Rubriik: Ühiskond ja kultuur

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul rändab läbi Eesti fotonäitus, mis kajastab erilisi hetki kaheteistkümnelt koolinoorte laulupeolt. Fotonäituse eesmärk on elustada mälestusi möödunud laulupidude ülevatest hetkedest. Näituse iga stend kajastab üht toimunud koolinoorte laulupidu.

Idee autorid ja näituse kuraatorid: Kaire-Lea Pihlap ja Ahti Tubin
Näituse kujundaja: Tarmo Teder
Toimetaja: Sirje Pärismaa

Näituse toimumisajad

• 30. juuni – 2. juuli 2017: Tallinna lauluväljakul
• 4. juuli – 30. september 2017: Tartu Laulupeomuuseumis
• 6. oktoober – 20. oktoober 2017: Tartu Descartes’i koolis
• 21. oktoober – 10. november 2017: Tartu Variku koolis
• 11. november – 24. november 2017: Tartu Mart Reiniku koolis
• 25. november –  8. detsember 2017: Tartu Tamme Kool
• 9. detsember 2017 –  7. jaanuar 2018: Tartu Karlova Kool
• 8. jaanuar – 19. jaanuar 2018: Tartu Tamme Gümnaasium
• 20. jaanuar – 2. veebruar 2018 : Tartu Forseliuse Kool
• 3. veebruar – 16. veebruar 2018: Tartu Aleksander Puškini Kool
• 17. veebruar – 9. märts 2018: Tartu Raatuse Kool
• 10. märts – 23. märts 2018: Miina Härma Gümnaasium
• 24. märts – 9. aprill 2018: Tartu Hansa Kool
• 10. aprill – 2. mai 2018: Tartu Kivilinna Kool
• 3. mai – 18. mai 2018: Tartu Jaan Poska Gümnaasium
• 19. mai – 1. juuni 2018: Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Näitust saab kutsuda külla!

Kui oled huvitatud näitusest oma kodukohas, võta meiega ühendust, kirjutades soovist: info@sinum.ee. Lepime kokku, kuidas näitus Sinuni jõuab.

Fotode annetajad:

• Eesti Rahvusringhääling
• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
• SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
• Võrumaa Muuseum
• Tartu Linnamuuseum
• Tartu Laulupeomuuseum
• Eesti Rahva Muuseum
• Menu Kirjastus
• Tiia Vahi
• Ants Liigus

Heategijad:

• Hele-Riin Mällo
• Teisi Tubin
• Marger Raudnagel
• Margus Lehtla
• Sirje Jõesaar
• Eve Krillo
• Kadri Kanter
• Einike Soosaar
• Kadri Valner
• Kaie Tanner
• Sten Weidebaum
• Margot Holst
• Kristiina Tael
• Roland Mällo
• Põltsamaa Felix AS

​Fototrükiga pani õla alla:

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks koostatud 18. Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus “Juubelikevad 2018” koondas üle 100 Eesti kunstniku. Juubeliaasta raames välja eripreemia, mille laureaadi määras publik. 5000 euro suurune eripreemia anti Tallinn Art Week raames pidulikult üle Toomas Kuusingule linoollõike “Vaesed inimesed külmetavad puu otsas”.

Eesti Kunstnike Liidu 75. ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud näitusega “Juubelikevad 2018” kaasnes tänavu esmakordselt publikupreemia, mille on välja pannud kunstikollektsionäärid ja –toetajad Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm.

“Publikupreemia väljaandmisega näitusel “Juubelikevad 20182 oleme inimesed kunstile veelgi lähemale toonud. Loodan, et iga vaataja leidis endale näitust külastades ja hääletades vähemalt ühe uue lemmiku, kelle edasisel loometegevusel pilk peal hoida,” märkis üks eripreemia toetajatest Tiit Pruuli. 

Kunstihoone juhi Taaniel Raudsepa sõnul oli konkurents publikuauhinnale tihe. “Noar.eu keskkonnas ning Kunstihoones koha peal tegid oma valiku 6657 kunstihuvilist. Interneti ja traditsioonilisel hääletusel osales hääletajaid umbes võrdselt. Esikümnesse mahtusid oma töödega veel ka sellised autorid nagu Evi Gailit, Henri Hütt, Kristi Kongi, Laurentsius, Jonhannes Luik, Robin Nõgisto, Tarmo Roosimölder Jane Remm ning Vjatseslav Semerikov.
Usun, et autor võlus vaatajat oma meisterliku tehnikaga, mis on kombineeritud just talle omase huumoriga,” avaldas Raudsepp.

