Rubriik: Ühiskond ja kultuur

Baltic dance meeting “IndepenDance” will take place from September 20th until December 1st 2018 at scene for contemporary dance and visual arts “3.rd floor”, Göteborg. “IndepenDance” is dedicated to celebrate 100years independence of Baltic countries and is presenting contemporary dance artists from Baltics. 

Estonian team is presenting the Estonian Theatre Award 2017 dance production “CONNEXT” (co-operation work of Latvian and Estonian choreographers-dancers Laura Kvelstein and Ruta-Ronja Pakalne), co-operation project with Israeli choreographers and Estonian dancers from different dance-generations “GENERATIONS” (dancers Helen Reitsnik, Olga Privis, Simo Kruusement, Dmitri Kruus, Aneta Varts, Katre Sabbal, Allar Valge, directors Stav Marin and Neta Weiner) and art-research/dance-neurosience based dance production “TRISOLDE” (Tiina Ollesk, Simo Kruusement, Renee Nõmmik, Ilkka Kosunen, Hans-Günther Lock, Giovanni Albini).

People might have different views of freedom and independence – as a national concept, as an artistic expression, as a personal experience … but Culture and Art has always played an important role in this field. A Baltic Dance Festival in Göteborg is our way to commemorate these aspirations.

INDEPENDANCE PROGRAM:

#1 September 20-22, Andrius Pulkauninkais Company (LT), Laura Kvelstein-Ruta Ronja Pakalne Project (EST-LV)

#2 October 19-20, Aura Dance Theatre (LT), Olga Zitluhina DC (LV)

#3 November 16-17, AIROS Dance Theatre (LT)

#4 November 29- December 1, Fine5 Dance Theatre (EST)

Festival is organized by: 3.rd Floor (SWE) and Fine5 Dance Theatre (EST). Supported by: the Swedish Arts Council, Region Västra Götaland’s Cultural Affairs committee, Cultural Committee City of Göteborg, EV100 – Estonia 100, Lithuanian Council for Culture, Latvian Ministry of Culture. 

EV100 Kunst Raamatukokku projekti raames pakkusid rahvaraamatukogud üle Eesti 2018. aastal noortele kunstnikele võimalust eksponeerida oma kunstitöid raamatukogus. Nüüd kutsuvad raamatukogus juubeli puhul kõiki kohapeale kunsti tegema ja auhinnamängus osalema.

Kuulutame 13. detsembri #kunstraamatukokku päevaks ja kutsume raamatukokku kunsti tegema! 

Terve aasta jooksul on Eesti raamatukogude ühine ettevõtmine “Kunst raamatukokku” toonud iga maakonna suurematesse ja väiksematesse raamatukogudesse sadade noorte kunstnike loomingut. Nüüd, enne jõule ja uue aasta saabumist, on paras aeg minna raamatukokku ise kunsti tegema! 

Neljapäeval, 13. detsembril toimuvad paljudes raamatukogudes üle Eesti kunstitöötoad. Mine kohale, loo kunsti ning osale auhinnamängus! Kus ja mis toimub – uuri Facebooki ürituse kavast järele!

AUHINNAMÄNG – kogu meeldimisi ja võida raamat!

Osalemiseks:

• Postita 13. detsembril Facebooki või Instagrami pilt endast kunsti tegemas või pilt oma kunstiteosest.
• Lisa teemaviide #kunstraamatukokku
• Kogu meeldimisi ja südameid
• 25 enim reaktsioone saanud postituse tegijat saavad postiga otse koju kätte raamatu! 

Loo ja loe!

HARJU MAAKOND

Maardu Linna raamatukogu:
Meisterdamise tuba avatud päeva jooksul nii väikestele kui suurtele

Tallinnas Kadrioru raamatukogus:
Kuuse ehtimine kunsti ja omaloominguga terve päeva vältel

Tallinna Keskraamatukogu:
14.00 Origami töötuba

Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond (Liivalaia 40):
Ühisteose joonistamine terve päeva vältel 

Kadrioru raamatukogu:Lastele toimub sel päeval meisterdamisring, kus nad saavad kartulitrükitehnikas teha jõulukaardi.

