Rubriik: Ühiskond ja kultuur

The goal of the competition was to find a long-term partner to develop a visual identity for the Estonia 100 centenary celebrations. A partner was also sought to introduce Estonia as the holder of the Presidency of the Council of the EU in the second half of 2017, to help develop key messages and visual solutions that will support Estonia’s image in Europe as a smart and innovative country with a clean living environment.
A total of eight conceptual designs were submitted to the competition, of which five focused on the EU Presidency and three focused on Estonia’s centenary. Two of the entries, including the winning design, were submitted as a joint solution for both events.

 “I consider the competition to have been a success since the participants included Estonia’s large and experienced creative agencies who correctly assessed the large amount of work that will be involved”, said Jane Oblikas of the Estonian Design Centre who headed the jury for the competition. “Although the task was complicated, the jury was still able to choose from among a number of very good ideas and well thought-out solutions,” added Oblikas.

According to Oblikas there were inclusive and playful ideas, as well as ideas that represented the two most important Estonian narratives well. “The winner was the most visually clean joint solution that had the simplest images, which communicates both the idea of a century and the message of balance. But the real work is just beginning, so more power to the Identity team,” added Oblikas.

The Estonia 100 part of the winning conceptual design was unveiled today while Government Office will disclose the design for the EU Presidency in April, as this is normally done by the incoming member state just before the start of its Presidency.

The conceptual designs were evaluated by a 10-member jury headed by Jane Oblikas (Estonian Design Centre) which also included Ilona Gurjanova (Estonian Association of Designers), Jaanus Tamme (Estonian Association of Marketing Communication Agencies), Alari Orav (Estonian Design Team, Enterprise Estonia), Aive Hiiepuu (Estonian Public Relations Association), Anu-Mall Naarits (Marketing Institute of Estonia), Maria Alajõe (Government Office), Anneli Ohvril (Government Office, Estonia 100), Tiina Urm (Government Office, Presidency of the Council of the EU) and Sean Larkins (WPP Government and Public Sector Practice).

The conceptual design “Sõrmejälg” (Fingerprint) was awarded second place among the entries for the Estonia 100 celebrations with a prize of 3,000 euros. This work was submitted by the creative agency Tank (Joel Volkov, Villem Valme, Kadi Mikiver, Grete Gutmann, Risto Luhalep). The jury decided not to award a third prize.

The jury also awarded second place to the conceptual design “Mets” (Forest) submitted by Velvet agency (Kristian Kirsfeldt, Siim Tikk, Magnus Haravee) in the competition for the EU Presidency with a prize of 3,000 euros. Third place and 2,000 euros were awarded to “Sõrmejälg” by Tank creative agency.

Government Office will begin negotiations with the winning agency to conclude a contract for the development of creative solutions. The contract for the Estonia 100 centenary celebrations will be valued at approximately 150,000 euros while the estimated valued of the contract for the EU Presidency is 100,000 euros.

 

Tänavu esitas leiutajate konkursile oma ideid rekordiliselt 996 noort leiutajat 109st koolist Eestis ja kahest eesti koolist välismaal, üheksast lasteaiast ning kolmest huvikoolist. Ideid ja leiutisi tuli kõigist Eesti maakondadest, kõige rohkem traditsiooniliselt Harju- ja Tartumaalt.

Hindamiskomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul väljenduvad laste leiutistes kõik meie ühiskonna probleemid. Endiselt on laste (ja vahel ka nende vanemate) suurim probleem unustamine ja asjade kaotamine, samuti valmistab lastele muret liiklusohutus – nii purjus liiklejad, teele tulevad loomad kui ka keerulised möödasõidud.

Sel aastal saadeti konkursile mitmeid väikseid koduseid abivahendeid, mis lapsed koos vanematega on valmis meisterdanud. «Saadetud ideedes väljenduvad ka laste hingelised mured – näiteks see, et vanemad unustavad lasteaeda jäänud lastele lehvitada või õpetaja ei pane klassis tähele, kui laps kätt tõstab. Endiselt tuleb välja, et koolikotid on rasked. Välja on mõeldud lendavaid, hõljuvaid ja ratastega koolikotte, mis ka ise teavad, mida kooli kaasa võtta,» rääkis Terje Tuisk.

Konkursile saadetud ideid ning lahedusi hinnati kolmes vanuserühmas: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse, 10.–12. klassi õpilaste poolt välja pakutud lahendused pidid olema ka reaalselt teostatavad. Noored, kes osalesid videokonkursil «Eesti otsib leiutajat!», saatsid oma leiutisele lisaks endast ka kuni 1minutilise videoklipi.

Nende alusel valiti välja 20 noort 40st, kellest valmivad Eesti Rahvusringhäälingus EV 100. sünnipäevaks minidokumentaalid. Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahaliste preemiate saajatele kuulutatakse välja ka Eesti esindaja USAs toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Konkurss toimus 9. aastat ja selle aja jooksul on noored konkursile saatnud ligi 6300 ideed.

Kõigi tänavu premeeritud leiutajate nimekiri asub
siin.

Lumepurskkaev
Probleem: purskkaevud on ilusad, aga kahjuks ainult Eesti suvel.Lahendus: lumepurskkaev.Lumekahurit, vett ja elektrit kasutades on võimalik luua täiesti uus purskkaev.See leiutis on mõeldud neile, kellele meeldivad purskkaevud, samuti linnaplaneerijatele jt. / Otto Lõoke, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass

«Koolitee huvitavaks!» prillid
Probleemiks on, et koolitee on iga päev üks ja sama ja koolis tuleb käia 2100 päeva 12 a jooksul. Lahenduseks mõtlesin välja tavaliste raamidega prillidega sarnased prillid, mille sangal olevale nupule vajutades tekib virtuaalreaalne pilt – majade asemel näeb vulkaane, koski jt erinevaid asju. Liiklusmärgid ja autod peavad liiklusohutuse pärast alles jääma, aga nad kuvatakse lahedamast materjalist, nt foor puidust ja teed klaasist. Pärisinimesi prillid ei muuda ja taevas ei oleks midagi, sest muidu ei vaataks inimesed ette. / Kaarel Süld, Tallinna Reaalkooli 2. klass

Sassi pudrujahutaja
Minu kõht läheb väga ootamatult tühjaks ja siis peab emme kiiresti toitu tegema. Tahan putru kohe sööma hakata, aga selle jahtumist on väga raske oodata. See mure on ka teiste kuumade söökide ja jookidega. Lahenduseks leiutasin pudrujahutaja. Jahutaja on nagu väike taburet, mille saab kausi kohale sättida. Tiivik puhub jahedat õhku väga lähedalt ja kiiresti pudrule peale. Käima panevad teda kaks patareid. Tiiviku ja patareide vahel on lüliti, millest jahutajat sisse ja välja lülitada. Tiivik ei tohi liiga võimas olla, muidu lendab puder minema või näkku või emmele kleidi peale. Pudrujahutaja aitab ka halvema isuga laste puhul, sest teeb söömise põnevaks. / Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaia Naerulindude rühm

Õuesõppe kott-tool
Meie kooli hoovis puuduvad toolid, kus õuesõppe-päeval istuda ja meie klass ei tahtnud ka maas istuda. Kodust kaasavõetud istumisaluseid on õhukesed ja maas hakkab lõpuks külm ning on ka ebamugav. Teine mure on, et kooli hoovis on vaja sügisel puulehed ja okkad ära riisuda ja vedada.Tulin ideele teha mahalangenud lehtedest õuesõppe kott-toolid, sest kott-toolid on mugavad ja noored armastavad neil istuda. Ja pole vaja teha kulutusi mööbli soetamiseks.Nende toolide tegemise käigus saab lisaks veel teha palju kasulikku ja toredat:• Lehti riisudes teeksid õpilased kooliaia ise puhtaks. • Saaksime klassiga rõõmsalt koos aega veeta ja aktiivselt värskes õhus liikuda. Pärast jaksaksime klassiruumis paremini õppida.• Võiksime riisuda ja lehti kotti panna gruppides ja õppida koostööd ning teistega arvestamist.Toole saab kasutada sügisest kevadeni. Kui saame kokku vähemalt 20 kotti, saame õuesõppe-klassiruumi ja kui paigutada need varjualuse alla, oleks nende kasutusaeg pikem. Leiutis sobib kõikidele Eesti koolide õpilastele, kes soovivad luua endale mõnusa õuesõppe-klassiruumi – meeldiva õpipesa, kus ka vahetundide ajal saaks koos olla. / Dharma Helena Veskimägi, Püha Johannese Kooli 4. klass