Näitus Tallinna Kunstihoones jääb avatuks pühapäevani.

Auhinnatseremoonial toimus ühtlasi aastanäituse kataloogi „EKL 18. aastanäitus. Juubelikevad 2018“ esitlus. Kataloog sisaldab näituse saateteksti, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja ja aastanäitusel eksponeeritud teoste reproduktsioone. 120-leheküljeline kataloog on värvitrükis ning eesti- ja ingliskeelne. Kataloogi koostaja ja toimetaja on Elin Kard, kujundaja Maris Lindoja. Kataloogi tõlked Juta Ristsoo, trükitud trükikojas Printon. Kataloogi väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Suur aastanäitus „Juubelikevad 2018“ tõi tänavu publikuni 107 valitud kunstniku 2017. ja 2018. aastal valminud maalid, graafika, skulptuurid, installatsioonid ning foto- ja digitaalprindi tööd.

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.

Tallinn Art Week on 2016. aastal alguse saanud festival, mille eesmärgiks on kaasaegse kunsti toomine inimesteni. Üritust korraldab NOAR.eu Eesti Kaasaegse Kunsti Keskkond, mis pakub ühtset platvormi Eesti ja Baltikumi kaasaegse kunsti paremikule, koondades endas ca 2000 teost enam kui 200 erinevalt kunstnikult.

Vaata ka:

«Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on meie kõigi pidu ja seepärast võiks see jõuda maa igasse nurka ja kogukonda,» rääkis EV100 korraldustoimkonna suursündmuste juht Margus Kasterpalu.

«Kutsume üles Eesti maa- ja linnakogukondasid leidma juubeliperioodil hetke, kus saaks ka isekeskis meie sünnipäeva tähistada.» 

«EV100 igas külas» projektijuhi Merle Jantsoni sõnul on juba praegu programmis osalemisest teada andnud ligi 100 kogukonda.

«Praegu ongi õige aeg oma kogukonnas läbi mõelda, kuidas Eesti sünnipäeva meeldejäävalt tähistada,» selgitas Jantson. 

Enim programmis osalejaid on praeguse seisuga Saare- ja Harjumaal (12) ning Pärnu-, Järva- ja Valgamaal (8).

Merle Jantsoni sõnul lisandub programmi külasid ja kogukondasid iga päevaga. 

Täiendatud:

Sündmuste sarja avab president Kersti Kaljulaid. Ühiselt istutatakse 20 pärnapuud, millele järgnevad presidendi kõne, kontsertetendus ning simman koos ansambliga Untsakad.

Pärnasalu istutavad president, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, Viljandi maavanem Erich Palm, Kodukandi juht Krista Habakukk, väliskülaliste ning võõrustava Vana-Võidu esindaja.

Kell 19 peab president kõne maapäevalistele ja avab «EV100 igas külas» kontsertetenduse, mis annab ülevaate EV100 sünnipäevakingitustest ja pidudest. Üks kogukond igast maakonnast on selle tarvis teinud tutvustava video – täpselt sellise, mis nägu ja tegu on nende küla, milline saab olema nende EV100. Suurel ekraanil näidatavate lugudega vaheldumisi astuvad üles lauljad, tantsijad ja pillimehed. Ka nemad on kokku tulnud Eesti maakondadest, ka neil on EV100 jaoks oma lugu ja tegemised.

Vana-Võidus toimuv Maapäev on Kodukandi tähtsündmus, mis leiab aset üle aasta. Esimest korda on ligikaudu 400 maapäevalise võõrustajaks Viljandimaa. Maapäeva eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.

Toimuvad teemakojad ja debatt, pühapäeval annavad maapäevalised peaministrile ja maaeluministrile üle XII Maapäeva manifesti.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Ettevalmistuste kohta leiab lisainfot www.ev100.ee.   

Teate edastas:  Kristo Mäe EV100 kommunikatsiooninõunik  tel 693 5593, 5558 8166

e-post: kristo.mae@riigikantselei.ee

The joint gift “An Instrument for Every Child” was fuelled by the dream that every child in Estonia should have an opportunity to learn a musical instrument. 

