Rubriik: Ühiskond ja kultuur

“One of the most remarkable gifts to Estonia has come to fruition,” state secretary Heiki Loot said at the event thanking representatives of schools and local governments at Stenbock House. “We have left a strong and forward-looking message to the next generation about Estonia’s endurance,” Loot added.

Preparations for the “Estonia’s 100 oaks” great gift began with the Government Office’s initiative in 2013, when children began to grow seedlings, which had sprouted from the acorns they had gathered themselves all over Estonia. According to the head of the Government Office’s Estonia 100 organising committee Jaanus Rohumaa, many schools, municipalities, organizations and private individuals have planted thousands of oak trees as a gift for Estonia.

“This is a proud joint achievement. I dare to believe that the number of oaks is actually even greater. It is heartwarming that so many people all over Estonia have planted their own centenary oak or created an oak park to celebrate our common anniversary,” Rohumaa added.

In the spring of the centenary year, every Estonian county received at least one new oak park, which was established as a co-operative effort between local governments and local children. Individuals, families, companies and organizations, both in Estonia and abroad, have also contributed to the initiative. Many of the oak parks were opened across Estonia on June 1, including a five-hectare national park in Tamsalu.

Photo gallery of the event thanking people involved in “Estonia’s 100 oaks” project in Stenbock House (photos by Aron Urb / EV100): www.flickr.com/photos/ev100/albums/72157694997150652

More information about the oak parks: www.EV100.ee/tammed

Please let us know about any oak parks you have planted at tammed@riigikantselei.ee

The year 2018 marks 100 years since the founding of the Republic of Estonia. Further information regarding centenary events can be found at www.EV100.ee.

Additional information:Mari ValgepeaProject manager of the “Estonia’s 100 oaks” projectEstionia 100 organising teamtel 518 4716

mari@ev100.ee

The results of the round of applications for children and youth projects related to exercise habits or nature, organised by Estonia 100 and National Foundation of Civil Society are now public. Eight interesting projects received support. 

Dream Team (ATO Spordiklubi or ATO Sports Club) Dream Team is an adventurous competition aimed at 11 – 16 year old young people. The aim is to give them an opportunity to be creative and implement their knowledge and physical activity when solving different tasks.  

Additional information: Tarmo Rahuoja, sport@ato.ee,www.sport.ato.ee 

Children To Play And Learn In School Yards! (MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid or NGO Estonian Green Schoolyards) The NGO “Estonian Green Schoolyards’’ wishes to create interesting and attractive school yards where children will want to spend their time. Fifteen Estonian schools will participate in the project this year. 

Additional information: Siiri Treufeld, siiri.treufeld@koolioovid.ee, www.koolihoovid.ee

Estonia 100 School Springs (Eesti Loodushariduse Selts or Estonian Nature Education Society) The society wishes to relocate the 3700 fresh water springs across Estonia that were located for the 20th jubilee of the Republic of Estonia in 1936 and create a unique online database of them. Schools across Estonia would have their own spring to take care of and study.  

Additional information: Peep Tobreluts, Peep.tobreluts@gmail.com, www.kooliallikad.ee

The Treasury of Estonian Plants (Tartu Ülikool or University of Tartu) ”The Treasury of Estonian Plants” („Eesti taimevaramu“) is a joint initiative by Estonian public schools and research institutes to collect and exhibit Estonian botanical diversity and promote the environmental awareness among the young generation. 

Additional information: Vallo Mulk, vallo.mulk@ut.ee, www.ut.ee 

Races Around 100 Lakes (MTÜ Tarvastu Kool or NGO School of Tarvastu) There are over 1000 lakes in Estonia and races have been organised around a lot of them. The aim of the project is to locate new and interesting racing routes in different counties and create a series of races called ”Races around 100 Lakes”. A documentary will be made about 100 Estonian lakes and young people enjoying going in for sports.  