Täiskasvanud saavad ehtida kuuske (sh, teha ise papist kuuske) paberist jõulukuulikestega, kuhu saavad kirjutada teistele lugejatele kas jõulusoovid või raamatu lugemissoovituse ja/või soovi puhul ka joonistada 

Kännukuke raamatukogu:15.00 Jõulukaartide “meisterdamine” – programmeerime interaktiivse jõulukaardi Scratch keskkonnas.

Terve päeva vältel on huvilisi ootamas joonistustarbed ning saab olla osa ühispildi loomisest

Männi raamatukogu:
Joonistamise tuba ootamas terve päeva jooksul, iga osalejat ootamas ka lutsukomm

Männiku raamatukogu:
Joonistusvahendid ootavad kõiki kunsti huvilisi terve päeva jooksul

Sääse raamatukogu:
15.00 Jõulukaartide meisterdamine – valmistame jõulukaarte kasutades vineerist tootmisjääke.

Pirita raamatukogu:
14.00 Jõulukaartide meisterdamine

Pääsküla raamatukogu
Terve päev kunstihuvilisi ootamas lumehelveste meisterdamise materjalid ja juhendid

HIIU MAAKOND

Hiiu Valla Raamatukogu
15.00-17.00 Klaasikunsti töötoad 14-26aastastele noortele

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
15.00-16.00 Polümeersavist pärlite meisterdamine

PÄRNU MAAKOND

Pärnu Keskraamatukogu
14.30 saavad noored kunstnikud Karukäpaklubis kauni jõulukaardi valmistada

RAPLA MAAKOND

Rapla Keskraamatukogu
14.00-17.00 Küünlakaardi meisterdamise töötuba väikestele ja suurtele

TARTU MAAKOND

Elva Linnaraamatukogu:
17.00 Lagle Nõu ja Saskia Leonovitš´i ühisnäituse avamine

Lähte Ühisraamatukogu
10-00-15.00 Kunstiteemaline tegevuspäev

VALGA MAAKOND:

Tsirguliina raamatukogu:
meisterdame jõulukaarte, kaunistame neid erinevalt (maalimine, kleepimine jms). Tegevus on kõigile avatud kogu päeva – materjalid on kohapeal olemas (ostetud projekti toetusena). Joonistame ka suure ühispildi.

VÕRU MAAKOND

Võrumaa Keskraamatukogu
Lasteosakond kutsub kogu päeva jooksul meisterdama jõuluehteid Vastseliina hooldekodule

August 3, Friday

11.00 Discussions.

Open microphone Venue: J. Hurda Hall, Estonian National Museum (ERM)

Opening words Iivi Zajedova Moderator, member of the Board of Estonian Cultural Society (EKSÜ), Czech-Estonian Club Representative of Tartu City Government

Tiit Rosenberg The Learned Estonian Society Tiina Kirss Senior Researcher of the Estonian Literary Museum

Rein Taagepera Emeritus Professor

Annely Reimaa Head of International Relations at the Ministry of Cultural Integration

Vera Oinets Leader of the Estonian community in Krasnoyarsk

Panel discussion with questions

14.30 Short presentations Recording of the history of societies

Presentation of books published by ÜEKN and EKSÜ

ESTO 2019

15.00 Workshop, optional: The recording of the history of cultural societies By Kärt Summatavet, Estonian Cultural Chamber Inter-society co-operation By Ants Johanson, Member of the Management Board of the EKSÜ Estonian societies around the world By Liina Miks, EKSÜ Exile as our own cultural heritage — how do we maintain it By Monika Tomingas, Media and Social Affairs Officer, Estonian Folklore Council Media and public activities of Estonian Societies By Katrin Uuspõld, journalist, Virumaa Teataja Society finance and business activities By Kadri Pau, Tartu Business Advisory Board Workshop The day ends at 17.00

Tartu August 4,

Saturday anniversary festival at the Estonian National Museum

11.00 Venue: Estonian National Museum, Lobby A

11.30 planting of an oak tree Introducing exhibitions: Exhibition „Kotkajärve Metasülikool — 50 Years Young”. Exhibition „Estonian Folk Clothes in London”.

Summaries of Discussions and presentations — from Iivi Zajedova.

