Rubriik: Ühiskond ja kultuur

EV100 suursündmuste juhi Margus Kasterpalu sõnul katab EV100 filmiprogramm Eesti filmitööstust selle igas žanris.

“Nii on suur rõõm, et juubeliaastaks on valminud ka tõeliselt tasemel teleseriaal,” märkis Kasterpalu.

Ta lisas, et juba neli aastat tagasi jäi võistlustööde hulgast see draamasari  silma põneva süžeega. “Viimastel aastatel on 1990ndadte temaatika veel enam esile tõusnud ja olen kindel, et inimesed võtavad seriaali soojalt vastu,” avaldas Kasterpalu.

Draamasarja “PANK” produtsendi Paul Aguraiuja sõnul on sajandi draamasarja loomisesse mitmeid aastaid ja lugematult töötunde panustatud. “Esilinastuse eel on põnevus haripunkti keritud nii seriaali tegijatel kui ka vaatajatel,” kinnitas ta.

EV100 filmiprogrammi kuuluv “PANK” kõneleb kümne tele-tunni vältel Eesti inimeste ees olnud valikutest 1990ndatest peaaegu tänapäevani.

Seriaali keskmes on sündmused ühes pangas, mille tegevus mõjutab olulisel määral kõigi riigi elanike käekäiku. 1990ndate alguses saabub panka Toomas, kes teeb peadpööritavat karjääri. Koos pangajuhtide Ülle ning Kaljuga rühitakse läbi majanduskriiside edasi suurema eesmärgi poole. Ent paratamatult tekivad konfliktid konkurentidega, tööpinge murendab inimsuhteid ning kõik tegelased on silmitsi oluliste valikutega.

Seriaali stsenaariumi autorid on Eero Epner ja Tarmo Jüristo. Režissööritööd teevad Jan-Erik Nõgisto, Rainer Sarnet, Juhan Ulfsak ning Marianne Kõrver. Peaosades mängivad Sergo Vares, Evelin Võigemast, Gert Raudsep, Priit Võigemast ja Andres Dvinjaninov.

Operaatorid on Meelis Veeremets ja Ants Martin Vahur, kunstniktöö tegi Kairi Mändla.  Monteerijad on Hendrik Mägar ja Jaak Ollino jr, sarja helilooja on Sten Šeripov ning produtsent Paul Aguraiuja.

ETV eetrisse jõuab 10-osaline seriaal alates 18. oktoobrist igal neljapäeval kell 22.05. Sarja näitamisõigused  on tänaseks endale ostnud ka Soome YLE ning Läti Riiklik Televisioon.

NB! Kes ootusest tingitud põnevusele vastu panna ei suuda, saab kahte esimest osa juba 15. oktoobril kell 19.40 Apollo Kino Solarises ja 16. oktoobril kell 19 Apollo Kino Mustamäel eriseansidel vaadata.

Kokku valmib EV100 filmiprogrammi raames viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari. Lähemalt linastunud ja veel tegemisel olevate tööde kohta saab lugeda SIIT.

VAATA KA:

19. augustil kell 19 on kõik oodatud kaasa laulma muusikalisel suursündmusel EV100 Üheslaulmine! 

See oli küll nüüd vahva! EV100 Üheslaulmise üleilmses Eesti rahva ühendkooris osales kokku enam kui 52 000 Eestit oma südames kandvat inimest.

Jätame selle ühistunde oma südamesse alles.

Oled väga oodatud ka teistele EV100 suvise peonädala sündmustele!

[Kaart]

EV100 suure suvise peonädala (17.-25. august) üheks tähtsündmuseks on EV100 Üheslaulmine 19. augustil kell 19.

Üheslaulmine on ainukordne muusikaline suursündmus, sest kõigile tuntud ja tähenduslikke laule saab kaasa laulda nii Tallinna lauluväljakul kui ka Eesti Televisiooni või interneti vahendusel mistahes külaplatsil, linnaväljakul või kodudiivanil kogu maailmas! 

Muusikalise suursündmuse esimeses osas „Laulu võim“ lauldakse eeslauljate juhendamisel 100 minutit järjest. Sellele järgneb „Sajandi sumin“, kus saab kaasa laulda koos mitmete armastatud Eesti bändide ja artistidega. 

Sissepääs lauluväljakule avatakse kell 17.30. 
Ürituse algus kell 19, orienteeruv lõpuaeg on 00.30.
Piletid Piletilevist.

Laula kaasa! Kõikide suursündmuse esimese osa „Laulu võim“ laulusõnad leiad siit:
Lehitsetav lauluvihik 
Laulusõnad allalaadimiseks

EV100 ÜHESLAULMISE LAULUSÕNAD:

Lehitsetav lauluvihik 
Laulusõnad allalaadimiseks

EV100 üleilmse Üheslaulmise repertuaar

1. eesti lipulaul : eesti lipp
2. eesti isamaalaul : isamaa armas
3. eesti rahvalaul : laulu võim
4. eesti emalaul : ema süda
5. eesti isalaul : maa tuleb täita lastega
6. eesti onulaul : mutionu
7. eesti söögilaul : kungla rahvas
8. eesti kerjuselaul: kõik roosid ma kingiksin sulle
9. eesti kevadelaul : juba linnukesed
10. eesti päevitamiselaul : kauges külas
11. eesti jahimehelaul : metsa laksid sa 
12. eesti rongilaul : rong see sõitis 
13. eesti unelaul : väikesed lapsed kõik magavad juba
14. eesti merelaul : mere pidu 
15. eesti armastuslaul : tuulevaiksel ööl 
16. eesti inimestelaul : minu inimesed 
17. eesti palvelaul : looja hoia maarjamaad 
18. eesti tantsulaul : kaera-jaan 
19. eesti õllelaul : õllepruulija 
20. eesti sünnipäevalaul : ta elagu 
21. eesti meestelaul : mats alati on tubli mees
22. eesti koorilaul : munamäe otsas
23. eesti laulupidude lõpulaul : ärkamisaeg
24. eesti laulupidude lõpulaul : mu isamaa on minu arm
25. eesti laulupidude lõpulaul : ta lendab mesipuu poole
eesti vikerraadio õnnesoovid EV100 hällipäevaks
26. eesti soovilaul : viljandi paadimees

1. EESTI LIPULAUL: EESTI LIPP

Muusika Enn Võrk, sõnad Martin Lipp, orkestriseade Rasmus Puur

Kaunistagem Eesti kojadkolme koduvärviga,mille alla Eesti pojadühiselt võiks koonduda.Ühine neil olgu püüeühes venna armuga,kostku võimsalt meie hüüe:

„Eesti, Eesti, ela sa!“

Sinine on sinu taevas,kallis Eesti, kodumaa;oled kord sa ohus, vaevas,sinna üles vaata sa.Must on meie mullapinda,mida higis haritud,must on kuub, mis Eesti rinda

vanast’ juba varjanud.

Sinine ja must ja valgekaunistagu Eestimaad;vili võrsugu siin selge,paisugu tal täieks pead!Vaprast meelest, vennaarmust,Eesti kojad kõlagu,kostku taeva poole põrmust:

„Eesti, Eesti, ela Sa!“

2. EESTI ISAMAALAUL: ISAMAA ARMAS

Saksa rahvaviis, eestikeelsed sõnad Martin Körber („Mu isamaa armas“), orkestriseade Rasmus Puur

Mu isamaa armas, kus sündinud ma, 
:,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: 

Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; 
:,: meil siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: 

Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; 
:,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: 

Oh õitse veel kaua, mu isade maa! 

:,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: 

3. EESTI RAHVALAUL: LAULU VÕIM

Kuusalu rahvaviis, sõnad rahvalaul/Lauri Õunapuu

Eeslaulja Lauri Õunapuu

Kui mina hakkan laulemaie,

laulemaie, luulemaie,

siis jääb küla kuulamaie,

valda see jääb vaatamaie:

„Kust see laps need laulud saanud,

sõnad viisile vedanud?“

Sõnad sain mina sue suusta,

kahe karu kaendelasta.

Küll on laulu, kui mina lasen,

küll on viisi, kui veeretan.

Kui mina laulan, maa müriseb,

võtan viisid, vald väriseb.

Laulan mõõgad mõtelema,

sõjad aga servi seisemaie.

Ei nüüd saa mehed magada,

küla neiud natukesta!

Küla aga tõuseb kütiselle,

valda vainu veere pääle,

tuleb aga ühte ütlemaie,

kargab kaasa karjumaie.

Meil aga tuleb tulda suusta,

sädemeida silmadesta.

Laulame poole päeva aani,

teise päeva õhta aani.

Õhta aal hääli heleda,

hommikul kurku kareda.

Kes on laiska laulemaie,

laulemaie, laskemaie,

võtku pilli pingi päälta,

teine pill toa taganta,

lasku lugu lustipilli,

teine lugu tantsupilli.

4. EESTI EMALAUL: EMA SÜDA

Muusika Robert Theodor Hansen, sõnad Lydia Koidula, seade Raun Juurikas

Eeslaulja Maria Listra

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn; :,: kõik, mis nii harv siin ilma peal, 

on pelgupaiga leidnud seal. :,: 

Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, :,: ta sinu rõõmust rõõmu näeb, 

su õnnetusest osa saab. :,: 

Mõnd’ kallist südant kaotsin, mis järel’ nuttes leinasin, :,: aeg andis teist mul tagasi: 

ei ema südant – iialgi! :,:

5. EESTI ISALAUL: MAA TULEB TÄITA LASTEGA
Muusika Vello Toomemets, sõnad Hando Runnel, orkestriseade Andres Lemba
Eeslauljad Marta Laan ja Jaan Pehk

Maa tuleb täita lastega 

ja täita lastelastega 

ja lastelastelastega, 

maa tuleb täita lastega

ja laulude ja lastega

ja kõige vastu võidelda,

mis võõrastav või vaenulik,

mis vaenulik või valelik

ja võidelda, kus võimalik,

kus võimalik ning vajalik,

sest elu kõik on ajalik

ja lastele jääb tulevik.

Maa tuleb täita lastega

ja lastelastelastega,

kui olev tahab olemist

ja tuleviku tulemist, 

maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega, 

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

Maa tuleb täita lastega 

ja täita lastelastega 

ja lastelastelastega, 

maa tuleb täita lastega.

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

Maa tuleb täita lastega, 

maa oma enda lastega

ja laulude ja lastega, 

maa tuleb täita lastega. 

6. EESTI ONULAUL: MUTIONU

Muusika August Kiiss, sõnad Aliide Dahlberg („Mutionu pidu“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Priit Võigemast

Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu.:,: Kadakpõõsa juure all 

eluruum tal sügaval. :,: 

Paistis juba päike ere,

pääsis lumest samblapere.

:,: Välja puges putukas,

tiibu triikis liblikas. :,:

Liginesid kevadpühad.

Laines põllud, laines luhad.

:,: Mutiperes kibe töö,

pühad käes on üle öö. :,:

Onu ise jooksis poodi,

ostis pärmi seitse loodi.

:,: Hakkas õlut pruulima,

tädi saiu voolima. :,:

Lapsed keetsid mune hooga

ja veel mõnda muudki rooga.

:,: Vanaemal süldipott

podises kui vähikott. :,:

Kui siis algas kallis püha,

laual kannus õlu viha.

:,: Süldikausse rida pikk,

vorstirõngas kõverik. :,:

Tuli kokku külalisi,

karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, 

kull ja kaaren nupukas. :,: 

  Vantsis uhkelt karuhärra, veeres siili okaskera,:,: jänes nudisabaga, 

orav kikkis kõrvaga. :,: 

  Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, 

pidurooga maitsesid. :,: 

Karu imes mesijooki, jänes rüüpas õllejooki, :,: Vares mune krõbistas, 

harak sülti lobistas. :,: 

Põder limpsas õunasuppi, orav näris vorstijuppi. :,: Kaarnal kapsapirukas,

kullil lihaviilukas. :,:

Aeti juttu, tehti nalju,

lauldi, joodi õlut palju.

:,: Uimane ju karu pea,

teisedki ei piiri pea. :,:

Jänes tantsis, õlletujus,

siili käpa peale vajus.

:,: Siilikene kiljatas,

linnupere ehmatas. :,:

„Mis sa kilkad, nõelakera!“

tõstis kuri kaaren kära.