Additional information: Anne Põldsaar, annepoldsaar@gmail.com, www.tarvastu.vil.ee

Does a Wolf Have Cubs or Puppies? (MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus or NGO Estonian Youth Centre Accociation) The hiking project starts in May 2017 when 100 youth centres across Estonia will hold a short hike in their neighbourhood. In June to October 2017, longer distances will be covered – Oandu-Ikla 275 km and Peraküla-Ähijärve 820 km hiking trails. Each youth centre will cover a short distance of the hiking trail. 

Additional information: Kristi Kruus, kristikruus@gmail.com, www.ank.ee

 

All news

• The Republic of Estonia celebrated its 100^th anniversary on February 24, 2018.
• The centenary is marked from April 2017 to February 2020.
• The Estonia 100 festivities will for the most part be shaped by the people of Estonia themselves, as this is everyone’s celebration.
• We can all receive and make gifts for Estonia’s centenary.
• Everyone is welcome to add new events to the Estonia 100 events calendar.
• The focus of Estonia 100 is on children and youth.

One hundred years of the Republic of Estonia

On February 24, 2018, one hundred years passed from the proclamation of Estonia as an independent, democratic republic. This is undoubtedly one of the most important and greatest milestones in our history with great meaning for us all. The centenary is a celebration for everyone and the perfect opportunity for us to join our efforts towards building a better future together. 

 

 

Let’s give Estonia gifts!

The 100th anniversary of the Republic of Estonia is a celebration for everyone and the perfect opportunity to give and receive gifts! Everyone is invited to plan initiatives and events that will bring something positive to individuals, communities or the entire nation, and shape a better future for us all. All such endeavours organised in honour of Estonia 100 are what we call ‘gifts’ and are a welcome and important part of the Estonia 100 programme. Many gifts are already being planned or have already been made by groups of friends, local communities, NGOs, ministries, businesses, associations and other organisations.

Click here to see what gifts we will all receive for Estonia 100, and add a gift yourself.

Compile your own Estonia 100 events programme

Estonia’s centenary will be celebrated in Estonia with a diverse programme of events throughout the country. The Estonia 100 events calendar on the Estonia 100 website is updated constantly with information on all that will take place during the jubilee period. You can choose the events you are interested in and add them to your own personal calendar. Everyone is welcome to add an event organised in honour of Estonia’s centenary to the events calendar. Start adding events to your calendar here.

See the Estonia 100 events here and add an event to Estonia 100 events calendar.

Looking towards the future ​

While the Estonia 100 jubilee period is based on the milestones of the emergence of Estonia’s statehood, the centenary programme is focused primarily on the future. The centenary programme will engage almost every area of life and give Estonian communities around the world a chance to look back at our past, highlight the present day and set new goals for tomorrow. To be both ancient and innovative, curious and self-confident.

Estonia 100 focus is on children and youth 

The focus of the Estonia 100 centenary celebrations is on children and youth, as we are building the country for them and their future. The organising committee is making sure that there will be plenty of events for children and youth, but also that initiatives with a long-term impact are planned taking into account the needs and wishes of young people. One of the greatest initiatives with the future of our children in mind is ‘An Instrument for Every Child’, a project to help fund the purchase of new musical instruments for music schools across the country. Among other events, the ‘Children’s Republic’ will bring the celebrations to communities throughout the country, and students all over Estonia have been planting acorns and growing saplings for the Estonia 100 Oaks project to plant oak groves in honour of the centenary. Two full-length children’s films will premiere as part of the festivities – one with Estonia’s beloved cartoon dog Lotte and her friends, and another introducing a new set of characters in ‘Eia’s Christmas at Phantom Owl Farm’.  
 

Everyone is welcome

Estonia 100 is a celebration that for the most part will be shaped by the people themselves. Everyone in Estonia – regardless of ethnic origin, native language, creed or how long they have been here – is welcome to join in the festivities. All Estonians abroad and friends of Estonia throughout the world are also invited to take part in the Estonia 100 programme. The greatest gift that Estonians living abroad can give Estonia is to come visit and join in the celebrations here.  