Emme jagamise äpp
Probleem: Emme peab mind iga päev sõidutama kooli ja trennidesse.Lahendus: Mõtlesime välja mobiiliäpi, mis aitab ühel emmel mitut last korraga sõidutada. Selle äpi abil saavad kokku need emmed, kelle laps sarnasel kellaajal ja teel liigub. Et emmed tahaks seda kasutada, peab see olema lihtne ja sellega peab saama raha teenida. Näiteks kui minu emme sõidutab teist last, siis iga kilomeetriga teenib minu emme raha. Kui mind sõidutab mõni teine emme, siis kulutab minu emme raha. Iga kuu lõpus vaadatakse, et kes teenis või kes peab maksma. Mõni emme võibki iga päev lapsi sõidutada ja sellega raha teenida, kui tal muud tööd ei ole. / Artur Püss ja Heiki Lõhmussaar, Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klass

Automaatpiduriga jalutusrihm
Kui koer sööstab äkki peremehest kaugemale (kassi järele, üle tee vms), saab rihma lukustada alles nupule vajutades. Mõnikord ei jõuta seda teha piisavalt kiiresti. Tavalisel rihmal on kaks asendit: vabalt liikuv ja lukustatav. Rihm liigub vastavalt koera kaugusele vabalt sisse ja jääb alati pingule. Lukustamiseks peab looma omanik nuppu vajutama. Jalutusrihma rullil võiks olla samasugune lukustussüsteem nagu auto turvavööl. Äkktõmbe (A) peale mõjub keeltele (B) tsentrifugaaljõud nii, et keeled surutakse lukustusasendisse (C) ja rihm peatub. Minu sõbrad koeraomanikud loodavad, et selline rihm valmis ehitatakse. / Konrad Sirel, Tallinna Reaalkooli 4. klass

Elektromagnetiga jootekolbElektroonikaringis jootmisega tegeldes juhtus tihti, et laia või kitsa otsaga jootekolvi otsikut vastavalt vajadusele kiiresti vahetada ei saanud, sest tuli oodata otsiku jahtumist. Lahenduseks pakun välja kiiresti vahetatava otsaga elektromagnetiga jootekolvi, mida kasutaksid inimesed ja väike-ettevõtted, kes tegelevad pidevalt jootmisega ning kel on vaja erineva suuruse ja kujuga jootekolvi otsikuid pidevalt vahetada. Minu jootekolb oleks suunatud elektroonikakomponentide jootmiseks. Otsikud paikneksid spetsiaalses, eraldi vooluvõrku ühendatud karbis ja seal nad n-ö oleksid soojas ehk juba eelkuumutatud, valmis koheseks kasutamiseks. Jootekolvi käepidemes asuks elektromagnet, mida lülitiga sisse-välja lülitada. Otsikud oleksid samuti magneetilisest materjalist, mis juhiks hästi soojust. Elektromagneti lülitit vajutades lased magneti lahti ja kasutatud otsiku karpi oma soklisse. Jootekolviga järgmise, sobiva otsiku juures lülitit vajutades tõmmatakse uus otsiku kolvi külge. Jootekolb, sh kuumutussüsteem, oleks pidevalt vooluvõrgus, et jootmist saaks kiiresti jätkata. / Lauri Laaspere,Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klass

Katkestusteta rattasõit vanalinnas
Vanalinna kõnniteedel ei saa sujuvalt tõukerattaga sõita, sest vihmaveerennide juures peab peatuma ja ratta üle tõstma.Lahendus. Pilt 1. Ratta lenksul on nupp, millele vajutades kergest vastupidavast materjalist plaat esiratta ette viskub. (NOOL TEKSTI JUUREST PILDINI) Pilt 2. Plaat jääb vihmavee kõnniteerenni peale ja rattaga saab rennist/plaadist üle sõita.Pilt 3. Lenksul olevale teisele nupule vajutades läheb plaat tagasi lenksu külge rippuma. Sihtgrupp: kõik, kes kasutavad liikumiseks rattaid. / Eva-Lotta Urke Vanalinna Hariduskolleegiumi lasteaia «Aiake» vanem rühm

Kiviparketi hooldusmasin
Hoonete ja kõnniteede katteks kasutatava kiviparketi vahedesse tekivad sammal jt taimed ning muld. Selle kiireks ja efektiivseks eemaldamiseks töötasin välja seadme – akutrelliga töötav pöörlev nailonhari. Tugiratas võimaldab masinat enda ees lükata ja käepideme kõrguse muutmisega reguleerida ka pöörleva nailonharja kõrgust kiviparketist. Akutrelli maapinnast kõrgemale toomiseks on kasutusel hammasratasülekanne, kus pöörlemise asend võrreldes esialgsega on täisnurga all. Akutrelli lüliti külge on kinnitatud traat, mille mõlemas otsas aasad. Üks aas on ümber lüliti ja teise saab kinnitada aluslaua küljes oleva naela külge. See teeb seadme kasutamise mugavaks ja ohutuks ka lastele. Kiviparketi hooldusmasin koosneb aluslauast (1), nailonharjast (2), pöörlemisnurka muutvast elemendist (3), akutrellist (4), akutrelli lüliti külge kinnitatud käivitustraadist (5), tugirattast (6) ja käepidemest (7). / Kaur Lõhmus, Tartu Tamme Kooli 6. klass

Kookonmadrats
Matkal läheb vaja liiga palju asju – magamiskott, madrats ja pump – ning seljakott läheb raskeks ja siis ei jõua kõndida. Lahenduseks oleks magamiskott, mis on koos õhkmadratsiga. Kokkupandult (joonis 1) ja lahtivõetult (joonis 2) on kookonmadrats täiesti tavaline magamiskott, mida saab kasutada kämpingus voodis magamiseks. Maas magamiseks on kookonmadratsi alumise poole sisse tehtud täispuhutav, isetäituva ventiiliga vahe (joonis 3). Kookonmadrats on tehtud soojast, kergest, väikseks pakitavast materjalist. Sellel on madrats magamiskoti sees ja lapsed ei veere sellelt maha. Leiutist saavad kasutada kõik matkajad, kes ei maga kõva peal hästi, kellel jäävad kõval pinnal kondid haigeks ja lapsed, kes kipuvad madratsilt maha veerema. / Erik Maidla, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klass

Lindude peletaja
Linnud käivad peenras maasikaid söömas ja tavalist hernehirmutist nad ei karda. Leiutasin lahenduseks peletaja-hirmutise, kelle silmades on kaamerad ja käes on voolik, kuhu tuleb vesi kaevust või trassist. Kui ablas lind tuleb maasikaid näppama ja satub kaamera ette, annab andur veepritsile märku ja lindu ehmatatakse külma veega. Samal ajal saavad maasikad ka kastetud.See leiutis on neile, kellel on aiamaa. / Eliise Võigemast, Märjamaa Gümnaasiumi 3. klass

Panni poolitaja
Panni poolitaja aitab pannil korraga kahte eri asja praadida nii, et need ei lähe omavahel segamini. Idee tuli mulle siis, kui ema praadis kartuleid koos hakklihaga, aga mina tahtsin eraldi praekartuleid. Siis mõtlesin pannile vahele poolitaja. See oleks tugevast silikoonist, otstes T-tähe kujud, mis hoiab poolitajat pannil paigal.Paljudele lastele ei maitse kokku segatud söögid ja minu leiutis väldib seda. / Mikk Reinkubjas, Ülenurme Gümnaasiumi 4. klass