12.00 Venue: Stage and garden of the Estonian National Museum Performances by foreign Estonian cultural societies’ singers, musicians and dancers The music by Ülle Kool (Estonian TEPPO accordion).

Tiina Konsen moderates: Estonian Folk costumes. Presentation of national costumes by Reet Piiri. Introducing the folk craft in an open master class.

Priit Moppel demonstrates how to make folk instruments. Malle Käos teaches the weaving of dress straps for folk costumes.

Anneli Vilbaste invites people to sing folk songs and play traditional games.

Handicraft sales and book presentation

Participants: Karelian Estonian Society, Estonian Language Protection Society, Society of Friends of the Estonian National Museum, Jakob Hurda’s Põlva National Education Society, Muuga Country Society EHA, Tallinn Võru Society and the Vanemuise Society). The day ends at 17.00.

August 5,

Sunday the festivals continue around Estonia In Muuga The Muuga Country Society Eha organizes in cooperation with St. Petersburg’s Estonian Cultural Society Narva-Jõesuu, the Narva-Jõesuu Estonian Society Kalju is organizing in cooperation with the Estonian Society Pääsuke From Belarus.

“Film püsib mõned nädalad veel kindlasti kinodes, et kõik, kes soovivad, näeksid filmi suurelt ekraanilt,” sõnasid filmi produtsendid Maie Rosmann-Lill ja Maario Masing.

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul pakub EV100 filmiprogramm uskumatuid elamusi nii noortele kui ka täiskasvanutele. „Juubeliaasta kinkis Eestile ka päris oma jõulufilmi. Eia seiklused Tondikakul on tõeliselt kaasahaaravad ja filmi teostus tipptasemel, mis on kinno toonud ka rekordilise arvu filmisõpru,“ lisas Rohumaa.

Koos filmi jõudmisega kinolinale ilmus müügile ka samanimeline lauamäng, mille esimene tiraaž müüdi läbi paari nädalaga. Suure nõudluse tõttu on nüüdseks valminud uus tiraaž, mis jõuab Apollo raamatupoodidesse juba täna.

“Mul on väga hea meel, et Tarmo Tuule ja Meelis Looveer on meie filmi põhjal loonud nii ilusa ja põneva lauamängu. Mängulaual on kasutatud Remo Savisaare võrratuid loodusfotosid ja kaadreid filmist ning mängijatel on võimalus valida, millist filmi tegelast nad soovivad kehastada. Eriti tore on see, et tegemist on koostöömänguga, kus ei mängita üksteise vastu, vaid kõigil osalejatel tuleb ühiselt välja mõelda strateegia, kuidas päästa mets. Meie peres on Eia lauamäng täielikuks hitiks kujunenud,” kommenteeris filmi režisöör Anu Aun.

Filmi peaosades astuvad üles enam kui kolme tuhande kandidaadi seast välja valitud 11-aastane Paula Rits ja 13-aastane Siim Oskar Ots. Laste kõrval teevad filmis rolle näitlejad Jaan Rekkor, vennad Märt Pius ja Priit Pius, Juhan Ulfsak, Tambet Tuisk, Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Anne Reemann, Tõnu Oja, Meelis Rämmeld, Maria Annus, Robert Annus ja teised. Oma näitlejadebüüdi teeb lauljatar Liis Lemsalu.

Filmi režissöör ja stsenarist on Anu Aun, produtsendid Maie Rosmann-Lill ja Maario Masing, operaator Heiko Sikka, loodusoperaator Ants Tammik, kunstnik Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Eve Gutmann-Valme, helilooja Sten Sheripov, helirežissöör Horret Kuus ja monteerija Margo Siimon.

„Eia jõulud Tondikakul“ tootjad on Luxfilm ja Kinosaurus Film. Filmi levitab kodumaal Estonian Theatrical Distribution OÜ ehk Hea Film. Filmi valmimist toetasid EV100, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liidu programm Creative Europe.

Film „Eia jõulud Tondikakul“ kuulub EV100 filmiprogrammi. Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari.

The personal and joint exhibitions of young artists in libraries included a variety of works by young people, from painting and ceramics to fashion and bookbinding, including works of art made from remains of repair works, watches and works of literary art.