 

The Estonia 100 celebrations will span three years

No state is born in a day. Estonian statehood emerged as a result of the efforts of many, and many of these significant events merit commemoration. For this reason, the most important jubilee in the history of our nation will be celebrated over a longer period of time. The programme begun in April 2017, marking the anniversary of the unification of the territories settled by Estonians. The highlight will be on February 24, 2018 when we celebrate the official 100th anniversary of the Republic of Estonia. The celebrations will then continue through 2019 to commemorate the most important and decisive battles in the War of Independence, culminating in February 2020 when 100 years will have past from the signing of the Tartu Peace Treaty.

 

The Estonia 100 celebrations consist of five different thematic stages: our land, our state, our people, our freedom and our future.

Our land will focus on the territory we have lived on for thousands of years. This is where we sense our roots, our story and everything that surrounds us with the greatest of nuance – the view of the sea, the silence of the marsh, the scent of our spruce and pine forests. This is our home.
Our state will tell the story of the birth of our independent state. There was a time when this was a dream only for the mad or those who were considered mad. Now it is a reality, but our hard-fought freedom should not be taken for granted. The story of our statehood is one of courage mixed with a dose of good fortune.
Our people will be the time for us to celebrate together and enjoy one another’s company. It is the time to notice those around us, their skills, talents and special qualities. We will exchange gifts and organise get-togethers. There can be no country without a people, and this is where we are. No people in Europe has continuously inhabited one area longer.
Our freedom will be the period during which we commemorate the most important and decisive battles in the War of Independence and think about what freedom really means. Freedom – also in the meaning of independence and sovereignty – is self-evident, natural and even unnoticeable – when you have it. It’s easy to get used to. But this has not always been the case. What does freedom mean to us today?
Our future will be the time to wrap up the centenary celebrations and make plans for the future. So that Estonia will be a great place to live for us and for those who follow us for the next hundred years. 

Estonia’s centenary is celebrated around the world

The aim of the Estonia 100 international programme is to combine efforts to raise Estonia’s profile globally. The programme provides support to more than 150 cultural, educational, research and technological events in 2017 and 2018. Undoubtedly one of the greatest events will be World Cleanup Day on September 15, 2018, which will be a gift from Estonians to the world. Estonia will also be promoted in the public space of a number of European cities with a ‘Digital Street Art’ creative solution, combining graffiti, history and digital technology. The creator is our own ‘Estonian Banksy’, Edward von Lõngus. Events abroad that will draw attention to Estonia in 2018 can still be added to the programme.

Click here to see all the events that will be held abroad.

EV100 suur suvine peonädal algab 17.-18. augustil esimese Eesti üldluulepeoga Rakveres ja lõpeb 25. augustil muinastulede ööga üle Eesti.

Nädala üheks tipphetkeks on 19. augustil toimuv üleilmne üheslaulmine „Laulu võim“, mis toob Eesti rahva ja sõbrad üle maailma kokku ühes laulma armastatud eesti laule. Suvenädal on ka õige aeg teha Eestiga tutvust ühismatkadel või suuremates linnades toimuval rattasõidufestivalil Tour d´ÖÖ. Ja paljudes kogukondades üle Eesti ootavad „EV100 igas külas“ peod külalisi.

Saame kokku! Suvine peonädal ongi aeg taaskohtumisteks.

Valik suure suvenädala sündmusi (kava täieneb):

• • 17.-18.08 – Esimene Eesti üldluulepidu Rakveres (loe lähemalt siit)
  • 17.-26.08 – Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival (loe lähemalt siit)
  • 19.-25.08 – loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel
  • 18.08 – Eesti looduse päev (loe lähemalt siit)
  • 19.08 – üleilmne üheslaulmine “Laulu võim” ja ”Sajandi sumin” (vaata lähemalt)
  • 19.-26.08 – Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)
  • 20.08 – Eesti taasiseseisvumispäev, tantsupidu “100 aastane öö” Pärnus (vaata lähemalt)
  • 22.08 – Valga/Valka uuendatud linnasüdame avamine (vaata lähemalt)
  • 23.08 – Kommunismiohvrite memoriaali avamine Maarjamäel
  • 25.08 – Muinastulede öö üle Eesti (vaata lähemalt), ERSO ja Tõnu Kaljuste kontserdid Naissaarel ja Kakumäe sadamas
  • 25.-26.08 – Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul avatakse Eesti pikim, 175 kilomeetrine toidutänav Peipsi järve ääres (vaata lähemalt)