Take a look at the 2015-18 results’ protocols here.

It is difficult to overestimate the importance of playing an instrument; it has a significant role in children’s emotional education, in shaping their aesthetic taste and developing creativity. The mapping of the instrument collections of musical education institutions revealed a great need for new instruments. Many of the instruments that are actively used in educational institutions have been damaged by wear and tear, and the study of some instrument types has been neglected due to the unavailability of instruments. The aim of the joint gift “An Instrument for Every Child” is to upgrade, in cooperation with the private sector, the instrument collections of the institutions that offer musical education to children and young people.

The target group of the joint gift includes any institutions offering musical education, such as traditional music schools and youth orchestras, as well as youth centres, culture centres and music groups in general education schools. There are no limitations in terms of musical styles. The joint gift enables musical and hobby education institutions to apply for funding of the purchase of musical instruments. All acquired instruments will remain in shared use in the particular group.

Initiators of the gift program

Implementation of the gift program is overseen by the following representative organisations of musical education:

• Estonian Union of Music Schools;
• Estonian Wind Music Society;
• Estonian Symphony Orchestras Association;
• Estonian Rhythmic Music Education Union;
• Estonian Traditional Music Centre.

We encourage local businesses and communities to contribute to the gift program by supporting the fundraising initiative for buying musical instruments in their local area. 

We thank all kind supporters of the initiative!

• Mati Heinsar (im memoriam)
• AS Toode
• MR Stuudio
• SA Lauluväljak

 

Partners:

For any inquieries please contact:Allan Tamme“An Instrument for Every Child” Project Manager+372 5668 0200

pilliprojekt@gmail.com

“Suur rõõm on just juubeliaastal üle 4000 koorilaulja Eestisse külla kutsuda,” sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Soe sõnul ei tule lauluseltskond tühjade kätega.  “Kingitusena Eestile toimub 3. augustil Tallinna Lauluväljakul kooripidu “Palju õnne, Eesti!”, märkis ta.

Festivali programmis on kokku üle 100 kontserdi ning esitamisele tuleb 12 uudisteost.

Festivali eesmärk on peakorraldaja Kaie Tanneri sõnul kinnitada Eesti tugevat positsiooni maailma koorimuusika kaardil.

“Tallinnasse tulevad rahvusvahelised promootorid ja kontserdikorraldajad, kellele saame näidata meie kõrgel tasemel dirigentide ja kooride tööd ning heliloojate loomingut, tutvustada siinseid muusika salvestamise, koorilaagrite ja kontsertide korraldamise võimalusi,” märkis Tanner.

Europa Cantat 2018 toimub 27. juulist 5. augustini Tallinnas ning kannab pealkirja “Miljon viisi laulmiseks”. Esinejate seas on paljude teiste hulgas näiteks jazz-koor Vocal Line (Taani), Sise-Mongoolia noortekoor, Hong Kongi lastekoor. Ning muidugi ei puudu lavalt meie enda esinduskollektiivid: Estonian Voices, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor ning Vox Clamantis.

Festivali sõnum “Miljon viisi laulmiseks” viitab korraldajate sõnul ka muusika uuematele väljendusvahenditeke ning võimalusele luua seoseid teiste kunstivormidega.

Hariva suunaga festival väldib seetõttu ka teadlikult kooridevahelist võistlemist. Programmi kuuluvad hoopis õpitoad, enam kui 100 kontserti nii kontserdisaalides kui ka linnaruumis. Toimub ridamisi esiettekanded, eraldi on kavas ka dirigentide ja heliloojate programm ning noorte kultuurikorraldajate õppeprogramm. Teoks saavad Music Expo, rahvusvaheliste ja muusikaorganisatsioonide kohtumised. Tseremoniaalselt antakse üle ka Euroopa kooriloomingu auhind.