‘The youth showed that art has no boundaries. Art is everywhere around us – just open your eyes, look and find it,’ said Mirjam Kaun, Coordinator of the ‘Arts into the Library’ initiative. As a good example, she highlighted the Viljandi Gümnaasium’s students travelling exhibition ‘The Quotes of Viljandi Painters’, which did not only travel in Viljandi County, but even crossed the country’s borders and reached the Plunge Library in Lithuania.

Mirjam Kaun, coordinator of the initiative, is delighted that libraries across Estonia came together for a common purpose and made a joint present for Estonia. ‘It was great to see how young artists took the first steps in advertising their art and saw their companions, other artists, from another point of view. Just like in the ‘Cinderella’ movie, every now and then a quiet youngster appeared with fascinating art, surprising both the ones close to them as well as the visitors,’ mentioned Kaun.

Thanks to the ‘Arts into the Library’ initiative, libraries were able to refresh their exhibition space with new rails, picture frames and display cases, giving them better opportunities to continue with art exhibitions in the future. In many places, libraries have already agreed with young artists that exhibitions will also be organised this year.

The ‘Arts into the Library’ (Kunst raamatukokku) initiative was part of the Estonia 100 programme.

Keda kiita leiva eest?

Kahel aastal rajasid vabatahtlikud 200 teraviljapeenart kingituseks endale ja Eestile. Teraviljapeenardest valmis näitus, mis on koolides kasutusel õppevahendina.

Suur tänu kõigepealt peenrategijatele, kes külvist lõikuseni kogusid tarkuseterakesi ning jagasid neid külastajatele.

Tänu Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajatele eesotsas Ilmar Tammega, kes valisid sordid, pakendasid ja jagasid seemned ning andsid soovitused kasvatamiseks.

100 teraviljapeenra näitust poleks sündinud, kui Airi Hallik-Konnula ja Urvaste Külade Selts poleks leidnud kunstnik Epp Margnat, kes kujundas lastesõbraliku ja hariva näituse, ja trükibürood Adexpert (tegevjuht Margita Kipasto), kus trükiti nägus näitus. Näitus valmis väga lühikese ajaga.

Nii kunstnik kui trükikoda tegid oma tööd rõõmuga. Aitäh!

Äripäeva põllumajandus.ee toimetaja Meelika Sander-Sõrmus avaldas selgesõnalise üleskutse ja edaspidi kirjeldusi peenrategemise käigust.

http://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/02/23/kingitus-eestile-100-teraviljapeenart-andsid-mitu-saaki

EV100 kingituste lehel aitas infot jagada EV 100. aastapäeva korraldustoimkonna konsultant Mari Valgepea.

Projekt „100 teraviljapeenart“ oli meedias üks enimkajastatud EV 100 kingitusest. Nii teles, raadios, suuremates kui ka väiksemates ajalehtedes oli ajakirjanikud asjatundlikud infovahendajad. Projekti juhtivaks meediapartneriks oli Äripäeva põllumajanduse teemaveeb www.pollumajandus.ee.

Asjatundlikud infovahendajad olid Kaja Kärner Vikerraadio saates „Aiatark“, Madis Ligi Kuku Raadio „Maatunnis“, Madli Leikop haridusportaalis koolielu.ee, Ingrid Sembach-Hõbemägi Kanal 2 saates „Aedniku ABC“, Riina Martinson ajalehes Maa Elu, Annika Poldre Õpetajate Lehes ja mitme maakonnalehe ajakirjanikud. Aitäh teile!

Ühtlasi andis algatus „100 teraviljapeenart“ häid kogemusi, kuidas kiiresti meedia kaudu viia sõnum sihtgrupini.

Eriline tänu maaülikoolile, maaeluministeeriumile ja põllumajandusuuringute keskusele, kes pidasid oluliseks tellida endale püsivaks väljapanekuks „100 teraviljapeenra“ näitused. Näituse oma valla koolidele tellisid ka endine Helme vald (vallavanem Tarmo Tamm). Kaks näitust tellisid abivallavanem Ene Saare erttepanekul Viljandi valla volikogu liikmed. Sama on jätkuvalt võimalik teha ka teiste omavalitsuste volikogude liikmetel.