:,: „Ole vait, va pigilind,

siin ei karda keegi sind.“ :,:

Riiu sekka segas karu,

joobnult pole kelgi aru.

:,: Näitas hambaid rebane,

puskles põder vagane. :,:

Mutirahva raskeks mureks

riid läks viimaks väga suureks.

:,: Kausid, tassid lendasid,

kisklejad vaid undasid. :,:

Kui siis viimaks lõppes tüli,

siilikasuk lõhki oli.

:,: Karul katki kistud vest,

reinul kadund kõrvalest. :,:

Harakal ei olnud saba,

jänes otsis karku taga.

:,: Kaaren paistes nokaga,

põder jäigi lonkama. :,:

7. EESTI SÖÖGILAUL: KUNGLA RAHVAS

Muusika Karl August Hermann, sõnad Friedrich Kuhlbars, seade Tiit Kikas

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal 

läks kandlelugu lööma. 

Refr: :,: Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga. :,: Läks lauluga, läks lauluga, 

läks lauluga! 

Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu 

ja eesti rahva sugu. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis 

sai eesti rahvas näha. 

Refr: Läks aga metsa mängima … 

Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl 

see põksub minu põues. 

Refr: Läks aga metsa mängima …

8. EESTI KERJUSELAUL: KÕIK ROOSID MA KINGIKSIN SULLE

Muusika Boris Kõrver, sõnad Ardi Liives („Kerjuse laul“ operetist „Ainult unistus“), orkestriseade Tauno Aints

Eeslaulja Mikk Dede

Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsid vaid lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, 

ei tea, mis on murelik meel. 

Kuid sulle ei ole mul anda, mis on sinu ainuke soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okkane rada, ei õisi sealt võtta ma saa,vaid okkaid sull’ pakkuda tahan, 

ei võta mult vastu neid sa … 

Ma tean, et sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, et mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata mina, head õnne sull’ eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna – 

õnn võõras on minule! 

Siis üksinda hulgun maailmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisaraid silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, 

neid hetki ma unelmais näen …

9. EESTI KEVADELAUL: JUBA LINNUKESED

Eesti rahvaviis, sõnad Jakob Hermann, Paul Tekkel („Kevadel“), seade Arno Tamm

Eeslaulja Andero Ermel

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland 

pole ammu murul käind. 

Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad kõik rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, 

kena kevade on käes.

10. EESTI PÄEVITAMISELAUL: KAUGES KÜLAS

Muusika Eeva Talsi, sõnad Kristiina Ehin, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Eeva Talsi

Kauges külas, vanaema juures, elasin kord kogu suve. Vanaema ja mu armas vanaisa, 

aga noorel neiul neist ei piisa. 

Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks. 

Võtan kaasa reketid ja maki,

kuid rannas on vaid üks võrku paikav papi. 

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel. 
Tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Siin ei ole pangaautomaati, on vaid naati, palju naati. Pole noori, pole ühtki poodi, 

miski pole linna moodi.

Jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks teiseks juuniks. Siis on pidu, teise küla pidu,

seal on noored, teised noored.

Refr: Siin kauges külas teisi näinud pole veel,
tühi rand ja nõmmeliivatee. 

Korraks vaatan seljataha veel,tühi rand ja nõmmeliivatee.:,: Korraks vaatan seljataha veel,

tühi rand ja nõmmeliivatee. :,:

11. EESTI JAHIMEHELAUL: METSA LÄKSID SA

Eesti rahvalik laul, seade Jaak Lutsoja

Eeslaulja Jan Uuspõld

Metsa läksid sa ja metsa läksin ma,metsa läksid kaks karujahimeest ka.:,: Oh, hoi-ai-jaa tiralla-la

ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,:

Karu lasksid sa ja karu lasksin ma,ja karu lasksid kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Naha müüsid sa ja naha müüsin maja naha müüsid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Raha said sa ja raha sain maja raha said kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin maja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Purju jäid sa ja purju jäin maja purju jäid kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Koju läksid sa ja koju läksin maja koju läksid kaks karujahimeest ka.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

Peksa said sa ja peksa sain maja peksa said kaks meest korraga.

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

:,: Oh, hoi-ai-jaa jne :,:

12. EESTI RONGILAUL: RONG SEE SÕITIS

Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Ellen Niit („Rongisõit“), seade Arno Tamm

Eeslauljad Arno Tamm ja Jaan Pehk

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-taa, ra-ta-taa ja ta-ta-taa. 

Aga seal, rongi peal, kas sa tead, kes olid seal? 

Seal olid kiisud, seal olid miisud,seal olid väiksed kirjud kiisud. 

Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile. 

Seal olid suured mustad kutsud, seal olid väiksed roosad notsud. 

Kutsud sõitsid Torilasse, notsud sõitsid Porilasse. 

Seal olid sarvilised sikud, sarvilised sikud-sokud. 

Sokud sõitsid Karjakülla, Karjakülla-Marjakülla. 

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht. Rattad tegid ra-ta-taa, 

Piilupart jäi tukkuma. 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis sellest rongist sai?!

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, kuni kraavi läks – karpuhh!! 

Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!
Oi-oi-oi, ai-ai-ai, mis siis reisijatest sai?!

Kõik nad läksid uperpalli, uperpalli, kukerpalli. Kiisud jooksid sabad seljas, kutsud jooksid keeled väljas. Kümme notsut kukkus kraavi, kümme kutsut laskis traavi. Sarved segi sikkudel, 

sikkudel ja sokkudel 

Kiisud ei saand Türile, külla minna Jürile. Kutsud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse. Sokud ei saand Karjakülla, 

Karjakülla-Marjakülla.

13. EESTI UNELAUL: VÄIKESED LAPSED KÕIK MAGAVAD JUBA

Muusika Heino Jürisalu, sõnad Juhan Saar („Unelaul“), orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Hele Kõrve

Mina ei taha veel magama jääda,tänav ei maga ka veel.Kiisu käib õues, tuul tuhiseb mööda,

taevas ei maga ka veel.

Ema on köögis ja askeldab alles,ei taha uinuda veel.Autod ei maga ja hüüavad mulletuut-tuut-tuut, tuut-tuut-tuut

akna alt teelt.

Väikesed lapsed kõik magavad juba,minagi magama jään.Head ööd, autod, tuul, kiisud ja tuba;

unes teid, unes teid kindlasti näen.

14. EESTI MERELAUL: MERE PIDU

Muusika ja sõnad Virve Köster

Eeslaulja Kihnu Virve

Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa 

valged lained, mis murduvad teel. 

Refr: Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, 

lained mühinal randuvad siis. :,: 

Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, 

ei tähti seal vilkumas näe. 

Refr: Meri on, meri jääb … 

Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad 

minu ümber sa armutult seod. 

Refr: Meri on, meri jääb …

15. EESTI ARMASTUSLAUL: TUULEVAIKSEL ÖÖL

Muusika ja sõnad Jaan Tätte, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Eeslaulja Jaan Tätte

Tuulevaiksel ööl tean, mismoodi lööb udukell su laevaninas. Paigal püsib aeg. Tuulevaiksel ööl süda kiirelt lööb. Oodanud sind olen kaua, 

veidi jäänud veel. 

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel – tuule suund on nord, nüüd on minu kord 

teha tormi sinu südames. 

Tuulevaikne öö, udukell vaid lööb. Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind. Kumer silmapiir lahku meid kord viis. Sina otsid valget purje, 

mina otsin maad. 

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel –tuule suund on nord, nüüd on minu kord 

teha tormi sinu südames. (3x)

16. EESTI INIMESTELAUL: MINU INIMESED

Muusika ja sõnad Jarek Kasar

Eeslaulja Jarek Kasar

osa rahvastuhkelt rohkem kui oskan lugedaühes asjas olen kindelnad on head inimesednad meeldiks sulle kama ei usu et sa kõiki neid tunnedja vaevalt nad üksteistkitunnevadja äkki tõesti ei klapisamas äkki on tegu pelgalthalva esmamuljeganad mõistavad japeavad endast lugu ka siiskui neil puudub kontakt sinugakui teid on okkad sidumasjagades iga mure mõõtmataselle tõsidustja vahel piisab pilgust kakui pole tundeid sõnadessetõlgitudnad ei karda hoolidaei hoia häid emotsioone allakunagi ei soovi nad halbaja kui juhtub siis juhtuskogematajuba möödas unustatudnad on kõigest süngest üleargipäeva mured rõhuvaltümbernende omavahelisi suhteidtegelikult ei mõjuta üldsevõi ma eksin siin? on minu jateiste elud segi läinud?kui päriselt ongi teisitiparem et siis kõik oleks juba mängultkuigi on igal ühel enda asjadajadaon nad kõik selles osamoodustades rahvanad on minu inimesedja mina olen nende oma

ma lähen vooluga kaasa

Refr: mu inimesed minu rahvas museltskondmu inimesed siin seal kõikjaligalpoolmu inimesed teavad ise etnad onmu inimesed minu inspiratsioonmu inimesedüks seis siht ja suundmu inimesed minu eluarmastusnad on mu oma inimesedja kõik mis teen on

neile pühendatud

kui süda on suursiis on vahemaad väiksedhead sõbradvõibolla mujal ongi paremseikle aga ära jää võõrakskoos koos kooskoos vallandame tolguseidkoos palkame spetsialistidkuid keegi ei tee meie eestotsuseidkui puruks kisti verstapostidei lõika keegi läbi meie juuritean kes ma olenkui mäletan kes ma olinelan mitte aint ei võta ruumi!isegi kui tuul rannaliivaltuhtus jäljedinimene ükskõik kui suur kuiväikejärjelt kukkund järjelon inimene ükskõik kuhu lähedja sa võid ju liigitada neidnagu muusikat tema nahavärvivaimu tema religioonirikkust tema haridusemisiganes mille järgisa võid unustada maajättes selle nime ainultuppund laevalesa võid öelda et see sama maamis elab ja hingab tegelikultkuulub pangaleaga kui kuskil raamatus on seeridavõi keegi ütleb laulabja ei hoia ainult endaleet mõtleb nii nagu ka sinaseda teeksiga päev näen mis koht onmaailmtihti millised võivad olla teisedon ikka päris suur õnnet nemad on minultahan et nad teaksid et ka minaolen nendel

et nad on …

Refr: Mu inimesed …

pühendatud minu vanemateleja inimestele kes on ühendatudsee on pühendatud kõigile kestunnevadet see on neile pühendatudotse kontrollkeskusestkasutamata ütleja hääleprivileegepühendatud kõigega mis mus onniipalju kui palju tähendabkõige kõrvalüks inimeneräägin sest nii hakkab kergemkuningatele külakeeles lihtsalttänan võimaluse eest näidatamis mul on meelelsüdamel kirjastoorelt ausalt kui vaja kirjutanverega allasee jääb rahvalemitte ei lähe mehega haudateenin oma inimesija ei tee eranditütlen veelkord minu inimesedja ma ei unustanud mitte kedagi

mitte kedagi

Refr: Mu inimesed … 

17. EESTI PALVELAUL: LOOJA, HOIA MAARJAMAAD

Muusika Tõnis Mägi, sõnad Villu Kangur („Palve“), seade Raun Juurikas

Eeslaulja Riina Maidre

Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, 

peod selleks palveks nüüd sean. 

Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas, Looja, kaitse kodutuid, 

kord nad ehk tulevad taas. 

Kirjas on aegade raamatus, õndsad on need, kes ei näe, uskudes, et see on saamatus, 

kui keegi läeb. 

Loon ja hoian Maarjamaad, loon ja loodan, sest tean. Milleks need ladvad on kaarjamad 

kui peod, mille palveks ma sean?   

Et Looja hoiaks Maarjamaad!

18. EESTI TANTSULAUL: KAERA-JAAN

Eesti ja läti rahvaviis, seade Tiit Kikas

Oi, Kaera-Jaan, oi, Kaera-Jaan, 

karga välja kaema!

19. EESTI ÕLLELAUL: ÕLLEPRUULIJA

Muusika Wilhelm Ernst Karl „Wiga“ Gabriel, eestikeelsed sõnad Johannes (John) Pori, seade Estonian Voices

Estonian Voices

Ma lõbus õllepruulija,hõissa ja hõissa!Ma pruulin õlut lauluga,hõissa ja hõissa!Kui õlu vaadis vahutab,hõissa ja hõissa!Siis tean, et varsti ta valmis saab,siis juua saab,siis juua saab.Mind õlu alati kosutab,

joon kõikide terviseks ma – ahoi!