Puulehtede pakkimise masin «Leheõgard»
Linnaaedades pole sageli kompostihunnikut, mis mahutaks mitme puu lehed ja (biolagunevasse) kotti pannes võtavad need palju ruumi. Lahenduseks pakume masina, mis surub lehed kokku ja köidab pakiks biolaguneva nööri või lindiga. Masin töötab nagu heinapallimasin, aga on väiksem ja teeb väiksemaid pakke. Masin töötab nutikalt, töö-ala jälgivad andurid nagu robot-tolmuimejal või robotniidukil. Masin töötab elektri ja päikesepaneelidega.«Leheõgardi» tekitatud lehepakke on mugav transportida sinna, kus nad mullaks laguneda võivad. Kuivad pakid sobivad kas põletamiseks, põleva gaasi (biometaani) tootmiseks või aias istumisaluseks või onnide ehitamiseks. / Miku Tanel ja Uku Karel Vellet, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 1. klass

Pähklipõmm
Pähklitangidega on väiksel lapsel raske pähklit purustada. Laps võib haiget saada ja koored lendavad laiali.Pähklipõmm koosneb nuiast ja kummirõngast. Mina ehitasin selle pudrunuiast ja mänguauto kummist, mis hoiab tihedalt nuia ümber. Nii ei pea pähklit purustamise ajal käes hoidma. Pähkel tuleb panna lauale või alusele ja lüüa pähklipõmmiga sellele pihta. Purustatud pähkel jääb nuia alla ja koored ei lenda laiali. Sihtgrupp on väikelapsest vanurini. Meie peres kasutavad minu leiutist juba tükk aega ema, isa, vanaema, vanaisa ja 5-aastane vend. / Otto Seppel, Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass

Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes
Probleem on lauaga, mille taga peab laps kõik oma asjad ära tegema. • Kui lapsel on ainult üks laud, siis sinna ei mahu ära tema projektid (nt Legost ehitis) ja kooliasjad. Kogu aeg peab poolikuid projekte edasi-tagasi tõstma. • Kui lapsel on juhtumisi väiksemaid õdesid või vendasid, siis need tahavad kogu aeg tema pooleli olevaid projekte näppida. • Kui sõber tuleb külla ja on vaja koos õppida, siis kahekesi laua äärde ära ei mahu. Projekti- ja koolilaua sees on süvis, mille pealt saab ära nihutada katte. Laual oleks justkui kaks tööpinda. Allaklapitav jalg toetab nihutatud katet. Süvise sees saab teha projekte või vajadusel katte peale nihutada, et projekt oleks kaitstud ja saaks teha koolitööd. Kui külla tuleb sõber, saab jätta katte kõrvale lahti ja langetada projektile peale laua taga oleva stendi – nii on kaks koolitööks sobivat lauda ja projekt ka kaitstud. Kui tuba on tarvis korda teha, saab laua katte oma kohale nihutada ning raamatud virna panna.See laud on mõeldud lastele, kes tahavad oma laua taga teha ka muud peale õppimise ja kõige parem lastele, kellel on väikeseid õdesid või vendi, umbes 1- kuni 7-aastaseid. Lapsed ju ei taha kogu aeg omi asju kokku panna, sest siis on mäng rikutud. / Mattias Kuklane, Rõuge Põhikooli 4. klass

Rebitav piimapakk
Olen olnud hädas kilest piimapaki avamisega. Lapsed ei tohi vanemate järelevalveta nuga või kääre puutuda, aga piima juua võivad küll. Samuti võivad kilest piimapaki avamisega hädas olla vanad inimesed.Selleks leiutasin rebitava piimapaki. Piimapaki üks ülemine nurk on spetsiaalse pressi abil kokku surutud ja peale märgitud joont mööda lahti rebitav. Sarnast tehnoloogiat on kasutatud mitmete erinevate toiduainete pakendite puhul, aga rebitavat piimapakki ei ole veel näinud. / Berta Tsirk, Parksepa Keskkooli 2. klass

Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist
Vahel juhtub, et vanemad unustavad hommikuti last lasteaeda viies oma lapsele lehvitada, enne kui tööle kiirustavad. Laps on sellepärast kaua aega kurb. Leiutasime aparaadi, mis tuletab vanematele meelde, et vaja on lehvitada. Seade on kahes osas – laps vajutab seadet 1 ja seade 2 annab vanema taskus/kotis märku, kas helina või pirina või lausega «LEHVITA MULLE!». / Karl Martin Kiivit ja Dina Voimova, Tallinna Nurmenuku lasteaia Karikakra rühm

Signaalpoi kalavõrgu leidmiseks
Järvedes on palju kalavõrke ja oma võrgu leidmisega võib raskusi tekkida. Kui kalur võrku üles ei leia, võib see veekogusse jääda, mis on rahaline ning keskkonnakahju, sest kalad jäävad võrku kinni ja surevad. Tänapäeva kalavõrgud on sageli sünteetilisest materjalist, nt nailonist, mis laguneb väga pika aja jooksul.Oma võrkude eristamiseks ja leidmiseks oleks vaja signaalpoid. Poi kinnitatakse kalavõrgu külge ning see jääb võrgu kohale veepinnale. Poi sees on GSM-lahendusega süsteem koos LED-ribadega. Võrgu leidmiseks helistab kalamees oma poi numbrile ja võrgu kohal olevas pois hakkavad tulukesed vilkuma. Antud signaalpoi katsetused veekogul olid edukad ja kalamehed on tundud poi vastu suurt huvi.Signaalpoi koosneb:1. Läbipaistev kuppel, milles on LED-ribad.2. Märku andvad LED-ribad: kolm punast ja kolm külma valget.3. Mobiiltelefon (signaali allikas), mis asub võimalikult poi ülemises otsas, et tagada hea levi.4. Poi veekindel korpus.5. Vilkumissageduse ja vilkumise kestuse juhtplokk.6. Pingeregulaator ja signaali võimendi.7. Poi energiaallikas ehk aku (12 V).8. Raskus poi põhjas.9. Poi kinnituskonks. / Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass

Sportify. Leia mäng
Sportify aitab hõlpsasti leida ja kokku viia sobivaid kaaslasi sportimiseks, bändi tegemiseks, tantsimiseks vm vaba aja tegevusteks. Sportify on tõhus vahend tervete eluviiside edendamiseks ja propageerimiseks, parandades elanikkonna tervisenäitajaid ning vähendades riigi ravikulutusi. Idee sündis, kui tahtsime kahe sõbraga jalgpalli mängida, aga paar inimest pole jalgpalliks piisav ja nii hakkasime sõpru läbi helistama. Mäng ära, sest piisavalt mängijaid me kokku ei saanud.Sportifyga saab leida reaalseid sõpru reaalses elus ja lahendab probleemi, et kuidas panna inimesi rohkem liikuma, tegelema muusikaga ja teiste hobidega. Äpile on võimalik liita erinevaid funktsioone: varustuse olemasolu, ümbruskonna spordiplatside ja teised ühiskondlike ruumide broneerimine, mängijate tase, vanus, sugu ning soovitused ühe või teise tegevuse soojendusharjutusteks, e-pood jpm. / Mark Jõgar, Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass

Targad ujumisprillid
Ujumistrennis ajavad lapsed tihti sassi, mitu ringi on ujutud ja mitu veel vaja ujuda. Sama mure võib olla suurtel inimestel, kui nad ujuvad 25 m basseinis 1 km.Seepärast leiutasin targad ujumisprillid, mis aitavad selle probleemi lahendada. Paned stardis targad prillid ette ja nende klaasi äärde tekib ujutud maa meetrites ja ujumise aeg. Prillid hakkavad tööle silmtuvastusega, kui prillid on ees ja teed kaks kiiret silmapilgutust. Elektroonika paikneb veekindlalt ujumisprilli küljerihma ja klaasiühenduskohas. Laadimine toimub ujumisprillide karbis, juhtmevabalt. Kõiki andmeid saab ka juhtmevabalt arvutisse tõmmata ja teha nädala trennide kokkuvõtteid. / Siim Oliver Virro, Tallinna Kesklinna Põhikooli 3. klass