Tänan ka haridus- ja teadusministrit Mailis Repsi, kes võttis vastu seemned oma perele teraviljapeenra külviks. Tänan riigikogu maaelukomisjoni esimeest Aivar Kokka, kes lubas näituse ka tulevaste maaelukomisjonide tarbeks tellida.

Tänu Eesti Rukki Seltsi presidendile Vahur Kukele, kes leidis 100 rukkipõllu kõrval tähelepanu ka väikestele teraviljapeenardele. Tänu seitsmele muuseumile, kes võtsid vaevaks oma külaliste jaoks külvata teraviljapeenrad. Tänu koolide ja lasteaedade õpetajatele, kes juhendasid peenrategemist ja tutvustasid näitust õpilastele. Tänan neid ürituste korraldajaid, kes soovisid eksponeerida peenranäitust.

Tänu kõigile, kellele meeldisid peenrad!

Elagu Eesti sordiaretajad!

Heino Laiapea
Algatuse „100 teraviljapeenart“ eestvedaja

“Eia jõulud Tondikakul” on seiklusrikas laste jõulufilm 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Kuigi filmi võtted paistavad tänast päeva arvesse võttes veel terve aasta kaugusel, on enne filmimist kavas hulk erinevaid ettevalmistusi. Sestap ongi alustatud võttekohtade otsinguga. “Hetkel otsime filmi ühte peamist tegevuspaika, mis kannab filmis Tondikaku nime,” selgitab filmi võttekohtade otsija Kalev Smidt. Talu esimeseks otsingualaks on valitud Otepää, Puka, Sangaste ja Valgjärve vallad.

“Tondikaku taluks otsime vanemat talukohta metsalagendikul või metsa serval, mis võiks ideaalis olla rehielamu või vana palkmaja tüüpi peahoonega ning selle ümber olevate sama tüüpi kõrvalhoonetega. Hooned ei pea olema säilinud ilmtingimata autentsel kujul ning võivad olla väliselt renoveeritud. Peamaja katus võiks olla mitte eterniidist. Taluhoovile võiks ka jääda väike tiik koos saunaga. Samas mõistame, et ideaali leida on keeruline ning filmi jaoks on meil võimalus oma talukohta kombineerida (saun ja tiik ühes kohas, peamaja teises kohas),” tutvustab Kalev Smidt plaane.

Siseosas võiks talu olla säilinud ehk enam esialgsel kujul. Eriti soovitakse näha endisaegseid puitaknaid. Oluline on ka see, et maja siseosa ei pea asuma samas kohas, kus välisosa. Talu nii väli- kui siseosa kirjeldavad referentspildid, mis kirjeldavad võimalike otsitavate variantide meeleolu ja üldist väljanägemist, leiab siit.

Filmitegijad on tänulikud iga vihje ja väikese abi eest, mis võivad neid otsitavale lähemale viia. Ühendust saab võtta nii e-posti vahendusel (kalevsmidt@gmail.com) kui telefonitsi (53 414 787).

Allikas: maakodu.delfi.ee 

По словам руководителя организационной команды ЭР100 Яануса Рохумаа, фестиваль Baltic Sun станет одним из самых ярких музыкальных событий юбилейного лета. «Для того чтобы насладиться юбилейным летом, в программе ЭР100 можно найти мероприятия, которые проходят по всей Эстонии. Впервые проходящий международный музыкальный фестиваль дает идеальную возможность заново открыть для себя Нарву под музыкальное сопровождение известных артистов и под яркую городскую программу», – добавил Рохумаа.

«Цель фестиваля Baltic Sun состоит в том, чтобы создать в середине короткого эстонского лета четыре веселых дня, наполненных солнечной музыкой и эмоциями, а также в том, чтобы собрать народ со всех концов света. «Балтийское солнце» это фестиваль музыки и радости, на который приглашаются все, кто любят хорошую музыку, северное лето и настоящее веселье», – сказал главный организатор фестиваля Олег Писаренко и добавил, что первый Baltic Sun является подарком на 100 юбилей Эстонии и пройдет в рамках празднования ЭР100.