20. EESTI SÜNNIPÄEVALAUL: TA ELAGU

Muusika Franz Abt, Heinrich Rosenthal, eestikeelsed sõnad Heinrich Rosenthal

Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja teine kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja kolmas kord: Ta elagu! Ta elagu! Ta elagu!

Ja tema õnn see õitsegu, see õitsegu, see õitsegu.

Ja klaasid kokku kõlagu, nad kõlagu, nad kõlagu!

21. EESTI MEESTELAUL: MATS ALATI ON TUBLI MEES

Eesti rahvaviis, sõnad Ado Reinvald, orkestriseade Rasmus Puur

Eeslaulja Liina Vahtrik

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, :,: ei kummarda ta saksa ees, 

ei tõmba küüru selga. :,: 

Refr: :,: Jah, kui see laul meil korda lä’eb, 
ei meie kimpu jää. :,: 

Kord astus oma pambuga ta läbi mõisa õue, :,: saks tuli vastu kärkides 

kui kõige kurjem kõue: :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

„Kas sina, tõbras, parunit ei enam tunda taha :,: või on sul munad mütsi sees, 

et mütsi ei võtap maha?” :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab see tal põues. :,: See sünnib kodus, kirikus, 

kuid mitte mõisa õues. :,: 

Refr: Jah, kui see laul meil korda lä’eb … 

22. EESTI KOORILAUL: MUNAMÄE OTSAS

Muusika Karl August Hermann, sõnad Juhan Kunder

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan üle õitsva Eestimaa, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan piksehäälega, rõõmulaulu siis maailma saadan, hüüan piksehäälega, hüüan piksehäälega: „Siin on ilus elada, 

siin on ilus elada!“ 

Kulla laineil valendavad väljad, järved hõbeehavad, kaugel kõrged lehemetsad haljad, kõo kombel kohavad, kaugel kõrged lehemetsad haljad, kõo kombel kohavad, 

kõo kombel kohavad: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“  Taeva äärel mürab mere lagi, viskab vahtu pilvepool, läbi luha ruttab tasse jõgi, laulab laentekoori laul. Läbi luha ruttab tasse jõgi, laulab laentekoori laul, 

laulab laentekoori laul: 

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Õitsval Eesti vainul käivad neiud,

laulvad lusti õite seas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

lehkvas orus astvad eesti peiud,

hüüdvad rõõmuhäälel reas,

hüüdvad rõõmuhäälel reas:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kõrged pilved nagu luiged lendvad

üle maa ja mägede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad,

lauldes üle jõgede,

päike, kuu ja koidutähed rändvad

lauldes üle jõgede,

lauldes üle jõgede:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Siin on enne suurem sugu eland, rõõmsam rahvas häälitsend, siin on võidulauluviisid kõland, kanged mehed keelitsend, siin on võidulauluviisid kõland, kanged mehed keelitsend, kanged mehed keelitsend: „Siin on ilus elada, 

siin on ilus elada!“

Siin on enne hirmutuuled hooland,

laps ja lojus leina näind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

kui ka orjahigi valul vooland,

siiski suu on laulu teind,

siiski suu on laulu teind:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Kui ma võiksin jõed, järved püüda,

püüda tuult ja linnuhäält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

laseksin neid üle ilma hüüda,

halja Eesti templi päält,

halja Eesti templi päält:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

Võiksin taevavõlvi kirjutada

hele välgu valgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

siis need sõnad tahaks sinna seada,

paistma eha palgega,

paistma eha palgega:

„Siin on ilus elada, 
siin on ilus elada!“ 

23. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: ÄRKAMISE AEG

Muusika ja sõnad René Eespere

Meri siin seisma jäi – keegi peatas ta,kallas veest jagu sai, kaldast algas maa:tasane, kullane, kivine, mullane,

pilvine, tuuline, ootust täis.

Peagi siin kokku said esimemm ja -taat,vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid.Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt,

oli töö, oli vaev sellel maal.

Refr: Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,oled mu hingele lähedal!Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,

oled mu südames sügaval!

Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.Langes taat, memmeke, lapseeas vennake,

pisaraist märjaks sai kogu maa.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal.Taadi maa, memme maa endiselt on ta:tasane, kullane, kivine, mullane,

pilvine, tuuline, ootust täis.

Refr: Eestimaa, Eestimaa …

24. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: MU ISAMAA ON MINU ARM
Muusika Gustav Ernesaks, sõnad Lydia Koidula, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, 

mu õitsev Eestimaa,

sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, 

mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma 

seepärast surema,

ja peaksin sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, sa siiski elad südames, 

mu isamaa, mu isamaa! 

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa,su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, 

mu isamaa, mu isamaa!

25. EESTI LAULUPIDUDE LÕPULAUL: TA LENDAB MESIPUU POOLE

Muusika Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv, orkestriseade Tõnu Kõrvits

Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, 

ta lendab mesipuu poole. 

Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole 

ja lendavad mesipuu poole. 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – 

kuis ihkad isamaa poole! 

Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole 

ning tõttad isamaa poole! 

Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – 

:,: kuis ihkad isamaa poole! :,:

26. EESTI SOOVILAUL: VILJANDI PAADIMEES

Muusika Alfreds Vinters, sõnad Johannes (John) Pori, orkestriseade Rasmus Puur

Eeslauljad Evelin Võigemast ja Mait Malmsten

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, 
:,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: 

Kui neiu paadis, algab sõit, täis õnne kõik maailm, 
:,: ja neiu palgeil punab koit ning rõõmust särab silm. :,: 

Refr: Ah silmad, need silmad, ei iial unune, 
need sinised silmad mul võitsid südame.

Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, 
:,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: 

Refr: Ah silmad … 

Hulk aastaid läind’ ja Viljandis järv ikka kohiseb, 
:,: hall paadimees veel ikkagi neid silmi igatseb. :,: 

Refr: Ah silmad …

Kihelkonnad

• Anseküla kihelkond – Sassi talus Toomalõuka külas Saaremaal
• Hargla kihelkond – Mõniste rahvamaja välilaval Võru maakonnas
• Häädemeeste kihelkond – Treimani rahvamajas
• Juuru kihelkond – Juuru rahvamajas
• Juuru kihelkond –  Kädva küla seltsimajas Käru vallas
• Jõhvi kihelkond – Valge Hobuse trahter Jõhvis
• Jüri kihelkond – Kiili vallas Nabala mõisa õuel
• Kaarma kihelkond – Laadjala küla külamajas Saaremaa vallas
• Karja kihelkond – Roobaka mõisa pargi laululava
• Karksi kihelkond – Karksi-Nuia kultuurikeskus Viljandimaal
• Karksi kihelkond – Tuhalaane külamaja Mulgi vallas
• Kuusalu kihelkond – Kolga vallas
• Kõmsi kihelkond – Pärnumaa, Lääneranna vald, Hanila kihelkond, Kõmsi küla, Keskuse tee 3(Kõmsi rahvamaja)
• Kärla kihelkond – Saaremaal
• Kärla kihelkond – Sauvere, Tamme talu
• Martna kihelkond – Tuulingu talus Haeska külas
• Martna kihelkond –Lääne-Nigula vallas Kirna külaplatsil
• Mihkli kihelkond – Lõpe külas Lääneranna vallas Pärnumaal
• Muhu kihelkond – Külasema küla Külakojas Muhu vallas
• Nissi kihelkond – Nissi Kultuurikeskuse Turba kultuurimajas
• Pärnu kihelkond – Roosiaed Merekülas Häädemeeste vallas
• Pärnu-Jaagupi kihelkond –  Pärnu-Jaagupi rahvamajas
• Pöide kihelkond – Laimjala laululava Saaremaal
• Püha kihelkond – Kõljala seltsimajas Saaremaal
• Ridala kihelkond – Parila vanas koolimajas Ridala vallas
• Räpina kihelkond – Räpina kultuurikeskus
• Rõuge kihelkond – Krabi kõrtsis Rõuge vallas
• Saarde kihelkond – Kilingi-Nõmme suveaias (Pargi 4)
• Sangaste kihelkond – Tsirguliina raamatukogus Valga vallas
• Tori kihelkond – Tori vallas Jõesuu külas uues külamajas
• Torma kihelkond – Mustvee vallas Adraku külas
• Tõrva kihelkond – Tõrva kultuurimajas    
• Tõstamaa kihelkond 
• Valjala kihelkond – Jööri külas
• Vigala kihelkond – Kivi-Vigalas külade keskuses Raplamaal
• Vormsi kihelkond – Vormsi koolimaja õuel või siseruumis
• Väike-Maarja kihelkond – Väike-Rakke laulupesa

Linnad

• Haapsalu linn – Roosituru ringi juures Karja tänaval  
• Kuressaare – Kuursaal 
• Metsanurme külakeskus
• Rakvere linn – Rakvere Rahvaaias    
• Tartu linn – Tartu raekoja platsil 
• Tõrva linn
• Viljandi linn – Viljandi raudteejaama esisel platsil
• Sillamäe
• Valga linn
• Paide linn

Eesti saatkonna kultuurinõuniku Kersti Kirsi sõnul on Glasgow elav, arenev ja noor linn, kus huvi teiste maade ja kultuuride vastu on suurem kui pealinnas Edinburghis.

„Kõnekas on ka fakt, et Eesti ja Šoti kultuurisidemed on tugevad just Glasgow’s. Siin on varasemalt töötanud dirigent Neeme Järvi, hetkel elab tantsija Eve Mutso ning ülikoolis õpetavad eesti õppejõud ja õpitakse eesti keelt. Siinses mainekas kunstikoolis ja konservatooriumis on õppinud paljud meie kaasmaalased ja siin asub ka Eesti autoreid avaldanud kirjastus Vagabond Voices,“ loetles Kirs.

Festivali tervikprogrammi saab vaadata SIIN

Eesti Rahvusballeti kunstilisel juhil Toomas Eduril on hea meel, et trupp saab osaleda festivalil Estonia Now ja tutvustada nüüdisaegseid Eesti koreograafe. „Eriline on meie esinemine ka selle poolest, et ühes Eestiga tähistab oma 100. sünnipäeva ka Eesti ballet,“ viitas Edur.

Šoti publikule tutvustatakse kolme erineva koreograafilise käekirjaga lühiballetti: 

• San Francisco Balleti esisolist Tiit Helimetsa loodud „Aeg“,
• Toomas Eduri 2009. aastal Londoni Püha Pauli katedraalis esietendunud balletti „Vaikivad monoloogid“​​​​ ja
• Šoti Balleti kauaaegse esisolisti ja vabakutselise koreograafi Eve Mutso värsket teost „Kaja“​​​​, mille esiettekanne Tallinnas on 8. novembril. 

Kaunite kunstide keskuses Tramways on avatud Kulla Laasi (Foku) ja Kaisa Maasiku kureeritud Eesti kunstnikefilmide programm „Katse ja eksitus“​​​​, mille võtmesõnadeks on igapäevasus ja sellega toimetulek. Väljas on Flo Kasearu, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimeti, Laura Kuuse ja Camille Laurelli, Mark Raidpere, Liina Siibi, Ingel Vaikla ja Marge Monko tööd. Näitust täiendab 12. novembril toimuv Marge Monko vestlusõhtu teemal „Contemporary Love“​​​​ Glasgow Kaasaegse Kunsti Keskuses, mida korraldab TalkSeePhotography.

Koostöös Kanuti Gildi Saali ja Sõltumatu Tantsu Lavaga tuuakse 13.–14. novembril Glasgow’s lavale mitu erinevat tantsuetendust: Mart Kangro „Start”, Karl Saksa „Seisund ja Disain” ning Sigrid Savi „Imagine There was a Fish”. Samuti osalevad meie koreograafid koos kohalike tantsijatega erinevates töötubades.

Nädala pikkusesse festivali mahuvad nelja Eesti filmi linastused Glasgow Film Theatre’is. Külakostiks viiakse Rainer Sarneti „November“​​​​, Anna Hintsi „Jää“​​​​ ning Katrin ja Andres Maimiku „Minu näoga onu“​​​​.

Glasgow Ülikool tutvustab Eesti ajalugu ja tänapäeva poliitikat. Kelvin Hall’s linastub Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna film „Rodeo“​​​​ ning loenguga esineb Eesti suursaadik Londonis Tiina Intelmann.