19. august kell 19:00 Tallinna Lauluväljakul: üleilmne üheslaulmine “Laulu võim” ja ”Sajandi sumin” (vaata lähemalt)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

20. august: Eesti taasiseseisvumispäev, tantsupidu “100 aastane öö” Pärnus (vaata lähemalt)

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

22.august: Valga uuendatud linnasüdame avamine (vaata lähemalt)

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

23. august: Kommunismiohvrite memoriaali avamine Maarjamäel

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

25. august: Muinastulede öö üle Eesti (vaata lähemalt), ERSO ja Tõnu Kaljuste kontserdid Naissaarel ja Kakumäe sadamas

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

25.-26. august: Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul avatakse Eesti pikim, 175 kilomeetrine toidutänav Peipsi järve ääres (vaata lähemalt)

19.-25. august: loodusmatkad kõigil RMK matkaradadel

17.-26. august: Tour d’ÖÖ x Eesti rattasõidufestival. (loe lähemalt siit)

19.-26. august: Politsei- ja Piirivalveameti orkestri kontserttuur ”Mööda piiri” Eesti piiridel (vaata ajakava)

25.-26. august: Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul avatakse Eesti pikim, 175 kilomeetrine toidutänav Peipsi järve ääres (vaata lähemalt)

Juba 18 aastat järjest on PÖFFi suurim alafestival Just Film käivitanud novembris oma kinoprojektorid. Tänavune festival on aga mitmes mõttes märgiline. Kõige silmnähtavam muudatus on see, et Just Film on tänavu sama pikk kui PÖFFi põhiprogramm ehk koguni 17 päeva. See tähendab vaatajate jaoks võimalust käia senisest rohkem kinos ja vaadata Just Filmi rikkalikku filmiprogrammi. Ja programm on tänavu tõesti rikkalik: umbes 55 filmi, 40 riiki ja üle 150 seanssi pakuvad vaatamisrõõmu kõigile, kõige väiksematest kõige suuremate fännideni. 

Programmidest on kõik vanad tuttavad alles: noortefilmide programm, lastefilmide programm, kaheksandat aastat toimuv lapse õiguste programm, DOC@Just ning teadusfilmide eriprogramm „Teadus360“. Eraldi oleme sel aastal välja toonud kaks olulist võistlusprogrammi: rahvusvaheline noortefilmide võistlusprogramm ja rahvusvaheline lastefilmide võistlusprogramm.

Just Film on löönud teist aastat järjest kampa teavituskampaaniaga „Aga mina?”, et juhtida tähelepanu laste ja noorte heaolule, aga ka valupunktidele, mis hädasti parandamist vajavad. Just Filmi programmist just selle suunitlusega filme leiabki. Hoolimine ja teistega arvestamine aitab lastel ja noortel üheskoos seljatada paljud probleemid, olgu need nii valusaid kui tahes. Ennast pole vaja välja elada tänavatel või teiste peal, kino on võrratu koht, kus kellelegi haiget tegemata pinged maha võtta.

Tänavuse programmi märksõnad on emotsionaalsus ja suured teemad. Rändame kooli- ja koduradadel, aga ka vee peal ja vee all, avakosmoses ning muinasjutumaadel. Kohtume põnevate tegelastega, kel kõigil on üks lihtne sõnum: igast murest ja raskusest tuleb lõpuks välja rõõm ja heaolu. Aga see pole veel kõik – Just Film loodab rõõmu pakkuda ka teisiti. Nimelt on Justi maskott, meie Hundu, võtnud endale kuju ning sellest vahvast sellist on valminud tore mänguasi, mida on võimalik leida PÖFFi infopunktidest. 

‘Full Speed Ahead, Estonia!’, the final celebration of the jubilee year, took place in all county centres and in Narva. The organisers’ estimations of the numbers of attendees are as follows: Haapsalu – 400, Jõgeva – 500, Jõhvi – 2,000, Kuressaare – 4,500, Kärdla – 1,000, Narva – 3,000, Paide – 3,000, Põlva – 2,000, Pärnu – 8,000, Rakvere – 8,000, Rapla – 1,000, Tallinn – 20,000, Tartu – 12,000, Valga – 350, Viljandi – 500, and Võru – 1,000.