Suitsuvaba auto
Probleemiks on, et autos suitsetatakse ning mürgised ained levivad ja ladestuvad ning kahjustavad eriti autos viibivaid lapsi. Lisaks viib sõidu ajal suitsu süütamine juhi tähelepanu kõrvale, mis võib kaasa tuua liiklusohtliku olukorra või õnnetuse ning sõidu ajal visatakse aknast välja suitsukonisid.Probleemi lahendus on kõigi autode lakke paigaldatud suitsuandur, mis käivitab autos suitsetamise peale piisavalt valju alarmi ja tõmbab ka ümberolevate inimeste tähelepanu. Süsteem töötab ainult auto süüte pealt (mitte patareidega, mida saab välja võtta) ja käivitub, kui süüde on sees. Tööle hakanud alarmi saab vaigistada ainult siis, kui süüde välja keerata ja uuesti saab auto käivitada alles 15 minuti möödumisel pärast alarmi, et hais oleks autost täielikult väljas. Suitsuandurit ei saa teibi ega muu vahendiga kinni katta, kuna andur tunneb selle ära ja süüte sisselülitamisel hakkab alarm tööle. See süsteem tagab ka, et mittesuitsetavad inimesed saavad osta suitsuvaba auto ning kui suitsetav inimene ei saa sõidu ajal suitsetada, võib see aidata tal suitsetamisest loobuda. / Kristi Aas, Tõrva Gümnaasiumi 7. klass

Värve muutev lipp
Kui presidendil tulevad väliskülalised, siis peaks nende riikide lipud laual olema. Maailmas on üle 200 riigi ja vaja läheb palju erinevaid lippe. Presidendi elu lihtsamaks muutmiseks leiutasin lipu, mida saab muuta vastavalt riigile. Laed arvutist usb-pesa kaudu lipu sisse sobiva riigi lipu(pildifaili) ja väike mikroprotsessor kuvab õhukeses OLED-ekraaniga lipus selle riigi lipu pildi. Sihtgrupp: lisaks presidendile inimesed, kes võtavad vastu väliskülalisi, või turismibürood. / Uku Allikvee, Tallinna 21. Kooli 6. klass

Ultrahelianduriga rattakell
Ultrahelianduriga rattakell reageerib automaatselt objektile/takistusele. Andur mõõdab objekti/takistuse kaugust (nt post, puu, inimene jne) ja annab signaali edasi mootorile, mis käivitab kellamehhanismi. Objektist kaugemale minnes signaal katkeb ja kellamehhanism peatub. / Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo, Natali Carmel Sarapuu, Peetri Lasteaed-Põhikooli 9. klass

Dokumentaalsed lühiportreed valmivad EV100 puhul järgmistest lastest ja nende leiutistest:
 

• Karlos Angerjärv, Ülenurme Gümnaasium, 2. klass, „Tahvlitolmuimeja“
• Adanna Emily Egwenu, Avinurme Gümnaasium, 4. klass, „Telefoni suitsuandur“
• Karl ja Rasmus Freiberg, Kohila Gümnaasium, 3. klass, „Neptun“ ja „MaLuVe
• Greta Madeleine Gnannt, Ecole Val Guermante, 1. klass „Rohuhaldjas“
• Gregor Ludvig Kikas, Tallinna Reaalkooli 6. klass „Kips ei sega riietumist“ ja „Lahe jahe jook“
• Lev Kirillov, Paldiski Vene Põhikooli 1. klass „Tark termomeeter lastele (riietumise vihtega)“ ja „Veealune mulli joonitamiskomplekt“
• Agnes Kuura, Tartu Tamme Kooli 3. klass, „Doktor Rohi“, „Leidur“ ja „Soengumeister“
• Vesse Leok, Pärnu Mai Kooli 1. klass „Mobiilne tolmuimeja 6000“
• Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“
• Mirjam Olesk, Kiili Gümnaasiumi 3. klass, „Inimjõul liikuv jõusaalibuss“ ja „Ümbrust kirjeldavad prillid nägemispuudega inimestele“
• Aap Petrov, Rakvere Vanalinna Kooli 5. klass „Taskuspikker“ ja „Interaktiivsed kindad“
• Ere ja Rute Reimann, Kuusalu Keskkool 2. ja 3. klass, „Mütsik“ ja „Riisel“ ja „Saabik“
• Grete Elise Rillo, Tallinna Toomkooli 1. klass, „Iseliikuv tool“
• Uku Savi, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 3. klass „Nutikas koolikott“
• Maarja Somelar, Tartu Erakooli 5. klass, „Kodune BIOGAAS HBG – HomeBioGas“
• Sume Gregor Toome, Püha Johannese Kooli 2. klass „Tehniline Uuendus Ukse Toetuseks ehk TUUT“
• Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaed, „Sassi pudrujahutaja“
• Günther Andreas Vaaro, Audru Kooli 4. klass „Stressilaadur“
• Sofia Vavilova, Elva Gümnaasiumi 3. klass, „Lendav vihmavari“ ja „Nuti-arvutilaud“

Erinevaid kunstivorme hõlmava ainulaadse teose “Saja lugu” esiettekanne toimub aprillis 2018 Jazzkaarel.

Teos “Saja lugu” saab olema poeetiline koondportree Eestimaa inimestest. See laiahaardeline ja žanriülene suurteos jäädvustab fotodel ja muusikas Eesti inimeste hingemaailma ja olemust. Fotograaf Kaupo Kikkas jäädvustab teose jaoks saja eestlase portreed, helilooja Erki Pärnoja loob neist inspireeritud heliteose kaasaegsele orkestrile ning Jaak Printsi käe all ja saja eestlase osalusel valmib kontsertlavastus. 

“Olen viimased aastad väga palju mõelnud eestlase olemuse üle. Vahel mõtlen, et seda võetakse kui mingit kuiva fakti, mida niikuinii muuta ei saa. Ometigi tundub mulle see ühe ütlemata tähtsa küsimusena uurimaks endalt, kes olen mina ja kes on mu kaasteelised,” ütleb üks idee autoreid, fotograaf Kaupo Kikkas. 

EV 100. aastapäeva korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul saab olema põnev jälgida, kuidas portreeteritakse eestlast ja eestlust läbi muusika, etendus- ja fotokunsti. ’’Eesti riigi 100. sünnipäev on hea põhjus heita pilk sellele, kes on see rahvas, kes teeb sellest territoorumist meie riigi, meie Eestimaa. EV100 tähistamine saabki olema sama eriilmeline, kui on meie inimesed,’’ lisab Rohumaa. 

100 portreteeritava inimese leidmiseks oodatakse vihjeid kõigilt ja kõikjalt Eestist, andes oma sõbrast, kolleegist, perekonnaliikmest või ka iseendast teada aadressil www.sajalugu.ee. Välja valitud inimestest teeb rahvusvahelisest tunnustatud fotograaf Kaupo Kikkas järgmise aasta jooksul fotoportree, millele toetudes loovad Erki Pärnoja ja Jaak Prints heliteose ning lavastuse. Portreteeritud sajast eestlasest valmib ka raamat. Soovitusi ja sooviavaldusi oodatakse kuni kevadeni või kuni sada inimest on välja valitud. Osalejad saavad kutse teose esiettekandele 20. aprillil 2018, et ühtlasi anda oma väärika panuse Eesti riigi 100. sünnipäeva tähistamisesse. 

’’Saja lugu’’ produtseerib Jazzkaar ja see valmib kingitusena Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Teos on üks Eesti Vabariik 100 muusikasündmuste konkursil välja valitud projektidest. EV100 muusikasündmuste konkurss toimus 2015. aastal ja selle eesmärk oli leida ideid muusikalisteks suursündmusteks, mis toimuvad ajavahemikus aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ning oleksid väärilised tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. 

Teose “Saja lugu” loomist toetab Riigikantselei.

Allikas: Jazzkaar

EV100 korraldustoimkond koostöös kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega kuulutavad välja EV100 kunstiprojektide taotlusvooru 2017. ja 2018. aasta projektidele.