Strathclyde’i Ülikooli tehnoloogia-ja innovatsioonikeskuses tutvustavad Linnar Viik ja Adam Rang Eesti e-riigi toimimust. Üritus toimub koostöös FutureScot’ga.

Eesti elektroonilise muusika suurnimed Hypnosaurus, DJ Ilmajaam, Hape ja Cubus Larvik koos Glasgow muusik Ajay C-ga astuvad üles tuntud klubis Stereo.

Festivalil saab šoti publik maitsta ka Eesti toitu, mida pakutakse ajaloolises restoranis Gandolfi Fish.

Festival toimub koostöös paljude Šoti kultuuriasutuste ja Eesti organisatsioonidega. Festivali korraldajad tänavad toetuse eest: Riigikantselei EV100 korraldustoimkonda, Kultuuriministeeriumit, Välisministeeriumit, Eesti suursaatkonda Londonis, Kanuti Gildi Saali, Sõltumatu Tantsu Lava, Rahvusooper Estoniat, Fotokunstnike ühendust Foku, Powerplanti, Eesti Autorite Ühingut, EASi, Kultuurkapitali.

Kaisukarud…

„Igaüks, kellel on lapsena olnud kaisukaru, teab, karust paremat sõpra on raske leida. Kui kogu maailm näib sulle ülekohut tegevat, võid pista nina tema pehmetesse karvadesse ning tunda end taas turvaliselt ja kaitstult. Oma kaisukarule võid rääkida absoluutselt kõigest, ka muredest ja ebaõnnestumistest. Ta ei pahanda kunagi, vaid vastab sulle alati jäägitu armastusega.“ (Tiia Toomet)

Ilmselt sellepärast kogun ka mina enda ümber mõmmikuid, juba palju-palju aastaid. Nad on olnud justkui mu tagala, mu turvatsoon – täis hellust, hoolimist, austust, arvestamist ja piiritut armastust! Just kõike seda, mida me iga päev lastele lasteaias jagame, et kogu Eestimaa saaks täis hoolivaid, julgeid, töökaid, ausaid ja teisi austavaid inimesi.

Juba väga kaua on olnud mul väike salaunistus – oma karukollektsiooni kõikidele näidata. Olen nii väga tahtnud oma kogutud rõõmu kõigiga jagada.

Nüüd tekkis selleks võrratu võimalus! Võimalus teha kõikidele vaatamiseks armas näitus ja imeline meeldejääv sünnipäevakingitus Eestile! Otsustasime, et korraldame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal koos Pelguranna lasteaia laste, lastevanemate ja õpetajatega 26. oktoobril suure kaisukarunäituse „100 Mõmmikut”. Näituse, kuhu kõik Pelguranna lasteia suured ja väikesed võivad tuua üheks imeliseks päevaks Pelguranna lasteaia saali kõigile näha oma karukesed! Mina toon kõigile rõõmuks vaatamiseks suure osa oma karvastest sõpradest, lapsed toovad oma pehmeid kaisumõmmusid ning ka lapsevanemad ja õpetajad oma lapsepõlve armsaid karukesi. Korraldame ühise mõmisemist täis päeva! Näituse, mis on lasteaia saalis avatud hommikust õhtuni! 

Sellel päeval ootame väga külla ka programmi Kiusamisest Vabaks maskotti Suurt Sõpra Karu, politseiameti Kallikarusid ja arstitudengite „Kaisukaruhaiglat“. Kuumad karukallistused on meile juba edastanud Tartu mänguasjamuuseum koos Karu Lillekäpa ja Nässuga.

Ekspeditsiooni juhi Raivo Plumeri sõnul oli tõus Estonia tippu mägironijatele ränk katsumus. „Tõus oli ränk ja liikumisaeg kokku üle üheteistkümne tunni,“ rääkis ekspeditsiooni juht Plumer. „Võrreldes Estonia tippu tõusmise viimase korraga 28 aastat tagasi olid raskused teised, sest liustik on vahepeal palju muutunud. Tõusu viimane ots oli väga vaevaline ja võidu ajaga, sest ilm hakkas käest minema. Aga suutsime Eesti Vabariik 100 suviseks peonädalaks oma kingitusega siiski valmis saada.“

Estonia tippu jõudis ekspeditsiooni kaheteistkümnest mägironijast kümme ja kaks jäid madalamale laagrisse. „Kohale jõudes sõime, pildistasime end koos Eesti lipuga ja püüdsime leida 1960. aasta ekspeditsiooni tipukirja,“ rääkis Plumer.

Esimesed mägironijad jõudsid Estonia tippu kell 14 ja laskuma hakati kella 15.40 paiku kohaliku aja järgi. „Nüüdseks oleme turvaliselt tagasi 5300 meetri peal laagris ja homme asume tagasiteele,“ ütles Plumer. Üks mägironijatest, Argo Mere, laskus Estonia tipust 5300 meetri kõrgusel asuva laagrini suuskadel.

Estonia ekspeditsiooni juht Raivo Plumer ütles, et alates homsest kulub veel neli päeva Lenini baaslaagrisse jõudmiseks. „Osad lähevad veel ka Lenini mäetipule,“ lisas ta. Estonia ekspeditsiooni kuuluvad mägironijad jõuavad Eestisse tagasi 6. septembril.

Estonia tipp on 6211 m kõrgune mägi Pamiiris Taga-Alai ahelikus, tegu on ainsa Eesti nime kandva kõrge mäetipuga maailmas. Viimati käisid Eesti mägironijad Estonia tipus sama teekonna läbi 28 aastat tagasi.

Estonia ekspeditsioon kuulub EV100 juubelimatkade programmi, mille raames toimuvad juubeliaasta jooksul matkad vooluveekogudel, looduskaitse- ja seiklusmatkad, avavete- ja pärimusmatkad, ratta- ja tõukerattamatkad, loodusvaatlus- ja korilusmatkadel, rabamatkad, auto- ja motomatkad ning tõukekelkude ja uisumatkad. EV100 matkasarja (www.ev100.ee/juubelimatkad) korraldavad Eesti Matkaliit, Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal tähistatakse taasiseseisvumise aastapäeva suvise peonädalaga, mis toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele. EV100 suvine peonädal algas 17. augustil esimese Eesti üldluulepeoga Rakveres ja lõpeb 25. augustil muinastulede ööga üle Eesti. Enam kui 200 suure suvise peonädala sündmust leiab www.ev100.ee.

„Populaarne koeratüdruk Lotte, kes vallutas esmakordselt vaatajate südamed käesoleva sajandi alguses, on kinolinalt piisavalt kaua eemal olnud, et suurte ja väikeste vaatajate ootused maksimumini kruvida,“ sõnas Eesti Joonisfilmi produtsent Kalev Tamm.

„Uus seiklus peaks pakkuma ühtviisi rõõmu nii endistele fännidele, kui võitma juurde ka terve uue põlvkonna uusi austajaid. Usume, et meie film saab sellega kenasti hakkama.“

EV100 filmiprogrammi ainus animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ linastub kinodes 4. jaanuaril 2019. 

„Juubeliaasta tähistamise keskmes on lapsed ja noored. Mis saaks veel suurem kingitus neile olla, kui taaskohtumine armastatud sõpradega Leiutajatekülast,“ sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Kogupere seiklusfilmis „Lotte ja kadunud lohed“ saab vahva koeratüdruk endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.

Tutvu kogu EV100 filmiprogrammiga siin. 

„Lotte ja kadunud lohed“ valmib Eesti Joonisfilmi ja Läti stuudio Rija Films koostööna. Filmi tootmist toetavad Eesti Filmi Instituut, Läti Rahvuslik Filmikeskus, Loov Euroopa MEDIA programm, Shortcut ja Eesti Rahvusringhääling.

Stsenaariumi autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk
Režissöörid: Janno Põldma ja Heiki Ernits
Kunstnik: Heiki Ernits
Helilooja: Sven Grünberg
Laulud: Sven Grünberg ja Renārs Kaupers
Peaosatäitjad: Evelin Võigemast, Helmi Tulev, Mait Malmsten, Elina Reinold ja Sepo SeemanHeli: Horret Kuus

Produtsent: Kalev Tamm

Kaasprodutsent: Vilnis Kalnaellis
Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ ehk Hea Film

„Vabadussõda on üks olulisemaid verstaposte meie riigi sünniloos ning selle ajaloolise sündmuse toimumislugu väärib jutustamist,“ ütles Riigikantselei EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Antsla abivallavanema Kurmet Müürsepa sõnul annab rongi viibimine Antslas suurepärase võimaluse tutvuda lähemalt Vabadussõjas olulist rolli kandnud lahingutehnikaga. „Kõige olulisem on see meie kogukonna noortele. Antsla kogukond tervitab soomusrongi „Wabadus“ idee autoreid ja teostajaid!“

Vabadussõda 100 sündmused Antslas

• 21.–28. veebruarini on soomusrong avatud iga päev kell 11-18, välja arvatud 24. veebruaril, kui soomusrong-näitus on avatud kell 8-14.
• 22. veebruaril kell 18 tähistatakse Kaika koolimajas Eesti Vabariigi aastapäeva.
• 23. veebruar kell 11 toimub jalgsimatk soomusrong „Wabadus“ juurest Kaika koolimajani. Retke pikkus orienteeruvalt 11 km.
• 24.02 kell 7.33 toimub Antsla Vabadussõja mälestussamba juures Kaitseliidu pidulik rivistus, kuhu on osalema oodatud kõik huvilised.

Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lillse sõnul kestab soomusrongi üle-eestiline tuur 2019. aasta lõpuni. „Soomusrong-näitus läheb uutele peatuskohtadele vastu hoolduse läbinud veeremi ja värskendatud näitusega ning pakub kindlasti elamuse kõigile külastajatele,“ märkis ta.

Soomusrong-näitus peatub lähikuudel:

• 21.–28. veebruaril Antsla raudteejaamas;
• 1.–10. märtsil Võru raudteejaamas;
• 21.–31. märtsil Piusa raudteejaamas;
• 1.–7. aprillil Veriora raudteejaamas;
• 8.–21. aprillil Põlva raudteejaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Soomusrongi ja -auto liikumisse Wabaduse teekonnal annavad oma panuse Eesti Raudtee, Kaitseliit, USS, kohalikud omavalitsused ja mitmed muuseumid. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse on koostanud Eesti Sõjamuuseum.

2019. aastal keskenduvad sündmused Eesti Vabadussõja 100. aastapäevale. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Rohkem infot juubelisündmuste kohta: www.EV100.ee.

EV 100. aastapäeva puhul loodi anima- ja mängufilmid, dokumentaalfilmid, üks teledraamasari ja 40 dokumentaalset lühifilmi noortest leiutajatest. 

MÄNGUFILMID

Eesti Vabariik 100 mängufilmide konkursil pälvis tootmistoetuse viis mängufilmi: „Tõde ja õigus“, režissöör Tanel Toom, „Seltsimees laps“, režissöör Moonika Siimets, „Põrgu Jaan“, režissöör Kaur Kokk, „Võta või jäta“, režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo ja koguperefilmi „Eia jõulud Tondikakul“, režissöör Anu Aun. 