According to the data of the organising committee of Estonia 100, the feedback given to the final celebration of the jubilee year has been very positive across the country. ‘We are grateful to all Estonian cities and to the people who joined the initiative of a joint celebration to end the jubilee year. The New Year’s Eve on Estonian town squares was a friendly and lovely celebration and we hope it provides inspiration to New Year’s Eves of the future,’ said Soe.

More than 8000 people participated in the joint dance event

The joint dance event “Estonia Dances” united more than 8,000 people all over Estonia on the afternoon of 31 December. In addition to joint dances in 16 cities, several spontaneous dance events took place all over Estonia.

‘The true dance of the century took place on the last day of the jubilee year,’ said Maarja Liisa Soe, Head of the Estonia 100 Programme. ‘I am beyond glad that the joint dance united younger and older people, families and friend groups. Each participant contributed to ending the Estonia 100 initiative ‘Estonia Dances’ in memorable fashion,’ Soe added.

The initiative ‘Estonia Dances’ was led by the Estonian Dance Agency and Estonian Public Broadcasting in cooperation with the organising committee of Estonia 100. Nearly 200 dance videos were created during the jubilee year as part of ‘Estonia Dances’, all of which can be found on the website of Estonian Public Broadcasting at www.err.ee/eestitantsib.

Galleries of ‘Full Speed Ahead, Estonia!’, the final celebration of the jubilee year, and the joint dance ‘Estonia Dances’ are available HERE.

100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimisest tähistame reedel 5. aprillil austusküünalde süütamisega kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadiku sünnikohas. (Fotol: Asutava Kogu avaistung Estonia teatris; EAA.3825.1.138.34)

Aprillis möödub 100 aastat Asutava Kogu kokkutulemisest. Asutav Kogu tuli kokku Tallinnas Estonia teatrimajas jüripäeval, 23. aprillil 1919. See on ühtlasi Eesti rahvaesinduse, Riigikogu sünnipäev.

Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919 kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt otsevalimistel valitud rahvaesindus. Tema põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine – ja sellega tuldi edukalt ka toime. Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus.

100 aastat tagasi valiti Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse – Asutava Kogu – kokkukutsumiseks jüripäev. 1919. aasta aprilli alguses valitud saadikud kogunesid Estonia teatris 23. aprillil. 2019. aasta jüriööl, 22. aprillil süttib Paide ordulinnuse tornis jüriöö tuli, mis viiakse edasi üle Eesti viide suunda: Tallinna, Pärnu, Tartu, Rakverre ja Viljandi. See sündmus tähistab 100 aastat tagasi Asutava Kogu rahvaesindajate jõudmist Tallinna ja tulevase Riigikogu sündi. Sündmust tähistab kontsert ja tuletseremoonia Paide Vallimäel. Vaata lisaks https://www.ev100.ee/et/asutav-kogu-100-jurioo-margutule-suutamine-paide….

Asutava Kogu liikmete sünnikohad on tähistatud kaardil. 

ESDTP – Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei: 41 kohtaETE – Eesti Tööerakond: 30 kohtaER – Eesti Rahvaerakond: 25 kohtaEMRL – Eesti Maarahva Liit: 8 kohtaESRP – Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei: 7 kohtaKRE – Kristlik Rahvaerakond: 5 kohtaSEE – Saksa Erakond Eestimaal: 3 kohta

VKK – Vene Kodanikkude Kogu: 1 koht

Valimiskomisjon kinnitas Asutava Kogu liikmeteks järgmised saadikud:

ESDTP (41): Jaan Ammermann, Alma Anvelt-Ostra, Emma Asson, Karl Ast, Robert Astrem, Marie Aul, Johannes Ernesaks, Villem Ernits, Gustav Grünwaldt, Voldemar Hammer, Karl Inglist, Juhan Jans, Leopold Johanson, Artur Kaplur, Peeter Karin, Juhan Kartau, Hugo Kikson, Minni Kurs-Olesk, Nikolai Köstner, Jaan Letner, Jakob Lindros, Peeter Londo, Hans Martna, Mihkal Martna, Anton Martinson, Hans Mets, Mihkal Neps, Eduard Nipmann, Hans Nurk, Aleksander Oinas, August Onton, Helmi Press-Jansen, Mait Püüman, August Rei, August Tibar, Aleksander Tulp, Jüri Uustalu, Jaan Vain, Arnold Vesterberg, Eduard Vilde, Karl Virma

ETE (30): Ado Anderkopp, August Arras, Kaarel Baars, Timoteus Grünthal, Peet Johanson, Mihkel Juhkam, Tõnis Kalbus, Konstantin Konik, Johannes (Juhan) Kukk, Johannes Lehtmann, Tõnu Loik, Jaan Mets, Lui Olesk, Christop Peiker, Hans (Ants) Piip, Theodor Pool, Johanna Päts, Voldemar Päts, Karl Saar, Arnold Schulbach, Julius Seljamaa, Otto Strandmann, Eduard Säkk, Johannes Zimmermann, Nikolai Talts, Viktor Tomberg, Mihkel Varrik, Aleksander Veidermann, Aleksander Veiler, Aleksander Velvelt

ER (25): Johan Ainson, Adam Bachmann, Aadu Birk, Eduard Hubel, Jüri Jaakson, Oskar Kallas, Karl Kornel, Hugo Kuusner, Jaan Lõo, Jaan Masing, Jaan Mägi, Mats Nõges, Johannes Paalberg, Kaarel Parts, Johan Pitka, Johan Ploompuu, Jaan Poska, Peeter Põld, Marie Reisik, Eduard Rosenwald, Jaan Tõnisson, Artur Uibopuu, Jaan Uri, Jakob Westholm, Karl Väli

EMRL (8): Eduard Aule, Julius Grünberg, Jaan Hünerson, Karl Ipserg, August Jürmann, Konstantin Päts, Jaan Teemant, Jüri Uluots

ESRP (7): Erich Jonas, Hans Kruus, Jaan Kärner, Andres Loorits, Theodor Koik, Hugo Raudsepp, Johannes Semper

KRE (5): Nikolai Kann, Johan Kõpp, Anton Laar, Jaan Lattik, Hans Pöhl

SEE (3): Max Bock, Herman Koch, Johannes Meyer

VKK (1): Aleksei Sorokin

The Arvo Pärt Centre is the personal archive of Estonian composer Arvo Pärt, as well as a music and information centre for all who are interested in his work and everything related to it. In addition to modern archival repositories, the building houses a 150-seat chamber hall, library, exhibition hall, film room and classroom. The heart of the centre is an archive containing information and documents related to the composer’s works in both physical and digital form. The most valuable asset in the archives is Arvo Pärt’s manuscripts: sketches of works, scores and notebooks in journal form.

“Arvo Pärt is a national symbol and Estonian ambassador to the whole world. In the centenary year, all Estonian people and our guests will have the opportunity to get acquainted with the music and ideas of one of the most beloved composers in the renovated Arvo Pärt Centre,” Jaanus Rohumaa, head of the Estonia 100 organising committee said.

From 18 October, the Arvo Pärt Centre is open from Wednesday to Sunday from 12 noon to 18:00. Read more about the Arvo Pärt Centre here. 

“Arvo Pärdi Keskuse hoones astuvad dialoogi arhitektuur, muusika ja loodus. Hoone arhitektuur tõukub viisnurksete sisehoovide mustrist. Hoone püüab leida tasakaalu Arvo Pärdi loomingule omase taandatuse ning metsakeskkonna ilu vahel. Geomeetria, tekst, partituur, rütm ja vaikus saavad ootamatult metafoorideks, mis ühendavad heli, aja ja ruumi,” kirjeldas hoone olemust üks arhitektidest Enrique Sobejano.