 „Usun, et Eesti riigi 100. sünnipäev, meie ajalugu ja tulevik pakuvad meie kunstnikele küllaldaselt inspiratsiooni. Põnevusega ootame kunstnike nägemust sellest, kuhu Eesti viimase saja aastaga jõudnud on,“ ütles EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktori Maria Arusoo sõnul oodatakse kunstiprojekti visioone, mis võivad olla nii näitused, üksikteosed, etendused kui ka teised kaasaegse kunsti sündmused. „Tööd võiksid mõtestada kaasaegset ühiskonda ja kultuuri ning lähtuda tänapäeva maailmas aktuaalsetest teemadest. Eesti mitmekesine kunstielu oma paljude armastatud kunstnikega annab võimaluse juubelit käsitleda iga nurga alt ning kindlasti on väljavalitavad tööd märgilised ka tulevikus,“ lisas Arusoo.

Eesti pühendab oma 100. juubelisünnipäeva tulevikule. Seetõttu on kunstisündmuste võtmesõnadeks kaasaegne kunst ja selle eksponeerimise viisid. Konkursile on oodatud projektid, mis on teostatud professionaalsete kunstnike ja/või kunstiinstitutsioonide poolt ning pühenduvad publikuga suhtlemisele. Teosed peaksid mõtestama ühiskonda ja kultuuri tänapäeva perspektiivist.

Kunstiprogrammi sündmused toimuvad ajavahemikus 2017 – 2018 ning programmi eelarve on 200 000 eurot. Taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 30.03.2017 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (kontakt ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn). Taotlused vaatab läbi selleks kokku kutsutud hindamiskomisjon.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse esindaja Rebeka Põldsam, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindaja Kadri Laas, EV100 korraldustoimkonna esindaja Jaanus Rohumaa, Eesti Kunstnike Liidu esindaja Vano Allsalu, Eesti Kunstimuuseumi esindaja Kadi Polli, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esindaja Kirke Kangro, Tartu Kunstimuuseumi esindaja Rael Artel, Tartu Kõrgema Kunstikooli esindaja Heli Tuksam, Narva kunstivälja esindaja Marika Alver EKA kunstiresidentuurist Narvas, Pärnu kunstivälja esindaja Marian Kivila  Avangard galeriist, Viljandi kunstivälja esindaja Kristjan Mändmaa EKAst, Haapsalu kunstivälja esindaja Agur Kruusing EKAst.

Täpsem info osalemistingimuste kohta: ev100.ee/ev100-kunstiprogramm. Infotund konkursil osaleda soovijatele toimub 16.02.2017 kell 12.00 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses (Vabaduse väljak 6, Tallinn).

Lisainfo:
Kadi Kesküla, EV100 kunstiprojektide koordinaator, Kontakt, telefon 5109125.

2016. aastal toimunud EV100 kunstikonkursi „Rändajad ja kohanejad“ võidutöödega saab tutvuda siin https://ev100.ee/et/ev100-kunstiprogramm

Ettevõtetel on palju võimalusi lüüa kaasa EV100 programmis – tutvu nendega ja leia oma ettevõttele sobivaim!

Logo ja sümboolikat saab alla laadida ev100.ee veebilehelt alates 2017 aasta algusest, allkirjastades vastava litsentsilepingu. Kui logo hakatakse kasutama tuluteenimise eesmärgil, sõlmib logo kasutaja lepingu Riigikantseleiga. Iga partneriga lepitakse kokku protsent käibest ja EV100 programmi kuuluv kingitus, mida selle summa ulatuses toetatakse.  

EV100 fookus on lastel ja noortel, sestap EV100 logo alkoholi- ja tubakatoodetele kasutamiseks ei väljastata. Samuti ei saa logo kasutada eesmärgil, mis ei vasta EV100 väärtustele ja üldtunnustatud heale tavale.

Kuula EV 100. aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuhi Anneli Ohvrili intervjuud Terevisioonile ja Turundusraadio saadet, et saada ideid, kuidas ettevõttega EV 100. sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa.

Kõik uudised

„Pillimänguoskus avab lastele täiesti uue imelise maailma ja seetõttu on uute pillide soetamine tõeliselt hea kingitus kõigile lastele ja noortele. Ühegi Eesti lapse pilliõpe ei peaks jääma pilli puuduse taha pidama,“ rääkis EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli. Tänavu toetab Riigikantselei pillide soetamist 330 000 euroga. Toetust saavad taotleda asutused, kes pakuvad muusikalist huviõpet: muusikakoolid, huvikoolid, kultuuri- ja noortekeskused, orkestrid. Samuti saavad toetust taotleda lasteaiad ning muusikaringide läbiviimiseks ka üldhariduskoolid. Pilliostu rahastatakse kuni 80% pilli hinnast, taotleja omafinantseeringu suurus on vähemalt 20%. Täpsemat infot projekti tingimuste ning taotluse esitamise kohta saab siit.  

Tegemist on järjekorras juba kolmanda taotlusvooruga, üks voor toimub veel 2018. aastal. Tänaseks on toetatud tuhande pilli soetamist, nende seas on uusi pille saanud ka Värska Muusikakool. Värska lastel on võrreldes varasemaga juures kaks viiulit ja kaks akordionit, seal hulgas digitaalne akordion. „Viiulid said enda kasutusse Mari ja Joosep, kes rõõmustasid uute pillide hea kõlakvaliteedi üle,“ ütles muusikakooli direktor Tiina Kadarpik. Tänu uudsele kõlale ja erinevatele heliefektidele on lastes erilist huvi tekitanud digitaalne akordion. „Meie akordioniõpetaja lisab digitaalse pilli rütme ja erinevaid tämbreid ansamblite koosseisu ja õpilased on andnud tagasisidet, et digitaalse akordioni lõõtsa liigutades ei väsi nii kiiresti kui naturaalpilli puhul,“ lisas Kadarpik. 

Lisaks taotlusvoorus osalemisele on kõik pillisoovijad teretulnud endast märku andma  pill.hooandja.ee keskkonnas. Tegemist on ühisrahastusplatvormiga, kus kõik head annetajad saavad oma panuse anda. Kõigile, kes pill.hooandja.ee keskkonnas koguvad oma projektile vähemalt 75% eesmärgistatud summast, garanteeritakse puudujääva summa eraldamine “Igal lapsel oma pill” eelarvest.

Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee.

Lisainfo  Allan Tamme “Igal lapsel oma pill” projektijuht +372 56 680 200

pilliprojekt@gmail.com

 