„Seltsimees laps“Tootja: AmrionStsenarist ja režissöör: Moonika SiimetsProdutsent: Riina SildosOperaator: Rein KotovKunstnik: Jaagup Roomet

Osades: Helena-Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja

ESILINASTUS: 23. märts 2018

SISU: Leelo Tungla autobiograafiliste teoste „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“ ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse, mil stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema Helmes. Leelo hinge sugeneb aga hirm, et ema äraviimises ongi süüdi tema, kuna ta polnud piisavalt hea laps. Samal ajal kostuvad raadiost helged propagandalaulud, õues marsivad pioneerid, kodu aga piirab NKVD uurija ning Leelo kuuleb pealt täiskasvanute jutte vangilaagritest ja küüditamistest. Selles kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid mida hea laps olemine tegelikult tähendab? 

http://www.efis.ee/en/film-categotries/movies/id/18426
https://www.facebook.com/seltsimeeslaps/
http://www.amrion.ee/index2.php?id=10965
”Seltsimees laps” treiler YouTube’is

„Võta või jäta“Tootja: AllfilmStsenarist ja režissöör: Liina Trishkina-VanhataloProdutsent: Ivo FeltOperaator: Erik PõllumaaKunstnik: Markku Pätilä

Osades: Reimo Sagor, Andres Mähar, Epp Eespäev

ESILINASTUS: 12. september 2018, kinodes üle Eesti 14. septembrist 2018

SISU: Võidufilmidest ainukesena kaasaega paigutuva mängufilmi käivitab uudis, mille 30-aastane ehitaja Erik ühel laupäevahommikul saab: tema endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on viimase vindi peal lapseootel. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheks tüdrukuke lapsendamisele. Kuigi iga rakuke temas käsib Erikul põgeneda ning kogu lapsevärk unustada, teeb Erik kõigile, eelkõige endale, üllatusena tavatu otsuse: temast saab üksikisa.

http://allfilm.ee/work/take-it-or-leave-it/
https://www.facebook.com/VOTAVJ/
”Võta või jäta” reklaamklipp Vimeo’s

„Põrgu Jaan“Tootja: Homeless Bob ProductionStsenarist ja režissöör: Kaur KokkProdutsent: Katrin KissaOperaator: Mart TanielKunstnik: Matis Mäesalu

Osades: Meelis Rämmeld, Andres Lepik, Pääru Oja, Peeter Volkonski, Adele Taska, Egon Nuter

ESILINASTUS: 4. oktoober 2018, kinodes üle Eesti 5. oktoobrist 2018

SISU: Mängufilmi „Põrgu Jaan“ tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast 10 aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda, mis on maa inimestest pea puhtaks pühkinud. Vähesed ellujäänud elavad laialipillutatult, viletsuses ja lootuseta. Ühel tähisel ööl leiavad kaks talupoega mererannast võõra mehe. Räsitud ja kontaktivõimetu mees viiakse kohaliku mõisniku juurde, kus ta tasapisi teadvusele turgutatakse. Ärkvele tulles avastab ta, et ei suuda meenutada ei seda, kes ta on, ega seda, kuidas ta sinna sai. Ta on võõras niihästi iseendale kui ka inimestele enda ümber. Olude sunnil jäetakse ta mõisasse elama, kus ta seisab silmitsi küsimusega, kes ma olen? Ja sellele küsimusele võib olla rohkem kui üks õige vastus.

http://www.homelessbob.ee/movies/porgu-jaan/
https://www.facebook.com/porgujaan/

„Eia jõulud Tondikakul“Tootja: Luxfilm, Kinosaurus FilmStsenarist ja režissöör: Anu AunProdutsent: Maie Rosmann-Lill, Maario MasingOperaator: Heiko SikkaKunstnik: Matis Mäesalu

Osades: Paula Rits, Siim Oskar Ots, Jaan Rekkor, Märt Pius, Priit Pius, Priit Võigemast, Mirtel Pohla, Liis Lemsalu, Tambet Tuisk, Juhan Ulfsak, Meelis Räämeld, Anne Reemann, Tõnu Oja

ESILINASTUS: 4. detsember 2018

SISU: „Eia jõulud Tondikakul” on seiklusrikas laste jõulufilm 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

https://www.facebook.com/eiafilm/
https://eiafilm.ee/

„Tõde ja õigus“Tootja: AllfilmStsenarist ja režissöör: Tanel ToomProdutsent: Ivo FeltOperaator: Rein KotovKunstnik: Jaagup Roomet

Osades: Priit Loog, Maiken Schmidt, Priit Võigemast, Ester Kuntu

ESILINASTUS: 20. veebruar 2019

SISU: A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osal põhinevas mängufilmis tuleb lootusest ja teotahtest pakatav Andres koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb, algab aga hoopis elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearuga. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju.

http://allfilm.ee/work/truth-and-justice/
https://www.facebook.com/todejaoigus/

ANIMAFILM

„Lotte ja kadunud lohed“Tootja: Eesti Joonisfilm, Rija FilmsStsenaristid: Andrus Kivirähk, Janno Põldma, Heiki ErnitsRežissöörid: Janno Põldma, Heiki ErnitsProdutsent: Kalev TammKunstnik: Heiki Ernits

Heliloojad: Sven Grünberg, Renārs Kaupers

ESILINASTUS: 2. jaanuar 2019

SISU: Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saabuvad Leiutajatekülla teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad ülemaailmsel rahvalaulude kogumise võistlusel. Nende suurimaks unistuseks on lindistada müütiliste tuldpurskavate lohede laulu, kuid Lotte ja tema väike õde Roosi otsustavad tuldpurskavad lohed hoopis ise üles otsida.

http://www.joonisfilm.ee/films/lotte-and-the-lost-dragons?lang=en

DOKUMENTAALFILMID

„Juured“Dokumentaalfilmide kogumikTootja: SilmviburlaneRežissöörid: Nora Särak, Aljona Suržikova, Heilika Pikkov, Anna Hints, Moonika Siimets, Kersti Uibo.

Produtsent: Ülo Pikkov

ESILINASTUS: 3. mai 2018

SISU: Eesti Vabariik 100 filmikonkursi raames valmiv naisrežissööride lühidokumentaalfilmide kogumik. Lühidokumentaalfilmide kogumik „Juured“ räägib kuus väga isiklikku lugu. Need on lood sünnist ja surmast, üksi ja koos olemisest, suurest rõõmust ja suurest kurbusest. Jutustatud ausalt ja julgelt naise vaatepunktist. Lugude autoriteks on tuntud Eesti naisrežissöörid, vanuses 29-61 aastat, kes lisaks filmitegijaks olemisele on ka emad, tütred, abikaasad. Miks mitte armukesed või maailmarändurid. Kogumiku keskseks sümboliks on juur kui elutähtis organ. Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juur kui algus, päritolu, lähtekoht ja põhjus. Juured hoiavad meid kinni ja toidavad. Ka siis, kui oleme kaugel ära. Ka siis, kui tuleb kõigest, millest oled kinni hoidnud, ükskord lahti lasta. Meie lähedased on meie juurestik. Oleme omavahel läbi põimunud ja hingame koos.

Dokumentaalfilmide kogumiku ”Juured” tutvustav klipp Youtube’is

„Tuulte tahutud maa“DokumentaalfilmTootja: Wildkino OÜKaastootja: Marco Polo AG (Saksamaa)Režissöör: Joosep MatjusOperaatorid: Joosep Matjus, Atte Henriksson, Jan Henriksson

Produtsendid: Riho Västrik, Katri Rannastu

ESILINASTUS: 21. september 2018, kinodes üle Eesti 28. septembrist 2018

SISU: Aegadest, mida keegi ei mäleta, kõnelevad meile aastatuhandete jooksul kootud maastikud. Ükski element ei ole siia potsatanud juhuslikult, vaid on tahutud siinsete asukate ja stiihiate omavahelise võitluse kiuste. Igat puud ja rohukõrt on hoolikalt lõigatud või lõikamata jäetud, loomi on hoitud ja eemale peletatud, hääled on toodud lähemale ja sätitud kooris kõlama. Kõik vastavalt võimalustele-tarvidusele. Maastike mustrites on kestma jäänud meie esivanemate püüdlused ja ilumeel.

“Tuulte tahutud maa” on film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate lindudega. 

https://www.facebook.com/tuultetahutudmaa 
http://www.wildkino.ee/tuultetahutudmaa

Treiler: https://vimeo.com/288419232 

DRAAMASARI

„Pank“Tootja: ItamambucaStsenaristid: Eero Epner, Tarmo JüristoRežissöörid: Rainer Sarnet, Juhan Ulfsak, Marianne Kõrver, Jan-Erik NõgistoProdutsendid: Paul AguraiujaOperaatorid: Meelis Veeremets, Ants Martin Vahur, Mihkel SoeKunstnik: Kairi Mändla

Osades: Sergo Vares, Priit Võigemast, Evelin Võigemast, Gert Raudsep, Kati Outinen, Markus Luik, Inga Salurand

ESILINASTUS: 18. oktoober 2018, ERR eetris sügisel 2018. Vaata sarja ETV järelvaatamise keskkonnast.

SISU: Seriaal asetab fookusesse ühe riigi, kahe panga ja terve rea inimeste võidud ning kaotused. Kümne tunni jooksul rullub vaatajate ees lahti draama 1990ndate Eestist: spetsiifilisest ajajärgust, mis jättis kõigisse jälje − kellesse haava, kellesse jumaliku käepuudutuse. Osaliselt tõestisündinud lool põhineva sarja autoriteks on Eero Epner ja Tarmo Jüristo. Telesarja produtsendid on Paul Aguraiuja ja Kaspar Kaljas. Kümneosaline draamasari linastub ETV ekraanil Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames alates 2018. aasta sügisest.

https://www.estonianbank.com/
https://www.facebook.com/PANK-825739424252478/
https://vimeo.com/230896225

LEIUTADES EESTIT

2016. aastal otsiti konkursiga „Eesti otsib leiutajat!“ laste leiutisi, mis lahendaksid kellegi igapäevaelu probleeme ja aitaksid elu paremaks muuta. 40 tublimast 6.-12. aastastest leiutajast valmisid koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks dokumentaalsed lühiportreed.

VAATA FILME: Lühiflmid olid ETV eetris kevadel 2018. Filme saab järele vaadata Lastejaama kodulehelt.

Vaata klippi YouTube’ist

”EV100 igas külas” on EV100 raamprogramm, mis kestab läbi kogu juubeliperioodi: esimene selle ühiskingituse tunnusplaat kannab kirja MIHKLIS12.04.2017 ja liitunud kogukondade pika nimekirja lõpetab praegu Tagamõisa küla EV100 tähistamine detsembris 2019.

“EV100 igas külas” annab igale kogukonnale, olgu linnas või maal, võimaluse valida terve juubeliperioodi vältel aprillist 2017-veebruarini 2020 välja üks päev, mil ühiselt avatakse/esitletakse oma kogukonna EV100 kingitust, peetakse Eesti Vabariigi sünnipäeva ja mis saab olema kogukonna nimelisel EV100 tunnusplaadil.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on meie kõigi pidu. Suur pidu, mis kestab täpselt sama kaua, kui 100 aasta eest Eesti Vabariigi sünniks ja toimima hakkamiseks aega läks. EV100 juubeli tähistamist alustame juba 2017. aasta aprillis ja punkti paneme sellel 2020. aastal Tartu rahu 100. sünnipäeval. Kogu selle pika ja ilusa aja kestab ka kogukondade ühiskingitus EV100 IGAS KÜLAS.  Selle ühiskingi eesmärgiks on, et iga küla ja linn, iga paik ja kogukond saaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest osa. “EV100 igas külas” programmis osalemiseks pole vaja muud, kui kogukonna ühist EV100 kingitust ja ühist EV100 tähistavat sündmust. Mis võiks aga olla see, mis innustaks ja kaasaks kogukondade liikmeid ühiselt panustama EV100 sünnipäeva tähistamisse oma kodukohas? Milliseid tegevusi ja sündmusi kavandada? Vastuseid on kindlasti rohkem kui üks. Kindlasti võiks see kink ja sündmus olla seotud sellele paigale ainuomase, eripärasega – selle märgiga, mille järgi seda paika juba laiemalt tuntakse või siis tulevikus tundma hakatakse. Kindlasti tähendab see siis ka seotust selle paiga mineviku, oleviku ja tulevikuga. Ja inimestega, kes seal kunagi elanud, praegu elavad või tulevikus elama saavad. Kindlasti on see ka midagi, mis väärtustab ja väärindab kohalikku elu- ja looduskeskkonda. Ja kindlasti võiks see kingitus olla püsiva väärtusega, alles ja olemas ka aastate pärast. 

Sajad kogukonnad Eestis ja kaugemalgi on oma “EV100 igas külas” väärika kingi ja ühise sündmuse juba teinud. Sajad on seda veel tegemas. Ja kõik kogukonnad, kel oma  EV100 kingi ja sündmuse tegemise mõtted ühiselt meeles mõlguvad, on oodatud ühiskingitusega “EV100 igas külas” liituma.

EV100 suurte ühiskingituste reas on üks – „EV100 igas külas“ – mis ootab liituma just neid toredaid kogukondi, olgu maalt või linnast, külast või alevist, kes on otsustanud tähistada meie riigi juubelit eriti väärikal moel: luues ühiselt midagi jäävat, millest saab rõõmu nii „omakülarahvas“ kui küllatulijad. Kahtlemata kuulub selliste väärikate „kinkide“ hulka ka enamik neid toredaid kogukondlikke EV100 projekte, mille elluviimist on toetamas Kodanikuühiskonna sihtkapital. 