“Need ruumid on kõik nagu minu lapsed. See on pere.” – Arvo Pärt

ETV saade Ringvaade viis helilooja omanimelise keskusega tutvuma:

Hoone ehitusprojekt valmis koostöös arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal Eestist, AS Ehitustrust alustas ehitustöödega 2017. aasta märtsis, hoone valmis 2018. aasta oktoobris. Hoone pindala on 2385 m2, ehitusmaterjalidena on kasutatud looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni ning hoonel on tänapäevased taastuvenergia süsteemid.

AS Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar kinnitas, et on väga rahul tehtud suure tööga. “Alles nüüd, kui keskuse uus hoone on valmis ja ootab oma külastajaid, hakkab mulle kohale jõudma, millega Ehitustrusti meeskond hakkama on saanud. See hoone on väga kaugel lihtsast objektist: erinevad isiksused, maailmapildid, arhitektuuri keerukus, Arvo Pärdi iganädalased külastused – kuidas kõik need elemendid tööprotsessi käigus kokku sulatati, pakub rahulolu. Ma tõesti arvan, et see äratundmine jõuab alles hiljem kõigi nende inimesteni, kes selles projektis osalesid.” 

Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehitust rahastas Eesti riik ning keskus valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal.

“Arvo Pärt on rahvuslik sümbol ja Eesti suursaadik terves maailmas. Juubeliaastal avaneb kõigil Eesti inimestel ja meie külalistel võimalus uuenenud Arvo Pärdi Keskuses ühe armastatuima helilooja muusika ja mõttemaailmaga sügavuti tutvuda,” sõnas EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

KUULA, VAATA ja ELA KAASA:

Arvo Pärdi Keskuse avamisesest tehakse mitmeid heli- ja teleülekandeid.

• Reedel, 12. oktoobril tähistati Niguliste kirikus toimunud kontserdiga Eeltakt. KUULA: Vanamuusikaansambel Graindelavoix esinemise salvestust Klassikaraadios.
• Laupäeval, 13. oktoobril toimuvast avatseremooniast tegi erisaate Eesti Televisioon ning saade on järlevaadatav SIIN.
• OTSEÜLEKANNE Arvo Pärdi Keskuse avamiskontserdilt algab Klassikaraadios laupäeval kell 19.
• Vastavatud keskuse esimese hooaja avakontsert pühapäeval, 14. oktoobril ning otseülekannet saab kuulata samuti Klassikaraadio vahendusel. Esinevad Anne Akiko Meyers (viiul) ja Akira Eguchi (klaver).
• Külastajatele avab keskus uksed kolmapäeval, 17. oktoobril kell 12. Toimuvad ekskursioonid ja kontserdid. Vaadata saab Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi Arvo Pärti tutvustavat lühifilmi “Muusikajanu”.  Toimub ka Joonas Sildre graafilise romaani “Kahe heli vahel” esitlus. Avamispäeval on sissepääs tasuta. Täpsema ajakava leiab SIIT.
• Alates 18. oktoobrist on Arvo Pärdi Keskus avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12-18. Vaata lähemalt Arvo Pärdi Keskuse kohta SIIT.

«Keila linna EV100 tammik on esimene, mis juubeliaasta kevadel Harjumaale rajatakse,» lausu EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa avatseremoonial. «Loodetavad inspireerib Keila tammepark teisigi linnu oma EV100 tammikut rajama,» lisas ta.

Vaata istutuspäeva galeriid 

Keila linnapea Enno Felsi sõnul näitasid linnaelanikud üles suurt huvi ning istutustseremoonial osales enam kui 300 inimest.

«Meil on väga hea meel, et linnaelanikud nii aktiivselt Eesti 100 tammepargi rajamises kaasa lüüa soovivad. See näitab kogukonna ühtsust ja hoolivust. Lisaks aktiivsetele linnaelanikele on tammede istutamiseks endast märku andnud ligi 40 kohalikku organisatsiooni, nende seas kõikide Keila linna koolide ja lasteaedade lapsed ja noored, mitmed linnaasutused ja eraettevõtted,» rääkis Fels.