Kuupäev	Sündmus	Asukoht	Korraldaja
MäRTS 2017
19.03 – 29.03.2017		Kariibi merel	KLENK-IEP.com
APRILL 2017
12.04.2017		Mäetaguse Rahvamaja Ida-Virumaa	Mäetaguse Lasteaia Tõruke liikumisõpetaja Eve Elm
16.04.2017 – 31.10.2019		üle Eesti	MTÜ Estlander
16.04.2017 Suursündmus		Üle-eestiline	EV100
MAI 2017
11.05 – 13.05.2017		Los Angeles, California	Venice Institute of Contemporary Art
13.05.2017		Pärnu	Pärnumaa Rahvakultuuri Keskselts
31.05.2017 NB! Kuupäev lahtine		Täpsustamisel	Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
JUUNI 2017
03.06.2017		Sõmeru alevik, Lääne-Virumaa, Sõmeru vald	Sõmeru Vallavalitsus
10.06.2017		Erinevad paigad Eestis ja Soomes	Eesti Jalgpalli Liit ja Soome Jalgpalli Liit
10.06.2017		Elva lauluväljakul	SA Elva Kultuur
15.06 – 22.06.2017 NB! Kuupäev lahtine		Tallinn	Todoesuno Eesti OÜ ja Nueve Arte Urbano
26.06.2017 – 29.07.2018		Põltsamaa linn	Põltsamaa Kultuurikeskus
30.06 – 02.07.2017 Suursündmus		Tallinna Lauluväljak	Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
JUULI 2017
01.07.2017 Suursündmus		Täpsustamisel	Riigikantselei
14.07.2017		Täpsustamisel	EV100
AUGUST 2017
04.08 – 05.08.2017		Samliku, Vändra vald, Pärnumaa	Ambifunk MTÜ
31.08 – 04.09.2017		UCLA Conference Center, Los Angeles, CA	Estonian League of the West Coast Organizing Committee
OKTOOBER 2017
07.10 – 15.12.2017		Toila, Tallinn, Peterburi, Tšerepovets, Moskva	TLU, MTÜ Eesti Vene Kultuurikoda, A. Solženitsõni nim Vene Väliskogukonna Maja Moskvas, kirjastus Nauka, Severjanini muuseum, kunstnik V. Semerjakov, fotograaf S. Maslov
NOVEMBER 2017
28.11.2017 Suursündmus		Täpsustamisel	EV100
DETSEMBER 2017
06.12.2017		Täpsustamisel
31.12.2017		Täpsustamisel	Riigikantselei
JAANUAR 2018
04.01 – 31.12.2018		Fotomuuseumi projektiruumis	Fotomuuseum
VEEBRUAR 2018
01.02 – 28.02.2018		Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium	Andrus Raudsepp
08.02 – 11.02.2018		Tallinn, Tartu, Maardu	MTÜ Un Canto
16.02.2018		Täpsustamisel	EV100
23.02.2018 Suursündmus		Täpsustamisel	EV100
24.02.2018 Suursündmus		Täpsustamisel	EV100
24.02.2018 NB! Kuupäev lahtine		Maarjamäe loss	Ajaloomuuseum
MäRTS 2018
01.03.2018		Maarjamäe muuseumikompleksi näitusetall	Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
05.03 – 10.03.2018		Tallinna Sadam	Tallinna Taliujumiskeskus MTÜ
APRILL 2018
20.04.2018		Tallinn	MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing (festival Jazzkaar)
21.04 – 22.04.2018 NB! Kuupäev lahtine		Paide Vallimägi	SA Ajakeskus Wittenstein
22.04.2018 NB! Kuupäev lahtine		Väike-Maarja keskväljak	Väike-Maarja Vallavalitsus
23.04 – 24.04.2018		Väike-Maarja seltsimaja	Eesti Keele Instituut
MAI 2018
10.05.2018		Täpsustamisel	EV100
JUUNI 2018
02.06.2018		Kubija laululava, Võru	Võro Selts VKKF
02.06.2018		Viimsi staadion, Haabneeme alevik	Harjumaa Omavalitsuste Liit, Viimsi vallavalitsus
09.06.2018		Tartu laululava	Eesti Segakooride Liit kostöös Tartu linnaga
16.06.2018		Kuressaare	Eesti Meeste Laulu Selts
22.06 – 24.06.2018		Tartu	MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
22.06.2018		Pärnu	Spordiklubi Pärnu Kahe Silla klubi MTÜ
JUULI 2018
13.07 – 15.07.2018		Tallinnas, Eesti Näituste paviljoni B1 hallis, Pirita tee 28, Tallinn	Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts ESTONIA (REFS Estonia)
18.07 – 22.07.2018		Iisaku	Rene Kundla
27.07 – 05.08.2018		Üle-eestiline	Eesti Kooriühing
AUGUST 2018
13.08 – 20.08.2018		Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Kuressaares ja Valgas	Margus Räst, kaaskorraldajateks ürituse toimumiskohad (linnad)
18.08 – 09.09.2018		Tallinn-Hispaania	Rattaekspeditsioonide klubi MTÜ
20.08.2018 NB! Kuupäev lahtine		Tallinna Teletorni õuel	SA Tallinna Teletorn, Kaitseliidu Tallinna Malev, Pirita LOV
20.08.2018 Suursündmus		Täpsustamisel	EV100
25.08.2018 Suursündmus		Üle-eestiline	EV100
SEPTEMBER 2018
08.09.2018		Ülemaailmne	Let`s Do It Foundation
14.09.2018		Tallinn	Eesti Rahvusraamatukogu
17.09.2018		Täpsustamisel	Tallinna Tehnikaülikool
OKTOOBER 2018
06.10.2018		täpsustamisel	Haridus- ja Teadusministeerium (Terje Mäesalu, Jaan Laidmets)
NOVEMBER 2018
01.11.2018		Täpsustamisel	Siseministeerium
11.11.2018		Täpsustamisel	EV100
11.11.2018		Täpsustamisel	Riigiprokuratuur
12.11.2018		Täpsustamisel	Politsei- ja Piirivalveamet
14.11.2018		Täpsustamisel	Välisministeerium
16.11.2018		Täpsustamisel	Kaitsevägi
18.11.2018		Täpsustamisel	Siseministeerium
28.11.2018 Suursündmus		Üle-eestiline	EV100
DETSEMBER 2018
01.12.2018 NB! Kuupäev lahtine		Eesti Kunstimuuseum	Eesti Kunstimuuseum
12.12.2018		Täpsustamisel
21.12.2018		Täpsustamisel	Eesti Rahvusraamatukogu
JAANUAR 2019
31.01.2019 Suursündmus		Täpsustamisel	EV100
APRILL 2019
23.04.2019 Suursündmus		Täpsustamisel	Riigikogu
JUUNI 2019
03.06.2019		Täpsustamisel	Eesti Pank
04.06.2019		Üle-eestiline
14.06.2019		Täpsustamisel
23.06.2019 Suursündmus		Täpsustamisel	EV100
JUULI 2019
05.07 – 07.07.2019 Suursündmus		Tallinna Lauluväljak	Laulu- ja Tantsupeo SA
SEPTEMBER 2019
15.09.2019		Täpsustamisel	Tallinna Ülikool
28.09.2019		Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia	Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
OKTOOBER 2019
10.10.2019		Täpsustamisel	EV100
NOVEMBER 2019
17.11.2019		Eesti Kunstimuuseum	Eesti Kunstimuuseum
DETSEMBER 2019
01.12.2019 Suursündmus		Täpsustamisel	Tartu Ülikool
JAANUAR 2020
03.01.2020		Täpsustamisel	Kaitseministeerium
VEEBRUAR 2020
02.02.2020 Suursündmus		Täpsustamisel	Kaitseministeerium ja Kaitsevägi

Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul elab koguni 20% eestlastest välismaal ja see number kasvab. See on üsna soliidne arv arvestades, kui väike on meie rahvaarv. Aga täna ei taha me rääkida mitte põhjustest, miks keegi on lahkunud, vaid võimalustest, mida need inimesed saavad võõrsil olles Eesti jaoks ära teha. Oleme veendunud, et nii soliidses vanuses riiki nagu meie Eesti, ei köida enam materiaalsed väärtused, vaid ta soovib näha oma teadmiste, keele ja kultuuri säilimist. Samuti, et me hoiaksime taas ühte, isegi siis, kui asume üksteisest kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel. See ongi meie kingitus Sulle, armas Eesti Vabariik! On tekkinud uus põlvkond väliseestlasi üle maailma, kes mõistavad, kui tähtis on meie keele ja kultuuri säilitamine ja edasi kandmine. Need oleme ka meie! On oluline, et see põlvkond teeks Eesti heaks ka midagi ära! Et säiliks meie kultuur ja emakeel ning et see kanduks ka kaugematesse maailma nurkadesse, toome Eesti oma brändi Kiikingu Uus-Meremaale! Selle läbi saame tutvustada siinsetele elanikele, turistidele kui ka teistele eestlastele spordiala, mida Uus-Meremaa pole veel näinud, samuti saame nii tutvustada oma kultuuri. Kiiking aitab meil elavdada ka siinset eestlaste kogukonda ning läbi selle hoida seda haruldast keelt, mida me räägime. Lubame, et iga eestlane saab vähemalt korra tasuta kiikuda! Oleme grupp noori eestlasi, kes usuvad, et Eesti Nokiad ja Skype’id on meie enda inimesed, kellel on soov, tahe ning oskused midagi ära teha ka väljaspool Eestit. Meie soov on tutvustada oma riiki ja kultuuri ühes kaugeimas paigas Uus-Meremaal, mille oleme valinud oma elukohaks ning kuhu satub üha enam turiste, sh ka eestlasi.