Ühiskingituses  „EV100 igas külas“ kaasa löömiseks tuleb:

1. kogukonnana ühiselt leida see ainuomane  püsima jääv ja püsiväärtusega „miski“ , mis kogukonda rõõmustab, mida Teil vaja läheb, mille üle uhkust tunne(ksi)te, mille tegemiseks Te oskusi ja ressurssi leiate.
2. valida juubeliperioodist (16. aprill 2017 – 02.02. 2020) välja see üks ja ainus päev, mil Teie kogukond EV100 tähistab ja oma kogukonna „kingituse“ nö üle annab – seda avab või esitleb. Sobivaima päeva leiate kindlasti siis, kui „vaatate ringi“ just oma kogukonna/kodukoha ajaloos ja pärimuses.
3. registreerida oma kingitus ja sündmus:

„EV100 igas külas“ külade maakondliku koordinaatori juures, kelle kontakti leiad siitsamast lehelt või

võttes otse ühendust „EV100 igas külas“ üldkoordinaatori Merle Jantsoniga: merle@jantson.ee 5261891

Vaadake ka „EV100 igas külas“ kaarti: https://www.ev100.ee/et/ev100-igas-kylas
Siit saate ehk häid mõtteid oma kogukonna EV100 kingituse tarvis. Kaardile ilmub, peale registreerimist, ka Teie kogukonna EV100 kingituse ja sündmuse info.

Valige kogukonnaga ühiselt välja see parim ja väärikaim paik – tehtud kingitus Teie kodukohas, mida hakkab kaunistama „EV100 igas külas“ märgis – eriline metallplaat, millel EV100 sümboolika kõrval kirjas ka Teie kodupaiga nimi ja kuupäev, mil seal toimus teie kogukonna EV100 sünnipäevapidu ja tunnusplaadi paigaldamine.

NB! Märgise saavad kõik „EV100 igas külas“ ühiskingitusega liitujad, kes on registreerunud vähemalt kuu aega enne oma kogukonna EV100 sündmuse toimumist.

NB! Ühel kogukonnal on võimalus saada üks tunnusplaat – selle kõige väärikama ühiselt tehtud EV100 kingi ja sündmuse eest.

Viige koos kogukonnaga oma EV100 mõtted ellu. Kaasake selleks ka neid tegusaid/toredaid/tuntud inimesi, kes küll enam/püsivalt Teie kodupaigas ei elagi, küll aga seal sündisid või kelle juured selles kohas on. Tehke neile ja endale rõõmu ja kutsuge nad kaasa lööma!  Kõigile meie kogukondadeleilusat, ühtehoidvat, minevikku mäletavat ja tulevikku vaatavat EV100 soovidesMerle JantsonÜhiskingituse „EV100 igas külas“ üldkoordinaator  

Lisamaks oma kogukonna EV100 kingitust/sündmust ühiskingituse kaardile ja nimekirja ning saamaks vastuseid “EV100 igas külas” kohta tekkinud küsimustele, võtke ühendust oma maakonna koordinaatoriga, kelle andmed leiate siit:

Harjumaa

Kaisa Linno (Ida-Harju): 5239239, kaisa@kolgakyla.ee

Olvia Laur (Lääne-Harju): 5038460, olvialaur@hot.ee

Hiiumaa

Heli Üksik: 56912640, heliuustalu@gmail.com

Ida-Virumaa

Krista Pedak: 5087472, kristapedak@gmail.com

Jõgevamaa

Pille Tutt: 5211967, pille.tutt@gmail.com

Järvamaa

Juta Sakkis: 56954322, jutasakkis@hot.ee

Läänemaa

Ene Sarapuu: 56653668, ene@vormsi.ee

Lääne-Virumaa

Evi Torm: 53856226, moedaku@gmail.com

Pärnumaa

Heleri Wazza: 58519435; heleri.wazza@gmail.com

Põlvamaa

Marge Trumsi: 5176288, marge.trumsi@rapina.ee

Raplamaa

Aare Hindremäe: 5117345, hindrem@estpak.ee

Saaremaa

Reet Viira: 5517502, saarekodukant@gmail.com

Tartumaa

Külli Pann: 56462692, kylli@kodukanttartumaa.ee

Valgamaa

Ene Kaas: 53301511, enekaas@gmail.com

Viljandimaa

Enn Sarv: 5148840, ennsarv50@gmail.com

Võrumaa

Reet Käär: 5300 7038, reetkaar@gmail.com

JAANUAR
ANSEKÜLAS		Anseküla khk	04.01.2018
SÄÄNIKUL		Puhja khk	16.01.2018
NORILSKIS		Siber, Krasnojarski krai	26.01.2018
SUIGUS		Tori khk	20.01.2018
KOLGAKÜLAS		Kuusalu khk	27.01.2018
VEEBRUAR
VASKNAL		Rõuge khk	02.02.2018
SIMUNAS		Simuna khk	17.02.2018
HAAPSALUS		Ridala khk	20.02.2018
NARVAS		Vaivara khk	21.02.2018
PAADENURMES		Torma khk	21.02.2018
JÕGEVA ALEVIKUS		Laiuse khk	21.02.2018
NIITSIKUL		Räpina khk	23.02.2018
TARVASTUS		Tarvastu khk	22.02.2018
ÜDRUMAL		Kullamaa kh	22.02.2018
ELLAMAAL		Nissi khk	23.02.2018
PÄRNUS		Pärnu khk	23.02.2018
LILLIL		Harju-Jaani khk	23.02.2018
ALLIKJÄRVEL		Järva-Jaani khk	23.02.2018
KOLUS		Türi khk	24.02.2018
MAIDLAS		Lüganuse khk	24.02.2018
LOOTVINAS		Võnnu khk	24.02.2018
VASKRÄÄMAS		Pärnu khk	24.02.2018
TÕRVAS		Helme khk	24.02.2018
KURNAS		Jüri khk	24.02.2018
MÄRTS
LOHUSUU-VENEKÜLAS		Torma khk	8.03.2018
TSIRGULIINAS		Sangaste khk	9.03.2018
LAAGNAL		Vaivara khk	10.03.2018
LINNAMÄEL		Lihula khk	11.03.2018
SAKLAS		Valjala khk	29.03.2018
SUURE-JAANIS		Suure-Jaani khk	31.03.2018
APRILL
ALLE-SAIJAL		Kanepi khk	14.04.2018
KABALAS		Pilistvere khk	19.04.2018
INGLISTEL		Juuru khk	20.04.2018
VÄIKE-MAARJAS		Väike-Maarja khk	22.04.2018
LÜGANUSEL		Lüganuse khk	25.04.2018
VÕUKÜLAS		Räpina khk	28.04.2018
JÕEKALDAL		Kanepi khk	29.04.2018
MAI
NIHATUS		Karja khk	5.05.2018
ÄNNIKSAARES		Torma khk	6.05.2018
MOKAL		Märjamaa khk	12.05.2018
MÄNNAMAAL		Käina khk	15.05.2018
ROOSNA-ALLIKUL		Järva-Jaani khk	17.05.2018
KALAMAJAS		Tallinna linn	19.05.2018
VADIL		Torma khk	19.05.2018
KRASNOJARSKIS	Venemaal	Siberis, Krasnojarski krais	22.05.2018
UUS-PETSERIS	Venemaal	Siberis, Krasnojarski krais	22.05.2018
ESTONIAS	Venemaal	Siberis, Krasnojarski krais	22.05.2018
VERHNE-USSINSKIS	Venemaal	Siberis, Krasnojarski krais	22.05.2018
TVERIS	Venemaal	Tveri oblastis	22.05.2018
KASEKÜLAS	Venemaal	Siberis, Tomski oblastis	22.05.2018
KOIDULAS	Venemaal	Siberis, Tomski oblastis	22.05.2018
ÜLEM-SUETUKIS	Venemaal	Siberis, Krasnojarski krais	22.05.2018
ORAVAL	Venemaal	Siberis, Novosibirski oblastis	22.05.2018
NALTŠIKIS	Venemaal	Kaukaasias, Kabardi-Balkaarias	22.05.2018
ALLMÄEL	Venemaal	Kaukaasias, Stavropoli krais	22.05.2018
RÕNGUS		Rõngu khk	26.05.2018
LEELIS		Karksi khk	26.05.2018
TORONTOS		Põhja-Ameerika, Kanada	26.05.2018
SAUEL		Keila khk	26.05.2018
PELGULINNAS		Tallinna linn	26.05.2018
MÕNISTES		Hargla khk	31.05.2018
JUUNI
TAEBLAS	Lääne-Nigula khk	1.06.2018
SOOBIKUL	Püha khk	1.06.2018
PANGAL	Mustjala khk	1.06.2018
LIPAL	Rapla khk	1.06.2018
KAREDAL	Peetri khk	1.06.2018
KUMMAS	Rapla khk	2.06.2018
AUDRUS	Audru khk	2.06.2018
TINNUL	Otepää khk	2.06.2018
JÕESUUS	Tori khk	3.06.2018
KIVIÕLI SEIKLUSKESKUSES	Lüganuse khk	8.06.2018
PILISTVERES	Pilistvere khk	9.06.2018
VAHENURMES	Pärnu-Jaagupi khk	9.06.2018
PUHJAS	Puhja khk	9.06.2018
KÄRSTNAS	Helme khk	10.06.2018
TUDULINNAS	Iisaku khk	10.06.2018
SÄÄREL	Jämaja khk	15.06.2018
LAUS	Juuru khk	15.06.2018
ASVA VIIKINGITE KÜLAS	Pöide khk	16.06.2018
LÄHKMAL	Saarde khk	16.06.2018
KAALEPIS	Järva-Madise khk	16.06.2018
MÕNUSTES	Hageri khk	17.06.2018
JUULIKUL	Keila khk	19.06.2018
KÕPU POOLSAAREL	Reigi khk	21.06.2018
VAIVERES	Kaarma khk	22.06.2018
KIISAMAAL			Mihkli khk	22.06.2018
SUURSOOS			Jüri khk	22.06.2018
VÕHMAS			Mustjala khk	22.06.2018
SUUREMÕISAS			Muhu khk	22.06.2018
KASISPEAL			Kuusalu khk	22.06.2018
ALUTAGUSE			Lüganuse khk	23.06.2018
JÖÖRIL			Valjala khk	23.06.2018
PÄÄSNAS			Räpina khk	23.06.2018
PILKUSEL			Otepää khk	23.06.2018
PÜHAL			Püha khk	23.06.2018
KARUSEL			Karuse khk	23.06.2018
VIRVEL			Kuusalu khk	23.06.2018
ÄÄSMÄEL			Keila khk	23.06.2018
RÄÄMAL			Pärnu khk	23.06.2018
PÕLVAS			Põlva khk	23.06.2018
TUULAS JA PÄLLUS			Keila khk	23.06.2018
SÜRGAVERES			Suure-Jaani khk	23.06.2018
KÄÄPAL			Maarja-Magdaleena khk	23.06.2018
VIISUS			Peetri khk	23.06.2018
ESNAS			Peetri khk	23.06.2018
LÜLLEMÄEL			Karula khk	23.06.2018
SOELA SADAMAS			Karja khk	23.06.2018
SADUKÜLAS			Kursi khk	24.06.2018
KRABULIS			Jõhvi khk	24.06.2018
KOGULAS			Kärla khk	24.06.2018
KASSARIS			Pühalepa khk	28.06.2018
PÕLTSAMAAL			Põltsamaa khk	30.06.2018
TÕHELAS			Tõstamaa khk	30.06.2018
JUULI
ORBUL			Kihelkonna khk	01.07.2018
KAVANDIS			Jaani khk	05.07.2018
UDUVERES			Pärnu-jaagupi khk	07.07.2018
UNDVAS			Kihelkonna khk	07.07.2018
RUTIKVERES			Põltsamaa khk	07.07.2018
LAEKANNUS			Torma khk	07.07.2018
MEERIL			Nõo khk	07.07.2018
JAAGUL			Pöide khk	08.07.2018
PRANDIL			Peetri khk	08.07.2018
ARAVETEL			Järva-Madise khk	8.07.2018
PUHJAS			Puhja khk	9.07.2018
KOIGI-VÄLJAKÜLAS			Jaani khk	10.07.2018
VISKLAS			Kose khk	14.07.2018
KÕRKKÜLAS			Kärla khk	14.07.2018
KÕNNU			Kuusalu khk	14.07.2018
SADALAS			Laiuse khk	14.07.2018
KÄSMUS			Haljala khk	14. 07.2018
MUSTJALAS			Mustjala khk	14.07.2018
HERMANIS			Pilistvere khk	14.07.2018
OIDREMAL			Mihkli khk	20.07.2018
IIDEL			Jämaja khk	20.07.2018
ORINÕMMEL			Pöide khk	21.07.2018
SÕRUL			Emmaste khk	21.07.2018
KÄESLAS			Kärla khk	21.07.2018
LEEVIS			Põlva khk	21.07.2018
PIIRSALUS	Kullamaa khk	21.07.2018
KÕRUSEL	Kihelkonna khk	26.07.2018
KÕRVEMETSAS	Torma khk	27.07.2018
VÄINJÄRVEL	Koeru khk	27.07.2018
RISTIKÜLAS	Saarde khk	28.07.2018
ARASEL	Pärnu-Jaagupi khk	28.07.2018
TAEVASKOJAS	Põlva khk	28.07.2018
RÄLBYS	Vormsi khk	28.07.2018
MURIL	Paistu khk	28.07.2018
PAENASEL	Muhu khk	28.07.2018
KURENURMES	Urvaste khk	28.07.2018
HÄÄDEMEESTEL	Häädemeeste khk	29.07.2018
AUGUST
LUUNJAS	Tartu-Maarja khk	3. 08.2018
PUHMUL	Koeru khk	4.08.2018
EISTVERES	Pilistvere khk	4.08.2019
VANAKUBJAL	Mustjala khk	4.08.2018
SAULEPIS	Varbla khk	4.08.2018
TAPIKUL	Põltsamaa khk	4.08.2018
KAMARIS	Põltsamaa khk	4.08.2018
KOIGIS	Peetri khk	4.08.2018
ROOPAS	Kihelkonna khk	4.08.2018
SAMRUKIS	Eesti küla Krimmis	4.08.2018
SOOMETSAS	Pärnu  khk	5.08.2018
KASEPÄÄL	Torma khk	5.08.2018
KÄRGULAS	Urvaste khk	7.08.2018
KURESSAARE KINDLUSES	Kaarma khk	10.08.2018
KUUSALUS	Kuusalu khk	11.08.2019
SUTLEMAS	Hageri khk	11.08.2018
METSLAS	Koeru khk	11.08.2018
METSAKASTIS	Jõelähtme khk	11.08.2018
ERVITAL	Koeru khk	12.08.2018
KIIKLAS	Jõhvi khk	13.08.2018
MÄNDREL	Kihelkonna khk	14.08.2018
KÕLJALAS	Püha khk	18.08.2018
LELLES			Vändra khk	18.08.2018
SÕRANDUS			Peetri khk	18.08.2018
LAPETUKMES			Rannu khk	18.08.2018
ASSIKVERES			Kodavere khk	18.08.2018
SALMEL			Anseküla khk	18.08.2018
JOAVESKIL			Kadrina khk	18.08.2018
ADRAKUS			Torma khk	19.08.2018
ÖÖTLAS ja VODJAL			Peetri khk	19.08.2018
SAUVERES			Kärla khk	19.08.2018
RUUSAL			Räpina khk	19.08.2018
METSANURMEL			Keila khk	20.08. 2018
KÕÕRUS			Kihelkonna khk	20.08.2018
ROOBAKAS			Karja khk	20.08.2018
TOILAS			Jõhvi khk	20.08.2018
KRIIMANIS			Võnnu khk	20.08.2018
VENEVERES			Simuna khk	20.08.2018
SAVIKOTIL			Viljandi khk	20.08.2018
LUTSUL			Põlva khk	20.08.2018
ASTES			Kaarma khk	22.08.2018
VALGAS			Valga khk	22.08.2018
MAIDLAS			Hageri khk	23.08.2018
KARINUS			Koeru khk	25.08.2018
KEAVAS			Rapla khk	25.08.2018
VAINUPEAL			Haljala khk	25.08.2019
SIMUNAS			Simuna khk	25.08.2019
DŽURTŠIS			Eesti küla Krimmis	25.08.2018
KONTŠI-SAVVAS			Eesti küla Krimmis	25.08.2018
KIHELKONNAL			Kihelkonna khk	25.08.2018
KURESSAARE GÜMNAASIUMIS			Kaarma khk	30.08.2018
ARUKÜLAS			Jüri khk	31.08.2018
ROELAS			Viru-Jaagupi khk	31.08.2018
VIITKAL			Vastseliina khk	31.08.2019
SEPTEMBER
KILPLASTE KÜLAS			Peetri khk	1.09.2018
LEESIL			Kuusalu khk	1.09.2018
ARUVALLAS			Jüri khk	1.09.2018
OLLEPAL			Pilistvere khk	1.09.2018
KLOOGAL			Keila khk	1.09.2018
MATSALUS			Karuse khk	1.09.2018
VILIVERES			Hageri khk	1.09.2018
SÕMERPALUS			Urvaste khk	02.09.2018
JUULAS			Äksi khk	2.09.2018
SÕMERUS			Jüri khk	8.09.2018
ROHUS			Simuna khk	8.09.2018
KANTKÜLAS			Viru-Jaagupi khk	9.09.2018
JÄRVAKANDIS			Rapla khk	9.09.2018
MEREKÜLAS			Pärnu khk	15.09.2018
IIRAS			Rapla khk	15.09.2018
PIIRAL			Rakvere khk	15.09.2018
EISMAL			Haljala khk	15.09.2018
KURISOOL			Järva-Jaani khk	16.09.2018
VAIDASOOL			Jüri khk	22.09.2018
TAIKSES			Türi khk	22.09.2018
SULEVIS			Gruusia, Abhaasia	22.09.2018
PANGODIS			Nõo khk	22.09.2018
SALMES			Gruusia, Abhaasia	23.09.2018
AMBLAS			Ambla khk	25.09.2018
ROOKÜLAS			Kose khk	28.09.2018
OKTOOBER
SALMISTUL			Kuusalu khk	1.10.2018
VIHASOOS			Kuusalu khk	6.10.2018
PIRGUS			Juuru khk	13.10.2018
KEHTNAS			Rapla khk	13.10.2018
SAKAL			Lüganuse khk	18.10.2018
LAIMJALAS			Pöide khk	26.10.2018
ILMATSALUS			Tartu-Maarja khk	26.10.2018
NOVEMBER
UDEVAL			Koeru khk	1.11.2018
KÕRKVERES			Pöide khk	09.11.2018
EESKÜLAS			Rakvere khk	10.11.2018
VILIVERES			Hageri khk	11.11.2018
RAIKKÜLAS			Rapla khk	25.11.2018
TÜRIL			Türi khk	26.11.2018
EMMASTES			Emmaste khk	26.11.2018
DETSEMBER
LÄÄNISTES			Võnnu khk	02.12.2018
LIHULAS			Lihula khk	05.12.2018
HAESKAL			Martna khk	07.12.2018
PALAMUSEL			Palamuse khk	07.12.2018
KIHNUS			Kihnu khk	08.12.2018
METSAMAAL			Kihnu khk	08.12.2018
MÄNNIMÄEL			Viljandi linn	08.12.2018
VILJANDIS			Viljandi khk	18.12.2018
VASTSELIINAS			Vastseliina khk	18.12.2018
KÄRUS			Vändra khk	20.12.2018
RATLAS			Karja khk	22.12.2018
VALGEJÕEL			Kuusalu khk	22.12.2018
ORAVAL			Vastseliina khk	22.12.2018
PEETRIS			Peetri khk	24.12.2018
KANGROL			Võnnu khk	25.12.2018
TARITUS			Kihelkonna khk	26.12.2018
MEREMÄEL			Setumaal	29.12.2018