Festivali tipphetked:

• 28. juuli kell 20 – Europa Cantat 2018 avakontsert Tallinnas, Vabaduse väljakul (tasuta);
• 29. juulil kell 20 – Alexela kontserdisaalis kontsert “Eestimaa atmosfäärid”;
• 30. juulil kell 19.30 –  Tallinna vanalinna hoovides KooriÖÖ (tasuta);
• 31. juulil kell 22 –  Alexela kontserdimajas The Swinglesi kontsert;
• 1. augustil kell 20 – Kultuurikatlas Promenaadikontsert;
• 3. augustil kell 19 – Tallinna lauluväljakul kontsert “Palju õnne, Eesti!” (tasuta);
• 4. augustil kell 20 –  300 laulja ja ERSO esituses ning Tõnu Kaljuste dirigieerimisel kõlab Kaarli Kirikus Arvo Pärdi “Te Deum”;

Festivali raames tulevad esiettekandele 12 teost, teiste hulgas   Galina Grigorjeva “Alliluja” (segakoorile) ja Tõnu Kõrvitsa “Windy Nights” (neidudekoorile).  

Festivali täisprogrammi leiad SIIT. 

Piletid saab Piletilevist.

The Estonian Children’s Literature Centre and the Ministry of Culture have a lovely custom of presenting all newborns with the book ‘Tiny tree’ (‘Pisike puu’ in Estonian). In 2018, on the initiative of the organisers of the Estonian centenary celebrations, every child born to an Estonian citizen abroad and added to the Estonian population register will also be gifted the book.    

The title of the book ‘Tiny tree’ derives from a poem of the same name by poet Ott Arder and is also included in the book. The collection contains poems and stories selected from the works of renowned and beloved authors of children’s literature. The book includes beloved old stories that many generations have grown up with some brand new tales, as well as some fairy tales and poems for children that are linked together by the wonderful illustrations of artist Catherine Zarip. The idea behind the collection is to present a varied selection that would address everyone – those reading the book to a child, the little ones who are listening, and every young reader.   The presentation of the book is combined with formal events organised by Estonian local governments to welcome the newborns and congratulate the new parents. Parents who are unable to participate in the festive event can collect their child’s gift from their local library. The book can be collected abroad at Estonian Representations. The Estonian Ministry of Foreign Affairs is helping with the distribution of books.   

See the list of Estonian Representations.

 

Read more about the book from here (in Estonian).

 

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on fookus kohalikel maitsetel. Tänavatoitlustajad pakuvad menüüs välja oma fantaasia järgi loodud Eesti peotoitu. Oma valiku kokkade pakutust saavad mõlemas linnas teha ka külastajad, lemmikud valitakse veebihääletusel.

Menüü on mõistagi viimase hetkeni saladuses, ent aimu võib saada festivali koduleheküljelt.

Tallinna Tänavatoidufestivalil osaleb enam kui 70 toiduautot, tänavarestorani ja pop-up kohvikut. Tartus on osalejaid üle 40. Mõlemasse linna on oodata ka väliskülalisi: toidupakkujad tuleb nii Soomest, Lätist kui ka Leedust.

Juubel ja uued maitsed

Aastaid tänavatoidu suunanäitajana toimunud Tallinna Tänavatoidufestival pakub Eesti juubeli puhul rohkelt erinevaid kalaroogi. Festivali korraldava Telliskivi Loomelinnaku juht Jaanus Juss teab aga, et sel korral tuleb nii mõnigi maiuspala pakkumisele esmakordselt. «Näiteks pakutakse esmakordselt Hawaii päritolu poke kausse, 3D prinditud toitu ning külla saabub tippkokk Soomest, kes pakub putukatest tehtud toite,» avaldas Juss.

Korraldajate sõnul jätkab tänavatoidufestival samm-sammult keskkonnasõbralikumaks muutumist. «Meile teadaolevalt on esimest korda Eestis toimuval suurüritusel kohal keskkonnateadlikust suurendaval eesmärgil puhta keskkonna saadikud, kes annavad külastajatele sõbralikku nõu, kuidas festivali nautimise käigus tekkinud jäätmed õigesse prügikasti sorteerida,» märkis Juss.

Mis on TaDaa! 

Tegu on Eesti suurima tänavaartistide festivaliga, kus kahel päeval esinevad kümned artistid kokku ligi 40-tunnise programmiga. Festival on rahvusvaheline, tuues juubeliaastal Eestisse kaasahaaravad tänavamuusikud, teatri, tantsu, tsirkuse, tuleetendused, mustkunsti ning akrobaatilised etteasted.

Tänavatoidufestivali ja TaDaa! festivali KAVA:

KOHT: Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus.

