Lühidalt: taasiseseisvumispäev ehk iseseisvuse taastamise päev on Eesti riigipüha, mida peetakse igal aastal 20. augustil. Sel päeval tähistatakse Eesti Vabariigi taastamist de facto 1991. aastal.
Eesti Vabariigi ajaloos on palju olulisi tähtpäevi, kuid üks eredamaid ja tähendusrikkamaid on kahtlemata 20. august 1991 – Eesti taasiseseisvumispäev. See on päev, mil Eesti rahvas, läbides raskeid aastaid Nõukogude Liidu koosseisus, sai taas vabaks ja iseseisvaks.
Nõukogude aja pärandist vabanemine
Eesti oli aastatel 1940-1991, välja arvatud Saksamaa okupatsiooniaeg Teise maailmasõja ajal, Nõukogude Liidu võimu all. Sel perioodil kaotasime palju oma rahvast, kultuurist ja iseseisvusest. Nõukogude režiimi all rõhuti raskelt igasugusele rahvuslikule eneseväljendusele ning paljud eestlased pidid põgenema kodumaalt või saadeti sunnitööle Siberisse. 1980ndate keskpaigast alates, Mihhail Gorbatšovi võimuajal, algasid aga Nõukogude Liidus poliitilised muutused, mis tõid kaasa riigi lagunemise.
Eesti rahvas haaras võimalusest kinni ning rahvaliikumine muutus üha jõulisemaks. Eestis hoogustusid nii kultuuriline kui ka poliitiline ärkamine, mis tuntakse nüüdseks laulupeo liikumise ja kodanike komiteede tegevusena. 1988. aastal toimusid suured rahvakoosolekud lauluväljakul, mis on tuntud kui laulva revolutsiooni sündmused.
Öölaulupidudest taasiseseisvumiseni
Öölaulupidude ja “Eestimaa laul” kontserdi käigus kinnistas rahvas oma soovi vabaduse järele ning 1991. aasta augustiputši ajal Moskvas, kui Nõukogude Liidu juhtkond üritas võimu haaramisega riiki stabiliseerida, otsustas Eesti astuda julge sammu vabaduse suunas. Eesti Ülemnõukogu kuulutas 20. augustil 1991 välja iseseisvuse taastamise.
See sündmus ei tulnud kergelt. Meenutame seda päeva kui pöördepunkti, mil Eestimaa tõusis taas oma jalgadele, kuid ei saa unustada ka neid, kes selle nimel tööd tegid, stressi talusid või isegi elu kaotasid.
Vabaduse hind ja tulevik
Taasiseseisvumispäev ei ole lihtsalt puhkusepäev, see on hetk mälestada ja austada kõiki neid, kes võitlesid, ohverdasid ning töötasid selle nimel, et Eesti oleks selline nagu ta täna on – vaba ja iseseisev riik Euroopas.
20. augustil mõtleme, kuidas hoida ja arendada seda vabadust, kuidas tagada meie riigi heaolu ja julgeolek ka tulevikus. See on päev, mil tunneme uhkust oma rahva vaimujõu ja visa võitlusvõime üle.
Taasiseseisvumispäeva tähtsus ei kao aja möödudes, vaid kasvab – see on päev, mil meenutame oma minevikku, tähistame olevikku ja vaatame lootusrikkalt tulevikku.
Mis täpselt juhtus 20. augustil 1991?
Vikipeedia andmetel võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. augustil 1991 kell 23.03 kooskõlastatult Eesti Komiteega vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülemnõukogu lähtus otsuses Eesti Vabariigi järjepidevusest rahvusvahelise õiguse subjektina.
- Otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, mis pidi välja töötama uue põhiseaduse. Assamblee koosseis kujundati delegeerimise teel Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi poolt.
- Uue põhiseaduse järgi otsustati korraldada parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.
Millest alates on 20. august riigipüha?
27. jaanuaril 1998 vastu võetud pühade ja tähtpäevade seaduse parandusega määrati taasiseseisvumispäev riigipühaks ja töövabaks päevaks. Riiklikult tähistati seda esimest korda sama aasta 20. augustil.
Taasiseseisvumispäev ja iseseisvuspäev
Eestil on kaks iseseisvusega seotud riigipüha: 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal (iseseisvuse väljakuulutamine 1918) ning 20. augustil iseseisvuse taastamist. Taasiseseisvumiseni viinud rahvaliikumisest loe lähemalt: laulev revolutsioon. Rahvuslikest sümbolitest vaata ka Eesti hümn ja Eesti lipp.