hold the Presidency of the Council of the European Union in the first half of 2018. This will provide a unique opportunity to develop a programme to introduce Estonia in foreign countries. This means that the visual solutions for Estonia 100 and Estonia’s EU Presidency should work both independently and together.

The creative competition is open to all agencies with a long and versatile level of experience in the field. Joint entries – agencies working together, are also accepted. The closing date for entries is 1 September.

The best entries will be decided by the following panel of judges: Jane Oblikas (the chair of the panel, Estonian Design Centre); Ilona Gurjanova (Estonian Association of Designers); Jaanus Tamme (Estonian Association of Marketing Communication Agencies); Alari Orav (Estonian Design Team, Enterprise Estonia); Aive Hiiepuu (Estonian Public Relations Association); Anu-Mall Naarits (Marketing Institute of Estonia), Maria Alajõe (Chancellery of the Riigikogu); Anneli Ohvril (Government Office; Estonia 100); Tiina Urm (Government Office, EU Presidency), and Sean Larkins (WPP Government and Public Sector Practice).

Further information on the competition is available from the eProcurement environment. The Government Office will hold an information day for prospective entrants on 25 July and 4 August.

Further information:
Anneli Ohvril, Head of Marketing and Communications for Estonia 100, 529 7557, anneli@ev100.ee, www.ev100.ee  
Tiina Urm, Head of Communication for the EU Presidency, 5696 9306, tiina.urm@riigikantselei.ee, www.eesistumine.ee