Вечером 18 июля в Нарвской крепости пройдет концерт, открывающий фестиваль Baltic Sun, художественным руководителем первой части которого является всемирно известный дирижер Кристьян Ярви. В первой части гала-концерта выступят Noëp, Erki Pärnoja, струнный квартет Prezioso и Sander Mölder. Во второй части на сцену выйдет легендарная Анне Вески.

В следующие дни выступят Александр Рыбак из Норвегии, Миколас Йозеф из Чехии, Astro’n’out из Латвии, Майа Хирасава из Швеции, Эрья Люутинен из Финляндии, Bravo и The Crossroadz из России, Daddy Was A Milkman и Justinas Jarutis из Литвы, Getter Jaani, Liis Lemsalu, Vaiko Eplik & Eliit, Radar & Koit Toome, а также Curly Strings из Эстонии.  На протяжении всего фестиваля на улицах Нарвы, на променаде и в парках пройдет много всего захватывающего: от выставок до танцевальных выступлений, от поп-ап кафе до детских уголков.

Во время Baltic Sun можно будет прокатиться на эксклюзивной «джаз-яхте», на борту которой выступит первое в Эстонии джипси-джазовое трио Titoks (19 и 20 июля), а также Сусанна Александра и Хольгер Марьямаа (21 июля). Роскошно оборудованное судно, которое будет курсировать между Нарвой и прибрежным Нарва-Йыэсуу, ранее принадлежало «французскому Элвису Пресли», то есть Джонни Холлидею, а на борту этой VIP-яхты во время Каннского кинофестиваля веселились кинозвезды во главе с Джонни Деппом, который организовал на яхте афтерпати «Пиратов Карибского моря».

Больше информации о фестивале Вы найдете на домашней странице: www.balticsun.ee

Eesti viipekeelne „Lotte ja kadunud lohed“ sündis stuudio Eesti Joonisfilmi, mittetulundusühing Kameeleoni ning Eesti Kurtide Liidu koostöös.

„Selle esilinastusega soovime teadvustada viipekeelse tõlke vajadusest ja võimalikkusest lastesaadetes, samuti soovime juhtida tähelepanu kitsaskohtadele kuulmispuudega laste ligipääsetavusele eesti lastesaadetele ning selliste lastesaadete viipekeelde tõlkimise rahastuse puudumisele,“ sõnas filmi viipekeelde tõlkinud Aivo Erm.

Riigikantselei EV100 programmi juhi Maarja-Liisa Soe sõnul on Lotte film esimene EV100 filmiprogrammi teos, mis on saanud viipekeelse tõlke. „Mul on siiralt hea meel, et Lotte seiklused toovad nüüd veelgi suuremale seltskonnale rõõmu. Lotte tegijate otsus film ka viipekeelde tõlkida on suurepärane eeskuju kõigile Eesti filmitegijatele,“ märkis ta.

Filmi viipekeelse variandi tegemisel olid suureks abiks tõlke operaator ja monteerija Kert Kalvik ning viipekeele korrektor Viktoria Kroitor-Erm.

EV100 filmiprogrammi kuuluv „Lotte ja kadunud lohed“ esilinastus Eestis 4. jaanuaril 2019 ning on kogunud kahe esimese nädalaga 45 946 vaatajat.

Kogupere animaseikluses „Lotte ja kadunud lohed“ saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.

„Lotte ja kadunud lohed“ režissöörid on Janno Põldma ja Heiki Ernits. Stsenaariumi kirjutasid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk. Filmi muusika kirjutas Sven Grünberg. Filmi produtsendid on Kalev Tamm Eesti Joonisfilmist ja Vilnis Kalnaellis Rija Filmsist.

EV100 filmiprogrammi ainus animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ valmis Eesti Joonisfilmi ja Läti stuudio Rija Films koostöös. Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Läti Rahvuslik Filmikeskus, Loov Euroopa MEDIA programm, Helio ja Eesti Rahvusringhääling.

Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, üks täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari. Loe lähemalt EV100 filmiprogrammi kohta SIIT.