Meile saab hoogu anda läbi www.hooandja.ee

Karl Andreas on üks sadadest noortest muusikaõpilastest, kes tänu möödunud aastal alanud uute pillide aktsioonile «Igal lapsel oma pill» võib nüüd uhiuuel instrumendil harjutada ning esimest aastat ka Kose pasunakooris suurte meeste kõrval pillist õiged noodid kätte saada.

«Uus pill teeb poole madalamat häält,» kirjeldas 11-aastane Karl Andreas suurt ja läikivat tuubat paremini sülle kohendades.

Lapsi tuleb juurde

Samuti uhiuut instrumenti, althorni ehk altsarve hoiab orkestriproovis käes ka 9-aastane Martin Malk. Tema õpib muusikakooli eelkoolis pilli alles esimest aastat, kuigi tegelikult on noormees soovinud juba mõnda aega mõne pilliga lähemat tutvust teha. Õpetaja ja dirigent Roosa selgitas, et proovisid Martiniga erinevaid pille, kuni leidsid lõpuks altsarve. «Orkestris on tähtis koosmängimine ja hea kõla,» teab poiss.

Kallist ja korralikku, üle 3000 euro maksnud B-tuubat poleks ühel kohalikul pasunakooril ilma abita õnnestunud niipea saada. «Eelmised pillid olid mittehäälestuvad, klahvid ei käinud korralikult,» kirjeldas õpetaja ja pasunakoori dirigent Roosa. Uute pillide kohta jätkus tal aga vaid kiidusõnu: «Need on päris head pillid ja lastel läheb nendega mängimine ka paremini. Ja lapsi on juurde tulnud.»

Kosel tegutseb lausa kaks puhkpilliorkestri koosseisu, umbes 40 pillimehega. «Noorteorkestris käivad mõned täiskasvanud abiks ja tugevamad lapsed aitavad omakorda suuri,» kirjeldas dirigent. Tuleva suve noorte laulupeole suurde puhkpilliorkestritesse on Roosa üles andnud 12 oma mängijat.

Pillide muretsemise projekti, mis võeti ette Eesti sajanda sünnipäeva auks, toetab riik omalt poolt 1,3 miljoni euroga, mis jagatakse ära nelja aasta peale. Möödunud aastal osteti  259 pilli rohkem kui 260 000 euro eest, millest 200 000 tuli riigilt ning ülejäänu eraannetajatelt ja kohalikelt omavalitsustelt. Sel aastal annab riik omalt poolt 250 000 eurot ning kuni 2018. aastani see summa ka kasvab.

«Sel aastal proovime saada trummikomplekti ja kellamängu – mängijaid meil on,» avaldas Roosa seekordse soovi. Et lastel oleks kvaliteetsetel instrumentidel parem õppida ning pasunakoor kõlaks senisest ilusamalt.

Eesti sümfooniaorkestrite liidu poolt pillide jagamise komisjoni kuuluva Jüri-Ruut Kanguri sõnul on suure pilliprojekti üks olulisemaid mõtteid arendada just orkestrite tegevust. «Tahame muuta süsteemi, et lapsed õpiksid mitte ainult klaverit, viiulit, flööti või akordioni, vaid erinevaid pille, millega saab orkestrites mängida, ning oma oskusi kasutada ka pärast muusikakooli lõpetamist,» selgitas Kangur. «Orkestris peab olema kaks flööti ja neli metsasarve, aga meil on sageli vastupidi – lapsi peaks suunama õppima ka oboed, fagotti, vioolat, metsasarve, kontrabassi – erinevaid pille.» Selleks on vaja ka instrumente ja õpetajaid.

Kangur tõdes, et siin ongi abi vaja, sest väike muusikakool ei suuda ise näiteks 5000 eurot maksvat fagotti osta. Samas võiks seda pilli Kanguri sõnul igas maakonnas siiski õpetada. «Ja kui nelja aastaga saab tuhat sümfooniaorkestrites mängijat 300 või isegi 500 uut pilli, siis sellega saab juba midagi muuta,» arutles ta.

Viimasele noorte laulupeole jõudsid üle aastakümnete taas ka noorte puhkpilliorkestrid ning kokku oli neid 28, tuleva aasta suursündmusele on end registreerinud aga juba 32 orkestrit. «Viimase 10–15 aastaga on orkestritraditsioon taastunud, on loodud sümfonjett- ja keelpilliorkestreid, Viljandis on kümne aastaga üles ehitatud 75-liikmeline sümfooniaorkester,» kirjeldas Kangur.

Kuigi pillide loetelus, mida riik on valmis toetama, leidub ka klaverid, möödunud aastal ühegi klaveri ostu ei toetatud. Esiteks on need väga kallid – hinnad algavad kümnetest tuhandetest – ja teiseks ei kanna see kogu aktsiooni ideed arendada orkestrikultuuri. Mis ei tähenda, et keegi selle projekti raames ühtegi uut klaverit ei saa. Näiteks Keila muusikakool unistab lausa kontsertklaverist, et hea akustikaga saalis häid kontserte anda ning noortele muusikute konkursse korraldada. Klaveri puhul peab omaosalus olema lihtsalt märksa suurem kui teiste pillide ostul.

Kangur aga unistab, et Eestis tekiksid ka asutuste orkestrid, mis on levinud paljudes lääneriikides. Samas on sellised koorid ja rahvatantsurühmad meil juba üsna harilikud.

Kogukondade tugi

Ligi sajas Eesti muusikakoolis õpib üle 10 000 lapse, ja kui muusikakoolide liit kaks aastat tagasi uuris, kui palju uusi pille vaja oleks, saadi arvuks üle 2000. Heino Elleri muusikakooli direktor, muusikakoolide liidu juht Kadri Leivategija tõdes, et nüüd on juba selge, et instrumente vajatakse veelgi enam. «Esimesel aastal sooviti juba üle 800 pilli!» nimetas Leivategija.

Selge, et kõiki vanu pille nelja aastaga välja vahetada ei õnnestu. «Aga on tänuväärne, et selline fond on avatud,» rõõmustas Leivategija. Ta lisas, et kohalikud omavalitsused on palju teinud juba sellega, et on muusikaõpet oluliseks pidanud ning ka väikestes ja piiriäärsetes valdades kalleid muusikakoole hoidnud. Igal pool on ka vähem või rohkem pille muretsetud, kuid Leivategija sõnul pillipark paratamatult amortiseerub. «Eriti noorte puhul, kus pille antakse käest kätte, need paratamatult kuluvad, lähevad katki,» põhjendas ta.

Kogu pillide muretsemise aktsiooni vedav Allan Tamme tõi möödunud aastast näite, kuidas Lääne-Virumaa uued pillid osteti ühe eraannetaja, selle aasta algul traagilises õnnetuses hukkunud ettevõtja Mati Heinsare annetuse eest. «Ta palus oma 50. sünnipäeva puhul teha kingituse asemel annetuse pillide jaoks, pani ka ise raha juurde, kokku saadi üle 11 000 euro ning Lääne-Virumaal ei läinud suure pilliprojekti eelarvest midagi,» meenutas Tamme.

Möödunud aastal pidi omaosalus pillide soetamisel olema 10 protsenti, millega toetasid peamiselt kohalikud omavalitsused. Haapsalus, Hiiumaal ja Orissaares kaasati ka kogukondi, et instrumentide jaoks raha koguda. Haapsalus toimus akordionimuusika päev, kus linnatänavail mängisid Haapsalu muusikakooli vilistlased. Kärdla kohvikutepäeval oli pilliostu toetuseks avatud kohvik ning Orissaares korraldati heategevuskontsert, kus esines ka Jaan Tätte. «Neil oli vaja juurde tuhat eurot, aga kontsert oli nii edukas, et saadi kaks korda rohkem raha, et osta kontrabass ning rohkem kogutud raha eest osteti ka trummikomplekt ja basskõlaplaadid,» rääkis Tamme.

Sel aastal on pilliprojekti toetuseks avatud ka heategevuslik Hooandja lehekülg internetis. Sinna on praegu oma taotlused üles pannud neli muusikakooli: Pärnu-Jaagupi, Juuru, Westholmi ja Lihula muusikakoolid. «Loodame, et kogukondi õnnestub rohkem kaasata,» lausus Tamme.