Tammepargi rajamiseks istutatakse Keila linnaaedniku Inge Angerjase sõnul ajaloolisse Jõeparki, ühe kilomeetri pikkusele lõigule sada 10-aastast eri liiki tamme, kõrgusega 3-4 meetrit: sootamm, sarlakpunane tamm, punane tamm ja hariliku tamme püramiidvorm.

«Erinevaid tammeliike istutame just seepärast, et park oleks põnevam ja mitmekesisem nii värvide kui vormide poolest. Näiteks sarlakpunane tamm on sügisel väga huvitavate punaste lehtedega,» rääkis linnaaednik.

Ta lisas, et tammede sirgumine võtab kaua aega ning kogu pargiala uuendamine võib kesta 10-15 aastat. Angerjase hinnangul on Keila jõe äärne ala igati sobiv koht tammede istutamiseks, seda nii pinnase ja kliima poolest kui ka ajaloolist tausta silmas pidades.

«Siin on armastatud puhkekoht olnud juba 90 aastat, kuid paik vajab uuestisündi ja saja tamme parkide rajamise aktsiooniga tekkis sobiv moment anda sellele alale uus hingamine,» märkis linaaednik, lisades, et pargiala on osa Keila linna rohkevõrgustikust.

Istutamistseremoonial osale hulgaliselt linnaelanike ja külalisi, toimus ühine piknik ning meeleolu hoidsid kõgerl Lõõtsavägilased.

Enamik EV100 tammeparke avatakse 1. juunil 2018, sealhulgas viie hektari suurune riigi esindustammik Tamsalus. 

Matk toimub 12. mai 2018. Kogunemine kell 10.30   Liiapeksi – Nõmmeveski teede ristmikul, kus kunagi oli bussipeatus nimega Virusilla ja lõpp Nõmmeveski joa juures orienteeruvalt kell 15.30

Matka juhib Maie Itse ja orienteeruv jalgsiretke pikkus on 12 km

Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi, mille pikkus 85 km ja valgla 453 km². Kotka ja Nõmmeveski vahelisel alal meenutab Valgejõgi pealtvaates looklevat mägiteed.  Kohas, kus Valgejõe klindiorgu vasakult laskuv Vasaristi oja lõikub sügavalt Kolgaküla klindipoolsaare kirdenõlva  asub Vasaritsi joastik. Joastiku taganemisest on maha jäänud enam kui 60 m pikkune ja kuni 10 m sügavune kanjoniorg. Voolunõva laius on joastiku kohal ligi 6 m. Ülesvoolu on ojal mitmeid karstiala-salajõe tõusuallikaid. Joastiku moodustavad kolm üksteisele järgnevat 0,5; 1,5 ja 1,6 m kõrgust astangut. Nende kolme ja vahepealsete väiksemate astangutega langeb vesi 10 meetriga umbes 4 m. Vasaristi joastik, karstiala, salajõgi ja kanjon on ka meie matka üheks peatuskohaks. Valgejõe kaldal Nõmmeveskil olev paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Valgejõe suudmest 19 km kaugusel asub Nõmmeveski juga. 1924. aastal pani Jakob Hurda väimees Aleksander Mohrfeldt. nurgakivi rajatavale hüdroelektrijaamale, mis  1964. aastal  hävis tulekahjus ning on praegu varemeis.

Soovijatel võimalik juua ja kaasa võtta allika vett (pudel kaasa).

Osalustasu sisaldab matka korralduskulu (ei sisalda transpordi kulu): 5 eurot (täiskasvanutele) ja 2 eurot (õpilastele alates 4. klassist), noorematele tasuta. 

Riietus ja jalats vali vastavalt ilmastikule.

Seljakotti pane juua ja midagi jõuvarude taastamiseks.

Soovitav eelnev registreerimine harju.klubi(ät)gmail.com

Osalustasu saab kanda Harju Matkaklubi arveldusarvele  EE981010002019880005 hiljemalt 10.mai 2018 või sularahas kohapeal.

Kui soovid transporti (5 eurot inimene) Tallinna poolt tulles, siis broneeri koht bussis: harju.klubi(ät)gmail.com

Täiendavad küsimused  tel. 5148614