JAANUAR
LAHINGUVÄLJAL		Harju-Jaani khk	06.01.2019
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMIS		Kuressaare linn	15.01.2019
KUUSALUS		Kuusalu khk	25.01.2019
VEEBRUAR
SINDIS		Tori khk	02.02.2019
VILJANDI LINNARAAMATUKOGUS		Viljandi	14.02.2018
LINDIL		Audru khk	16.02.2019
SEVASTOPOLIS		Krimmi poolsaar	24.02.2019
MÄRTS
KÕPU MEIEREIS		Kõpu khk	23.03.2019
JAAGARAHUL		Kihelkonna khk	25.03.2019
APRILL
MEIE MAA’s		Saaremaa päevaleht	02.04.2019
KURESSAARE TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMIS		Kuressaares	05.04.2019
KIRUMPÄÄL		Põlva khk	04.04.2019
LEHETUS		Nissi khk	05.04.2019
ANREPI LÕVI JUURES		Helme khk	21.04.2019
TÄRKMAL		Emmaste khk	27.04.2019
VERIORAL		Räpina khk	28.04.2019
ALLIKUKIVIL		Saarde khk	28.04.2019
ROHUNEEMES		Jõelähtme khk	30.04.2019
SULUL		Märjamaa khk	30.04.2019
MAI
VOOSEL		Kose khk	01.05.2019
VAHASTUS		Türi khk	04.05.2019
TIIRIMETSAL		Anseküla khk	04.05.2019
RUTIKVERE MEIEREIS		Põltsamaa khk	11.05.2019
KARLOVAS		Tartu linn	13.05.2019
KODILAS		Rapla khk	19.05.2019
VILUSTES		Räpina khk	25.05.2019
HERMANN’I MAJAS		Rõngu alevik, Rõngu khk	25.05.2019
KUUSIKUL		Rapla khk	25.05.2019
EMUMÄEL		Simuna khk	30.05.2019
SUVI		2019
JUURUS		Juuru khk
KARITSAL		Juuru khk
EASSALUS		Audru khk
LAVASSAARES		Audru khk
EOSTES		Põlva khk
AVINURMES		Torma khk
MOOSTES		Põlva khk
VASTSE-KUUSTES		Võnnu khk
SANDLAS		Püha khk
MOOSTE FOLGIKOJAS		Põlva khk
LAHETAGUSEL		Kihelkonna khk
VANAMÕISAS		Püha khk
TIISUL		Püha khk
PUHJA KIRIKUMÕISAS		Puhja khk
MAHUS		Viru-Nigula khk
JUUNI
KÄRDLAS		Pühalepa khk	01.06.2019
LUUAL		Palamuse khk	01.06.2019
INTSIKURMUS		Põlva khk	02.06.2019
KAARMAL		Kaarma khk	02.06.2019
KÄRLAL		Kärla khk	02.06.2019
MASSINÕMMEL		Anseküla khk	03.06.2019
RUDOLF TOBIASE MAJAMUUSEUMIS		Käina khk	04.06.2019
OTEPÄÄL		Otepää khk	04.06.2019
KAUBIS		Kaarma khk	04.08.2019
ASUKÜLAS		Ridala khk	05.06.2019
VÕNNUS		Ridala khk	05.06.2019
ADILA.-PIHALIS		Hageri khk	07.06.2019
SUUREMÕISAS		Pühalepa khk	07.06.2019
RAPLAS		Rapla khk	08.06.2019
VALGUL		Emmaste khk	08.06.2019
REEKÜLA		Püha khk	08.06.2019
TORIS		Tori khk	10.06.2019
VALJALAS		Valjala khk	11.06.2019
SÄÄREMÄEL		Pöide khk	14.06.2019
KUDJAPEL		Kaarma khk	14.06.2019
RANDVERES		Pöide khk	15.06.2019
SANGASTES		Sangaste khk	15.06.2019
TÕNUMAAL		Vigala khk	15.06.2019
VANAMÕISAS		Vigala khk	15.06.2019
PÄRNU-JAAGUPIS		Pärnu-Jaagupi khk	15.06.2019
UHTNAS		Rakvere khk	15.06.2019
PIIRIL		Muhu khk	17.06.2019
KRIILEVÄLJAL		Paide khk	20.06.2019
KUKEL		Nissi khk	21.06.2019
OHTUS		Keila khk	21.06.2019
MAARJA-MAGDALEENAS		Maarja-Magdaleena khk	21.06.2019
TARTUS		Nõo ja Tartu-Maarja khk	22.06.2019
MUSTJALA KOOLIS		Mustjala khk	22.06.2019
KÕOL		Rõuge khk	22.06.2019
TAGAVERES		Jaani khk	22.06.2019
VILLEVERES		Pilistvere khk	22.06.2019
LOODE TAMMIKUS		Kaarma khk	22.06.2019
REBASTES		Rõngu khk	23.06.2019
ORISSAARES		Pöide khk	23.06.2019
KIREPIS		Rõngu khk	23.06.2019
LAIUSEL		Laiuse khk	24.06.2019
KANTKÜLAS		Laiuse khk	24.06.2019
OOKATKUL		Torma khk	24.06.2019
VIIDUL		Kihelkonna khk	24.06.2019
VEEREMÄEL		Kihelkonna khk	24.06.2019
OONURMES		Iisaku khk	25.06.2019
KARGUMÄEL		Järva-Jaani ja Koeru khk	28.06.2019
VALGMAL		Paide khk	28.06.2019
LOSSI MÄNGUVÄLJAKUL		Kuressaare linn	28.06.2019
PAJUSTIS		Viru-Jaagupi khk	28.06.2019
VARANGUL		Haljala khk	29.06.2019
KOORASTES		Kanepi khk	29.06.2019
JUULI
ARUKÜLAS		Jüri khk	01.07.2019
KÕRVEAIAS		Kuusalu khk	01.07.2019
KOIGI-VÄLJAKÜLAS		Jaani khk	10.07.2019
KOLGAS		Kuusalu khk	02.07.2019
PEIPSIMAA MUUSEUMIS		Torma khk	03.07.2019
KÕNNUS		Räpina khk	12.07.2019
VAOL		Koeru khk	13.07.2019
ABRUKAL		Anseküla khk	13.07.2019
KELBAS		Hageri khk	13.07.2019
LEHTMETSAS		Ambla khk	13.07.2019
KAREPAL		Haljala khk	13.07.2019
TOOMALÕUKAL		Anseküla khk	14.07.2019
KARITSAL		Juuru khk	14.07.2019
KÄSUKONNAS		Pilistvere khk	14.07.2019
ILLUKAL		Jõhvi khk	14.07.2019
ROOMASSAARES		Kaarma khk	16.07.2019
VÄÄNA-JÕESUUL		Keila khk	20.07.2019
KAARUKAL		Järva-Jaani khk	20.07.2019
MÜÜSLERIS		Peetri khk	20.07.2019
VAHASEL		Anseküla khk	20.07.2019
TAMMISPÄÄL		Torma khk	20.07.2019
SALLAS		Simuna khk	21.07.2019
TEENUSEL		Kullamaa khk	27.07.2019
MÄRJAMAAL		Märjamaa khk	30.07.2019
AUGUST
KABUNAL		Emmaste khk
NÕMMKÜLAS		Muhu khk
ÕISUS		Paistu khk
ÕRUS		Sangaste khk
KÄHRIS		Põlva khk
RASINAL		Võnnu khk
VANA-KOIOLAS		Põlva khk
KAHULAS		Jõhvi khk
KADERNAS		Emmaste khk
KÄINAS		Käina khk
PIHTLAS		Püha khk	2.08.2019
NAVIKÕS		Setomaa	2.08.2019
LAADLAS		Jämaja khk	2.08.2019
JÄRVA-MADISEL		Järva-Madise khk	3.08.2019
JALASEL		Rapla khk	3.08.2019
SAAREKÜLAS		Pöide khk	3.08.2019
KÜLLÄTÜVÄS		Setomaa	3.08.2019
KUIMETSAS		Juuru khk	3.08.2019
OANDUS		Lüganuse khk	3.08.2019
VAHUKÜLAS		Koeru khk	3.08.2019
SOMPAS		Jõhvi khk	9.08.2019
NASVAL		Anseküla khk	9.08.2019
EIDAPERES		Vändra khk	10.08.2019
PREEDIS		Koeru khk	10.08.2019
PURDIS		Anna khk	10.08.2019
MEERAPALUS		Räpina khk	10.08.2019
TÕSTAMAAL		Tõstamaa khk	11.08.2019
SUTLEMAS		Hageri khk	11.08.2019
KALLISABAL		Järva-Madise khk	15.08.2019
SÜVAHAVVAL		Räpina khk	17.08.2019
KÕINASTUL		Jaani khk	17.08.2019
KIRISAARES		Peetri khk	17.08.2019
SÄKNAS		Põlva khk	17.08.2019
MAMMASTES		Põlva khk	19.08.2019
LASVAL		Vastseliina khk	19.08.2019
AEGVIIDUS		Ambla khk	19.08.2019
TAHKURANNAS		Häädemeeste khk	20.08.2019
LIIVAMÄEL		Jõelähtme khk	20.08.2019
ARUKÜLAS		Koeru khk	20.08.2019
MERJAL		Koeru khk	20.08.2019
KAALIS		Püha khk	20.08.2019
TURBAS		Nissi khk	20.08.2019
TUURUS		Ridala khk	20.08.2019
PAHTPÄÄL		Räpina khk	20.08.2019
PURDIS		Anna khk	20.08.2019
ALBUS		Järva-Madise khk	20.08.2019
PÜSSAN		Rõuge khk	20.08.2019
TÕLLUSTES		Püha khk	23.08.2019
LIBATSES		Pärnu-Jaagupi khk	24.08.2019
METSAJÕEL		Türi khk	24.08.2019
PIILSIS		Torma khk	24.08.2019
TAMMISPÄÄL		Torma khk	24.08.2019
KÜLASEMAL		Muhu khk	24.08.2019
LÜÜBNITSAS		Setumaa	24.08.2019
LAHEMAAL			27.08.2019
RAEGALERIIS		Kuressaare	29.08.2019
LÜMANDAS		Kihelkonna khk	30.08.2019
WABAKOHIKUS		Paide	30.08.2019
MÄEBEL		Jämaja khk	31.08.2019
ANNAS		Anna khk	31.08.2019
ORAJÕEL		Põlva khk	31.08.2019
VIINISTUL		Kuusalu khk	31.08.2019
SOELAS, PAMMANAL, MURIKAL		Karja khk	31.08.2019
SAGRISTES		Püha khk	31.08.2019
SÕMERAL		Kärla khk	31.08.2019
KAHULAS		Jõhvi khk	31.08.2019
OTEPÄÄ AEDLINNAS		Otepää khk	31.08.2019
SÜGIS		2019
PARILAS		Ridala khk
PÕLVA KOOLIS		Põlva khk
ADAVERES		Põltsamaa khk
LAAGRIS		Tallinn
PARILAS		Ridala khk
SEPTEMBER
UULUS		Pärnu khk	1.09.2019
JAANIMÕISAS		Põlva khk	1.09.2019
TÄNNASSILMAS		Põlva khk	1.09.2019
KOHILAS		Hageri khk	2.09.2019
KÄDVAL		Juuru khk	5.09.2019
KARKSI-NUIAS		Karksi khk	7.09.2019
KURESSAARES		Kaarma khk	7.09.2019
VALGJÄRVEL		Kanepi khk	7.09.2019
RASSIL		Pilistvere khk	14.09.2019
MÕNTUS		Jämaja khk	14.09.2019
RUILAS		Hageri khk	15.09.2019
ÕRUS		Sangaste khk	18.09.2019
TORI MÕISAS		Türi khk	20.09.2019
MATSIS		Rõuge khk	21.09.2019
KAARUKAL		Järva-Jaani khk	21.09.2019
ARUKÜLAS		Harju-Jaani khk	21.09.2019
PILDIKÜLAS		Jüri khk	21.09.2019
LAHOL		Võnnu khk	21.09.2019
POKUMAAL		Urvaste khk	21.09.2019
JALGSEMAL		Järva-Jaani khk	25.09.2019
SULBIS		Setomaa	28.09.2019
VALASTIS		Järva-Jaani khk	28.09.2019
LIIVAL		Muhu khk
HELLAMAAL		Muhu khk
NÕMMKÜLAS		Muhu khk
OKTOOBER
LEISIL
ELVAS		Nõo khk
KOONGAS		Mihkli khk	05.10.2019
KADILAS		Väike-Maarja khk	27.10.2019
PUKAL		Sangaste khk	28.10.2019
NOVEMBER
TSIRGUMÄEL		Hargla khk	10.11.2019
LOKUTAL		Märjamaa khk	15.11.2019
DETSEMBER
TAGAMÕISAS		Kihelkonna khk

Kõik need ühtehoidvaid ja ettevõtlikud maa- ja linnakogukonnad, kes EV100 tähistamiseks loovad väärika püsiväärtusliku kingi ning peavad ühise juubelipeo, saavad tunnustusena Eesti Vabariigi Riigikantseleilt ja EV100 juhtrühmalt nimelise metallplaadi. “EV100 igas külas” hõbedasel tunnusplaadil on ühiskingiga liitunud küla/asumi/linna nimi ja sealse EV100 tähistava sündmuse kuupäev. Ühel kogukonnal on võimalus saada üks tunnusplaat – selle kõige väärikama ühiselt tehtud EV100 kingi ja sündmuse eest. Plaadi mõõdud on 40×14 cm ja sellega on kaasas neli spetsiaalset kinnituskruvi. “EV100 igas külas” tunnusplaadi toimetab ühiskingiga liitunud kogukonnale kätte maakondlik “EV100 igas külas” koordinaator.

Pildil on “EV100 igas külas” esimene tunnusplaat  – Lääneranna vallas Mihkli külas.

Kuremäe on unikaalse ajaloolise pärandiga koht, kus paikneb Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster, omades ka rahvusvahelist tähendust. Kuremäe arhitektuurivõistlus on ainulaadne ja oluline võistlus, kus on võimalik anda kogu küla avalikule ruumile uus ilme ja seeläbi aidata kaasa piirkonnale terviklikuma ruumilise identiteedi loomisele. Võistluse tulemus on kavas välja ehitada EV100 programmis hiljemalt aastaks 2020. 

“Ootame nutikaid ideid ja väärikaid lahendusi, mis aitaksid luua uut kvaliteeti Kuremäe külastus- ja elukeskkonnas”, märkis Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla.

Ideekonkursil osalemiseks tuleb end registreerida riigihangete registris www.riigihanked.riik.ee, ideekonkursi viitenumber on 170516. Osaleja võtmeisikust arhitektil peab olema volitatud arhitekti või volitatud maastikuarhitekti kutse kutseseaduse tähenduses. Võistluse keel on eesti keel.

Ideekonkursi ajakava:

ideekonkursi kutse avaldamine: 18. jaanuar, 2016;

küsimuste esitamise tähtaeg: 15. aprill, 2016 kell 16:00;

ideekavandite esitamise tähtaeg: 29. aprill, 2016 kell 16:00;

ideekavandite hindamine: 2.-20. mai, 2016;

tulemuste avalikustamine: hiljemalt 27. mai, 2016.

Auhinnafondi suurus on 12 500 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

ideekonkursi võitja auhind: 4 500 eurot;

teise koha auhind: 3 500 eurot;

kolmanda koha auhind: 2 500 eurot;

ergutuspreemia: 1 500 eurot.

Võistluse žürii:

Paul Kesküla, Illuka Vallavalitsus;

Oleg Kuznetsov, Illuka Vallavalitsus;

Eduard Ventman, Illuka Vallavalitsus;

Kalle Vellevoog, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, EAL;

Katrin Koov, volitatud arhitekt, tase 7, EAL;

Jiri Tintera, volitatatud arhitekt, tase 7, EAL;

Veljo Kaasik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, EAL;

Monika Tinno, Illuka Vallavalitsus (varuliige);

Jaak Huimerind, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8, EAL (varuliige).

Võistlus toimub EV100 arhitektuuriprogrammi HEA AVALIK RUUM raames, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigi 100. juubeliks Eesti suuremates maakonnakeskustes taasaktiveerida olulised keskuste piirkonnad – linnakeskuste avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus avaliku ruumi kasutamiseks.

Võistlust tutvustavat vestlusõhtut on võimalik järelvaadata siit.

Kontakt: Eduard Ventman, Illuka valla planeeringu- ja arendusspetsialist

eduard@illuka.ee  tel 5918 2186

Kalle Vellevoog, Eesti Arhitektide Liidu asepresident

kalle@jvr.ee;  tel 506 7586

Vaata lisainfot ka Eesti Arhitektide Liidu kodulehelt.