Hea näide on Lihula muusikakool, kus hulk orkestripille on saadud Kaitseliidu abil. Suurest pilliprojektist taotleb Lihula muusikakool õppimiseks ning puhkpilliorkestris mängimiseks timpaneid (lihtsalt öeldes spetsiaalseid trumme). Praegu käivad Lihula noored timpanit harjutamas Tallinnas, Pärnus, Viljandis või Türil – kus vaba pill parasjagu olemas ning õpetajal ja orkestrijuhil Mati Põdral head sehvtid sees. Kuna Põdra koordineerib orkestrite tegevust ka Kaitseliidus, on Lihula noortel muusikutel olnud võimalik harjutada nii kaitseväeorkestri kui ka Kaitseliidu Pärnumaa orkestri timpanitel. Kui veab, saab pilli mõnelt orkestrilt ka nädalaks-paariks Lihulasse laenuks tuua.

«Nüüd on hetk, kui proovime timpani endale saada ja siis juba ise teisi koolitada,» unistas Lihulas peamiselt noortest koosneva puhkpilliorkestri viie aastaga koos käima saanud Põdra. Sel orkestril on tihe seos ka Kaitseliiduga – noored mängijad kuuluvad kodutütarde ja noorkotkaste organisatsiooni ning orkestriga käiakse nii riiklikel kui kohalikel Kaitseliidu üritustel mängimas.

«Löökpilliõpilasi on mul neli,» lisas Põdra kinnituseks, et timpanitel mängijatest puudust ei tule. Kui pilliprojektist sai Lihula muusikakool möödunud aastal akordioni, siis just sel nädalal esitlesid õpilased Kaitseliidu toel soetatud flööte, klarneteid, metsasarvi ja tromboone. «10 000 euro eest saime 13 pilli,» nimetas Põdra.

Projektijuht Tamme lisas, et sel aastal on pilliprojektiga liitunud ka lasteaiad. «Neile on vaja rütmi- ja löökpille, millest odavamad maksavad mõnikümmend eurot, aga oluline on, et laps puutuks võimalikult vara pillimänguga kokku,» põhjendas ta. Pillitoetuse küsimisel, mille tähtaeg on 8. aprill, ongi kõige aktiivsemad seni olnud lasteaiad.

Kui möödunud aastal pidi omaosalus katma 10 protsenti pilli hinnast, siis sel aastal on see tõstetud 20 protsendini. Iga muusikakool või orkester võib sel aastal esitada taotluse nelja pilli soetamiseks.

Igal lapsel oma pill

2015. aastal aktsiooni «Igal lapsel oma pill» raames jagatud pillid kokku

121 muusikakooli, orkestrit, erakooli, kultuuri- või noortekeskust ja üldhariduskooli (soovi avaldasid 175 asutust)

259 pilli (sooviti 861 pilli):

70 puhkpilli

56 klassikalist keelpilli

55 pärimusmuusikapilli

39 rütmimuusikapilli

Kes said 2015 kõige kallimaid pille?

Nõmme ja Viljandi muusikakool – fagotid, 4500 eurot üks

Tabasalu muusikakool – fagotiino, 4000 eurot

Keila, Kuressaare ja Tõrva muusikakool – baritonsaksofonid, 3800 eurot üks

Keila kultuurikeskus – tuuba, 3100 eurot

Elva muusikakool – Es-tuuba, 3100 eurot

Kose pasunakoor ja Pärnu noorte puhkpilliorkester  – B-tuubad, 3100 eurot üks

Kui suure summa eest saab pillitoetust?

Puupuhkpillid – 130 eurot (sopranplokkflööt) kuni 4000 eurot (baritonsaksofon)

Vaskpuhkpillid – 450 eurot (B-trompet) kuni 3600 eurot (B-tuuba)

Klassikalised löökpillid – 130 eurot (bongod ja kongad) kuni 3900 eurot (torukellad)

Klassikalised keelpillid – 250 eurot (väiksemad viiulid) kuni 2000 eurot (kontrabass)

Klahvpillid – 1100 eurot (akordion) kuni 10 000 eurot (tiibklaver, omaosalus vähemalt 50%)

Rütmimuusikapillid – 130 eurot (cajon) kuni 900 eurot (trummikomplekt)

Pärimusmuusikapillid – 80 eurot (ukuleele) kuni 3300 eurot (eesti lõõtspill)

Lastaedade pillid – 15 eurot (väikesed trummid, minimaalselt 7 tk) kuni 300 eurot (ksülofon ja metallofon)

Tõnu Kaljuste: pill õpetab, et ilma tööta ei saa midagi

«Igal lapsel oma pill» sai tegelikult alguse dirigent Tõnu Kaljuste ideest.

-Kui teil see mõte tuli, siis kindlasti oli ka unistus, mida see ettevõtmine võiks Eesti orkestri- ja üldse muusikakultuuri jaoks tähendada?

Esiteks tähendab see teadvustamist, et pill on selline sümbol. Muusiku jaoks on see vahend, aga lapse jaoks on see ka esimene asi, millega ta peab tegelema nii, et ta mõistab, et ilma tööta ei saa midagi. Hästi palju on tänapäeval asju, mida saab näpuga üle ekraani tõmmata ja napsti ongi sul kõik olemas.

Et luua midagi, peab käed mulda panema, ja instrument on see muld, milles taimeke, muusika, idanema hakkab. See kõik sõlmub inimese enda kätes. Kõige odavam pill on meie enda hääl, aga et pilt oleks mitmekesisem, on oluline ka pillidele tähelepanu juhtida. Teiselt poolt oli trööstitu see kvaliteet, mis meil on nõukogude pärandist lastele mõeldud pillidel olnud. Kui aga algusest peale saavad lapsed kätte halva kvaliteediga, inetu häälega pillid, siis hakkab inimene muusikat vihkama.

-Kui lastel on ilusama kõlaga pillid käes, kui tulebki rohkem lapsi pillimängu õppima, siis mis võiks olla suurem tulemus Eesti jaoks?

Ei pea alati muinasjutulist tulevikumaailma endale ette kujutama, piisab lihtsalt tingimuste ja eelduste loomisest. «Igal lapsel oma pill» on eeldus, et tagada rohkem võimalusi. Samas on igas asjas paradoksid. Ka need inimesed, kes võitlevad halbade oludega, jõuavad eesmärgini. Ühtepidi loome küll heade pillidega heaolu, teiselt poolt on kunstis raskuste ületamine igal juhul vajalik. Ka heade pillidega. Pillist endast ei piisa, ta ei mängi ise.

-Kas asi on läinud nii käima, nagu võis minna?

Ma arvan küll. Kui keegi ei pahanda ja õudseid artikleid ei ilmu, siis on asi normaalne, keegi pole kusagil midagi kõrvale pannud. Ja taolise asja puhul on raske midagi niisugust teha.

Allikas: Anneli Ammas/Postimees

Estonia’s Comprehensive Cemetery Refurbishment

Initially obtaining a registry of all known and documented cemeteries will be required. Divide the list to each city, town ,village ,and church. Select volunteers for each location. Install a volunteer leader for each location and organize teams that will together support each location. Create a central repository of all important data. Communicate a “call to action” from each location but have all information available via central database to interested viewers as many families live in diverse locations throughout Estonia and many outside of Estonia. Coordinate with Estonian firms that manufacture and carve new headstones, repair existing ones for discount pricing as the increase in business opportunity for them is an opportunity for all to team up to assure quality and pricing of new headstones are realized. Coordinate clean up teams at each location. Coordinate trash and debris removal. Finally, work to restore names and key information from each gravestone in each cemetery. Respecting those who have died and improving the quality of all cemeteries will be a gift that all can participate in giving and view the completion of this work for generations to come.” I offer my time and energy to lead this effort and call on EV100 to support and add this gift idea to our growing list. Additional specifics to my gift idea will be provided. I am passionate in making sure we invest time, energy and funding if necessary to assure those that made Estonia a great country are not forgotten. Parimate soovidega, Aavo Reinfeldt