SISSEPÄÄS: kogu festivalialale 1€, eelkooliealised tasuta.

Festivali lahtioleku AJAD:

• 9. juunil kell 11-19 
• 10. juunil kell 11-18

KOHT: Tartu Aparaaditehases ja Kastani tänaval.

SISSEPÄÄS: Tartus on festivalidele sissepääs prii.

Festivali lahtiolekuajad:

• 16. juunil kell 12-20
• 17. juunil kell 12-18

Hagudi 100 sõbra pidu on väike kingitus Eesti Vabariigile. Näitame, et meil on aktiivne kogukond, kus on vähemalt 100 aktiivset ja külaelust osa võtvat elanikku.

Hagudi 100 sõbra pidu toimub sõbrapäevakuul, veebruaris, Hagudi huvikeskuses. Oleme mõelnud Eesti vabariigi 100. sünnipäevale ja tahame näidata, et meie Hagudi kogukond on külaelust hooliv ja aktiivne. Õhtu jooksul astuvad üles kohalikud esinejad ja külalised, meeleolu loob ansambel.

Põhiline tähelepanu on suunatud kohaliku elukeskkonna parandamisele: uued ideed ja vanad head traditsioonid – kuidas neid põimida ning suurendada omaalgatuslikkust kogukonnas.

Hagudi Hakkajad on registreeritud MTÜ-de registris 19.09.2005.a. MTÜ sai alguse pereklubist Hagudi Hakkajad, mis tegutseb alates 2003 aastast. MTÜ Hagudi Hakkajad põhiliseks eesmärkideks on: • Korraldada sportlik- kultuurilisi üritusi ja edendada külaliikumist Hagudi piirkonnas • Elanikkonna vaba aja mitmekülgne sisustamine • Toetada igati kohaliku piirkonna arengut ja abistada avalike ürituste läbiviimist • Omaalgatuslike projektide toetamine, arendamine ja elluviimine Hagudi pereklubi käis koos kuni aastani 2009, korraldati tantsuõhtuid ning kuulati oma ala spetsialistide õpetlikke loenguid. Samuti toimusid jõuluüritused lastele ja peredele ning suvised väljasõidud erinevatesse Eesti piirkondadesse. MTÜ Hagudi Hakkajad liikmete arve on 2 asutajaliiget, pereklubisse kuulub üle 30 liikme. 2013 aastal aitasime korraldada Hagudi Lasteaiale korjandust, mille tulemusena soetati juurde uusi mänguasju. Samuti parandasime Skatepargi minirampi, koos Rapla Vallavalitsusega. 2014 aastal aitasime Raplamaa Külade Liidul korraldata tunnustusüritust, „ Raplamaa Külade Liit 20“. 2017 aastal aprillikuus viidi MTÜ Hagudi Hakkajad eestvedamisel läbi heategevusüritus „ Hagudist tõusevad tähed“ , heategevusürituse tuludega ning Hooandja toetusega toetati Hagudi Hariduskeskuse ette aia ehitamist ja laste mänguväljaku rajamist. MTÜ Hagudi Hakkajad on saanud teotust erinevatest fondidest: • 2005 aastal rajati Hagudi alevikku kortermajade juurde „ Puhke ja mänguplats“ , toetust saadi Kohaliku Omaalgatuse Programmist. • 2007 aastal rajasime Hagudi Hariduskeskuse kõrvale „ Skatepargi minirambi“, toetust saime Eesti Maaelu Arengukava meetmest 3.2. ja Rapla Vallavalitsusest. • 2009 aastal soetasime Hagudisse Hariduskeskuse ruumidesse „ Kõrgkuumusahju savi – ja klaasi põletamiseks“, toetust saime Eesti Maaelu Arengukava meetmest 3.2. ja Rapla Vallavalitsuselt. • 2010 aastal viidi läbi „Hagudi Autovaba päev“, toetust saadi Kohaliku Omaalgatuse Programmist. • 2010 aastal korraldati Hagudis Folklooripäevad ja remonditi kandleid, toetust saadi Eesti Maaelu arengukava meetmest 3.2. • 2012 aastal viidi läbi „ Noore Pere Säästukool“ koos OÜ Koolitaja-ga, toetust saadi Raplamaa Leader programmist ja Rapla Vallavalitsuselt. • Viidi läbi annetuste kogumine lapsevanemate hulgas Hagudi lasteaiale uute mänguasjade soetamiseks, soetati 312,00 eurot väärtuses uusi mänguasju. • 2013a. Korrastati Skatepargi minirampi Rapla vallavalitsuse poolt antud toetusega 152,00 euro väärtuses. • 2014 aastal aidati korraldada Rapla Külade Liidu tunnustusüritust. • 2015 aastal toimus ” Hagudi Hariduselu 145 ” , MTÜ Hagudi Hakkajad oli koos Hagudi Põhikooliga antud ürituse korraldajaks. • 2015 esitasime Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektitoetuse ” Hagudi jaanikohvikute päev 23. juunil 2016.a.” , saime rahastuse ja üritus on läbi viidud. Hagudi piirkonna elanikkond jäi väga rahule ja sellest on kujunemas „ Hagudi tunnusüritus“. • Hagudi Hakkajad MTÜ esitas Leader programmi projektitaotluse „ Kool kui ÕPPIVA kogukonna süda“, projektitaotlus rahuldati ja projekt viiakse ellu 2018 aasta mai kuuks. • 2016 esitasime Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektitaotluse „ Hagudi jaanipäev ja jaanikohvikud 2017“, saime rahastuse ja üritus on läbi viidud, kohalikud elanikud ja kogu Hagudi piirkond ning külalised jäid väga rahule ja ootavad uuel aastal juba järgevat Hagudi jaanikohvikute päeva ja jaaniõhtut. • 2017 esitasime samuti Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektitaotluse „Hagudi Jaanikohvikute päev koos jaanitulega“ , saime rahastuse ning üritus toimus 23.juunil 2018.a. • Hagudi Hakkajad MTÜ aitab korraldada aastaid Raplamaa lasteaiaõpetajate ainesektsiooni koolitusi, rahastajaks on Raplamaa Omavalitsuste Liit. • 2018 esitasime Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektitaotluse „Välilauatennise lauad Hagudi piirkonna kogukonna teadmiste ja oskuste arenguks.“ Projekt sai rahastuse ja välilauatennise lauad on paigaldatud ning elanikkonnale avatud. Hagudi Hakkajate tugevuseks on inimesed, kes soovivad ja tahavad erinevaid üritusi korraldada ja aidata korraldamisele kaasa, toetades kohalikku arengut ning luua inimestele keskkonna, kus nad tahavad elada ja lapsi kasvatada.