Filmi levitab Eestis: Estonian Theatrical Distribution OÜ ehk Hea Film

Tagasi Kooli kingib Eestile 2017/18. õppeaastal 100 e-külalistundi. Projektiga innustame kooliõpilasi mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, unistama ja andma ideid Eesti elu paremaks loomisel.

E-külalistund on üsna tavapärane koolitund selle erinevusega, et tunnis saavad osaleda kõik – õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja kõik teised huvilised. Nimelt toimub 45 minutiline koolitund kahes osas: 15-20 minutit on virtuaalse klassiruumi ees külalisõpetaja ja seda YouTube’i otseülekande vahendusel. 25-30 minutit tegelevad õpilased koos õpetajaga teemaga edasi, selleks pakume neile lisamaterjalid ja meetodisoovitused. Kingitusest võid lähemalt lugeda siit lehelt.

Just külalisõpetajate põnevatest, inspireerivatest ja harivatest otseülekannetest saamegi korraga osa kõikjal üle Eesti. Selleks tasub jälgida siin toodud tunniplaani ja tundide aegu ning otsida sündmuste alt üles õige tund. Kõik e-külalistunnid salvestatakse videotena ja jäävad õpetajatele, õpilastele ja kõigile huvilistele kättesaadavaks ka edaspidi. Õpetajad leiavad tunnimaterjalid Tagasi Kooli kodulehelt.

Oma klassi saab e-külalistundidesse registreerida siin. 

Miks Tagasi Kooli seda teeb? Peame oluliseks, et õpilased saaksid mõtestada Eestiga seotud teemasid ja rääkida neis kaasa. Seesuguses formaadis külalistunde korraldab Tagasi Kooli esimest korda ja maailmas pole meile teadaolevalt eelpoolkirjeldatud formaadis e-külalistunde tehtud. Toetame projektiga Eesti e-riigi arengut ja kuvandit ning soovime toetada õpilaste ja õpetajate IT-oskuste arengut, mõtestame Eestist uudsel viisil ja kaasame suure osa õpilastest ja õpetajatest. Suured tänusõnad lähevad ka e-külalistundide toetajatele, kelle toel saame õpetajate ja õpilasteni viia inspireerivad külalisõpetajad ning mitmekesised õppematerjalid. Aitäh, EV100, Swedbank, Overall Eesti ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

7. – 9. veebruar: ERILINE EESTI

Õpetajad ja õpilased saavad tundidesse registreerida siin. 

Kõik huvilised saavad tunde jälgida ka otse Tagasi Kooli youtube’i kontolt, kuhu tund ilmub ülekande alguses. Tagasi Kooli kanali tellijad saavad otseülekandest teavituse e-kirjana. 

07.02.

9:00, #052 Põhja-Tallinn: Meie eriline keel muusikas 1.-6. klass

10:00, #053 Rasmus Puur: Minu eriline kõne Eestile 1.-3. klass

11:00, #054 Marju Kõivupuu: Minu eriline Eesti – kes on eestlane? 4.-6. klass

12:00, #055 Kaarel Tarand: Meie eriline Eesti lipp 7.-9. klass

13:00, #056 Robert Kitt: Meie Eesti eriline tulevik 10.-12. klass

08.02.

9:00, #057 Karl Vilhelm Valter: Minu wifit täis metsadega Eesti 1.-3. klass

10:00, #058 Meelika Hirmo: Minu eriline Eesti – maailmakoristuse sünnipaik 4.-6. klass

11:00, #059 Tund toimub inglise keeles. Louis Zezeran: Minu eriline võimaluste Eesti 7.-9. klass

12:00, #060 Jüri Kuuskemaa: Minu erilise Eesti vanalinn 7.-12. klass

13:00, #061 Marju Lauristin: Minu eriline Eesti võrdluses teiste riikidega 10.-12. klass

09.02. 

9:00, #062 Minu eriline Eesti 1.-6. klass

10:00, #063 Agne Kuimet: Minu eriline Eesti – kestlik areng 7.-9. klass

11:00, #064 Liisi Vähi: Minu erilise Eesti linnaruum – meie ühine elutuba? 10.-12. klass

12:00, #065 Maarja-Leena Saar ja Teele Pehk: Meie eriline koosloomeline Eesti 10.-12. klass