Kavas on ettekanded nii Eesti kui Soome akadeemikutelt. Oulu Ülikooli ajalooprofessor Kari Alenius võrdleb oma ettekandes Eesti ja Soome 100-aastast ajalugu; Tartu Ülikooli keeleteaduse professor Helle Metslang arutab, kas eesti keel on keerulisem kui soome keel või vastupidi; Tapio Mäkeläinen Tuglase Seltsist räägib Tallinna seostest Soome ja soomlastega; kirjandusteaduse doktorant Päivikki Romppainen võrdleb Eesti ja Soome postmodernlistlikku proosat ja lõpuks tutvustab Oulu Ülikooli kirjanduse emeriitprofessor Kari Sallamaa Eestis sündinud etnofuturismi. Ürituse korraldab Oulu Ülikooli Humanitaarteaduskond koostöös Tuglase Seltsiga, ja selle avab Eesti Vabariigi aukonsul Oulus Jyrki Ristiluoma.

Oulun yliopisto, Linnanmaan kampus (Pentti Kaiterankatu 1), Tellus Stage

11.10.2018 klo 12‒16

Viro viettää itsenäisyytensä 100-vuotisjuhlaa vuonna 2018; Suomi puolestaan täytti 100 vuotta viime vuonna. Seminaarissa juhlistetaan naapurivaltioiden satavuotista taivalta pohtimalla aiheita, jotka yhdistävät ja erottavat Viroa ja Suomea: Millaisia mullistuksia maat ovat kokeneet vuoden 1917 jälkeen? Mikä yhdistää ja erottaa viron ja suomen kieltä? Onko Tallinna suomalaistenkin kaupunki? Mitä on etnofuturismi? Esitelmien aiheet koskettavat siis niin historiaa, matkailua, kielitiedettä kuin kirjallisuudentutkimustakin. Oulun yliopiston opiskelijat voivat suorittaa seminaariin liittyvän opintojakson. Seminaarin järjestää Oulun yliopiston Humanistinen tiedekunta yhteistyössä Tuglas-seuran kanssa. Lisätietoja: maria.frick@oulu.fi.

OHJELMA (alustava)

12.05 – 12.15		AVAUS: Kunniakonsuli Jyrki Ristiluoma
12.15 – 12.50	Kari Alenius Oulun yliopisto	Sata vuotta myötä- ja vastoinkäymisiä: Viron ja Suomen välinen erityissuhde
12.50 – 13.25	Helle Metslang Tarton yliopisto	Monimutkainen suomi, yksinkertainen viro – vai päinvastoin?
13.25 – 14.00	Tapio Mäkeläinen Tuglas-seura	Tallinna – suomalaistenkin kaupunki
14.00 – 14.30		KAHVI + keskustelu 30 min
14.30 – 15.05	Kari Sallamaa, Oulun yliopisto	Sata vuotta etnofuturismia
15.05 – 15.40	Päivikki Romppainen Oulun yliopisto	Rajamaat –  näkökulmia Viron ja Suomen postmoderniin proosaan
15.40 – 15.55		Keskustelu
15.55		LOPETUS

«Oleme juubeliaasta jooksul algatuse «Kunstnikud kogudes» saatel läbi reisinud peaaegu terve Eesti ning kokkuvõtte teeme Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis,»“ sõnas projekti juht Mary-Ann Talvistu.

«Spetsiaalselt juubeliaastaks ellu kutsutud EV100 kunstiprogrammi suurprojekti eesmärk oligi kümme kunstnikku kokku viia kümne väikemuuseumiga üle Eesti, et tõmmata tähelepanu kultuuripärandile laiemalt,» märkis Talvistu.

Projekti käigus viibisid osalenud kunstnikud kuni kaks nädalat valitud muuseumi juures residentuuris, tutvudes põhjalikumalt selle ajaloo, kogude ja igapäevase toimimisega. Residentuuride tulemusena valmis kümme väga erinevat näitust.

EV100 kunstialgatuse viimase projekti «Nutukaev» autor on Mihkel Ilus. Kunstniku projekt on üles ehitatud A. H. Tammsaare muuseumi juures asuva Põhjatalu kaevu ümber. Ilus teostab vana kaevuga mitmeid töid, mille tulemusena saab see uue vormi 3. novembriks. Lähemalt saab lugeda SIIN.

EV100 kunstiprogrammi koordinaatori Kadi Kesküla sõnul on üle Eesti toimunud näitused toonud teenitud tähelepanu väikestele muuseumitele.

«Inimesed on üles leidnud muuseumid, mis jäävad tõmbekeskustest kaugemale. Väikemuuseumite avastamisele andis veelgi hoogu kunstibuss, mis ka sel laupäeval soovijaid «Kunstnikud kogudes» viimase näituse avamisele viib,» märkis Kesküla.

Kunstibussi graafik 3. novembril:

• Kell 11 – kunstibuss stardib Tallinnast G. Otsa tänavalt;
• Kell 13 – «Kunstnikud kogudes» seitsmenda näituse külastamine Eesti Ringhäälingumuuseumis (Vabriku pst 11, Türi, Järva maakond). Raul Kelleri hommage raadioreporter Felix Moorile, mille juhatab sisse Juhan Sihveri tutvustus salvestusseadmetest Riigi Ringhäälingus. Avaliku salvestuse lõpetab Hello Upani eksperimentaalne live;
• Kell 14 – kunstibuss stardib Türilt Vargamäele A. H. Tammsaare muuseumi (Tammsaare-Põhja talu, Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa);
• Kell 15 – saabumine Vargamäele ja tervitussõnad;
• Kell 15.15 – Mihkel Ilusa projekti tutvustus, vestlus kunstnikuga;
• Kell 16.30 – «Kunstnikud kogudes» projektijuhid Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu kokkuvõte;
• Kell 17.30 – pika-laua-pidu, muusikat mängivad Mihkel Ilus ja Marika Agu (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus). Aigar Vals live;
• Kell 22 –  kunstibuss stardib tagasi Tallinnasse; 

Lisainfo ja registreerumine kunstibussile kontakt või 510 9125.